“Skorpioni illusioon”
Amaya Bajaratt on kaunis, otsusekindel ja ohtlik. Seekord on maailma kõige kardetuima naisterroristi rünnakuobjekt USA president. Tema seljataga seisab Skorpionide salaühing, tema tee peal ees üksainus mees – Tyrell Hawthorne. Halastamatus võitluses lähevad käiku kõik vahendid ja relvaks võib muutuda isegi armastus. Kaaned üsna kulunud ja lehed hallid
“Tee unistuste töökohani”
Nõuandev raamat õnneliku töösuhte ja eneseteostuse otsinguil. Kas unistuste töökoha saame siis, kui tööle klaperjahti peame, või siis, kui vaikselt elu ja enese üle mõtiskleme? Või koosneb tööõnn ja rahuldust pakkuv karjäär millestki enamast kui töö ise? Selles raamatus asusin neile küsimustele vastuseid otsima. Ja leidsin. Karjäärinõustaja kogemusele toetudes pean nentima, et ühte kindlat tööõnne […]
“Valladolidi kuningapaar”
Kes oleks osanud ette kujutada, et Luis de Socast, väikesest Toledo orvust, kelle kodu hävitanud tulekahju oli paisanud teedele hulkuma, saab üks oma sajandi võtmeisikuid? Ilmselt valvavad jumalad tema üle, kes ta juba lapsest saadik hoolega varjab oma päritolu saladust. Ja kes suunatuna väga katoliikliku Isabeli, Kastiilia kuninga Enrique õe teenistusse, saab tolle lemmiknõunikuks. Ajal, […]
“Hannibaali käsi on mängus”
Inglise progressiivne kirjanik Jack Lindsay (sünd. 1900), kes põhjalikult tunneb antiikmaailma ajalugu, on kaugel selle ühiskonna elu idealiseerivast kujutamisest. Tema peamiseks huviobjektiks on sotsiaal-majanduslikud probleemid. Nagu kõigis oma ajaloolistes romaanides, otsib ta ka käesoleva romaani minevikusündmustest vastust kaasaega erutavatele küsimustele. Sellega ongi seletatav, miks antiikmaailma käsitlevas teoses tarvitatakse niisuguseid kaasaegseid termineid, nagu “ülemaailmne kommunistlik vabariik”, […]
“Tõusuteel kohtuvad kõik”
Ameerika kirjanik O´Connori teoste tagapõhjaks on Georgia osariik, kus ta 1925. aastal Savannah´s sündis. Postuumselt ilmunud kogumikus “Tõusuteel kohtuvad kõik” kangelasteks on kurjategijad, silmakirjateenrid ja hüljatud lapsed, kelle hingelisi piinu muudavad veelgi hullemaks vaesus, mustus ja väiklus, mille keskel nad elavad. Loomingu Raamatukogu 3/1980
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Meie tee viib edasi. Artikleid ja esinemisi aastaist 1940-1965”
Friedebert Tuglase ilukirjanduslikud teosed, kirjandusteaduslikud ja -kriitilised tööd on paljude põlvkondade lugemislauale jõudnud arvukate raamatutena. Rahvakirjaniku pärand avaldatakse taas “Kogutud teoste” sarjas, mis alustab ilmumist tema 100. sünniaastal. Kirjandusteoste ja teaduslike uurimuste kõrval avaldas Tuglas artikleid, esines revolutsiooniaastal 1940/1941 “Loomingu” toimetajana, hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmena, pöördus nõuannetega õpilaste ja noorte poole jne. See […]
“Kodanik ja riik”
Kodaniku ja riigi suhete küsimus on vana probleem. Juba ligi 2500 aastat tagasi küsiti kuulsalt Hiina filosoofilt, keda praegu tuntakse Konfutsiuse nime all, mida tuleks ühes riigis järgmise ja kõige olulisema tööna ära teha. Vastuseks ütles filosoof, et kõik ametnikud tuleks ümber nimetada. Kui küsija selle peale imestas, kas siis riigis pole tõesti midagi tähtsamat […]
“Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu”
Saateks: Kaks tüüpi. Haridusminister A. Jaakson jutustas kord järgmise iseloomuliku loo. Prantsusmaalt oli jõudnud Tallinna üks kuulus maalikunstnik, kes ei tundnud meie olusid ja kellele meie riigitegelased olid täiesti võõrad. Ta viidud saali, mille seinal rippusid eesti riigimeeste pildid; talle näidatud seal Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi pilte ja küsitud, kas ta piltide järgi saab […]
“Kolme katku vahel”
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Selle peategelane on kroonik ja Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib teda Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kelle hingele […]
“Francis Macomberi üürike õnn. Valitud jutud”
Kui Esimeses maailmasõjas raskesti haavata saanud Hemingway 1920. aastal Ameerika ajalehtede korrespondendina Pariisi asus, alustas ta rööbiti ajakirjanikutööga ka kirjanduslikke katsetusi, taotledes “lihtsaist asjust kirjutada lihtsalt”, nagu teda ajalehetoimetuses oli õpetatud. Ta püüdis kirjutada head proosat, mida luua on raskem kui poeesiat, nagu ta hiljem väitis (“Aafrika haljad künkad”). Esimese õnnestunuma jutu “Meil Michiganis” kirjutas […]
“Võõra kutse”
Kui Agu Vahur astus selgest ja soojast sügissuve päikesest Roodevälja kirikumõisa raamatukogu madalasse ja hämarasse ruumi, oli tal nagu veidi kõhe. Noormees hingas korra hästi pikalt ja sügavalt – peagu ohkas – asetas piibli ja lauluraamatu kirjutuslauale ning seisis üsna tüki aega keset tuba, otsekui mõtleks millegi üle põhjalikumalt järele. Kitsa – kõik siin oli […]
“Kaks sõrme. Kuhu päike ei paista. Röövitud tiivad”
Teosed. Romaanid. Eduard Vilde noorpõlve romaanid. E. Vilde rikkalikust eepilisest loomingust said tema esimesteks romaanideks “Teravad nooled”, “Kaks sõrme”, “Kuhu päike ei paista” ja “Röövitud tiivad”, millest viimased kolm moodustavad olulise lisa kirjaniku hilisematele, sagedamini ilmunud ja rohkem tuntud romaanidele. “Kaks sõrme” on veel noore, 22-aastase autori julgelt käsilevõetud psühholoogiline romaan, mis kohati naiivsete ja […]
“Kaleviküla viimne tütar”
Paljud mäletavad Elin Toona romaane: Saksamaa laagriajast “Lotukata” (1969) ja “Sipelgas sinise kausi all” (1974) ühest Inglismaa väikelinnast. Kõnesolev viib meid seekord USA-sse. Seal kuskil Kalevikülas elavad eestlased võõrastest eemal hoides oma “eesti elu”. Kui siis eestlasest krundiomanik Jaan Malk sureb, jääb otsustamine küla saatuse üle ta tütre Tiiu kätte. Tütar on abielus ameeriklase Charles […]
“Salapärasest “Da Vinci koodi” loojast”
Dan Browni intrigeeriv elulugu. Dan Browni New York Timesi menukit “Da Vinci kood” on müüdud miljoneid eksemplare üle neljakümnes keeles ning sellest on saanud ülemaailmne nähtus, mis on innustanud salaühinguid, rahvusvahelisi muuseumiekskursioone ning isegi peagi kinos linastuvat filmi. Kuid “Da Vinci koodi” ja paljude teiste oma romaanide fenomenaalsest edust hoolimata on Dan Brownil endal õnnestunud […]
“Armunud novellid”
Yvette’i kaldal: Oli üks neid lõõskavaid suvehommikuid, mil päike näib kulla- ja tulevihmana langevat imelise ja armunud looduse peale. Väikese kauni ja puhta, kiirevoolulise, vuliseva ja kalarikka Yvette’i jõe kaldal õngitses ilus roosa punnpõskne nooruk. Jõge varjas armsasti, otsekui end vaatama kummardunud rohetavate pajude rida. Kalameest kutsuti Florimond’iks. Ta oli kaheksateistkümne aastane. Ja kuigi ta […]
“Jeesus. Virgumise lugu”
Manades lugeja silme ette Jeesuse teisenemise aja, need “kadunud aastad”, millest Uus Testament ei jutusta, on autor püüdnud kujutleda tema teekonda, mis viis virgumiseni ning kauaoodatud messiaks saamiseni. Teismeeas sai Jeesus hoiatavaid endeid oma tuleviku kohta, ent end Jordani jões ristida lastes oli ta juba leppinud oma saatusega, milles said kokku valguse ja pimeduse äärmused. […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 1. vihik”
II köide. 1. vihik K Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad […]
“Tunglaid ja teri”
Kui kirjastus teatas, et neil on kavatsus mulle klassiku tempel otsa ette lüüa, siis tundsin, et sellest saab jagu ainult huumoriga. Mõtlesin, et olen esimene noorsõdur, kes kohe kindraliks ülendatakse. Pole iial saanud veltveebel olla ega endast nooremaid utsitada. Kas minu värsikestel on aegumatut väärtust või mitte, ei ole mina suuteline otsustama. Kuid kindlasti on […]
