“Tõsilood muinasrahvastest”
Selle kogumiku idee on sündinud mitmete lähedaste inimeste, mõttekaaslaste, sõprade ja kolleegide soovitustest. Pealegi olen juba ammuilma eestikeelsele lugejale võlgu, sest paraku nõuab õppejõuamet tänapäeva Eestis ennekõike pidevat enese olemasolu tõestamist rahvusvahelistes teaduslikes väljaannetes. Oli viimane aeg hakata seda lõivu tagasi maksma. Pärast kauaseid kõhklusi valisin kolmkümmend kaks artiklit, mis enamasti on juba ilmunud välismaistes […]
“Manon Lescaut”
Maailmakirjanduse ajalugu tunneb mitmeid mehi ja naisi, kes terve elu muud ei teinud kui kirjutasid, ometi tuntakse neid vaid ühe romaani, jutustuse või näidendi järgi. Kindlasti tuleb niisuguste kirglike kirjutajate hulka arvata ka preestrist sulemees Antoine Francois Prévost D´Exiles (loe: prevoo degzil) ehk lühidalt abee Prévost, surematu armastusromaani “Manon Lescaut” (loe: leskoo) autor. Abee Prévost […]
“Suvepoiss”
Tuntud soomerootsi kirjaniku romaan kehvas kodus üleskasvanud mehe kohtumisest kunagise mängukaaslasega, millesse taasärganud lootuste taustal põimuvad mälestused poisikesepõlves skääristikus veedetud kummalisest suvest.
“Tuulest viidud” I ja II osa. 2 raamatut
Ameerika menukirjaniku Margaret Mitchelli (1900-1949) Pulitzeri preemia võitnud bestseller, kõige aegade ilukirjandusteostest kõige suurema kogutiraažiga romaan “Tuulest viidud” on tänaseks tõlgitud enam kui kolmkümnesse keelde. Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon – selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise kaunitari Scarletti armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku.
“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
“Julianus Apostata – viimane pagan”
Rooma keiser Julianus (331-363) on tänapäevani tuntud hüüdnimega Apostata (Usutaganeja). See märgib tema lahtiütlemist ristiusust ning püüet tõsta Rooma riigis taas au sisse muistsed paganlikud jumalad. Julianus jõudis valitseda vaid poolteist aastat. Pärast tema langemist lahingus pärslastega loobuti ametlikult paganausust, ristiusu kirik aga nägi tema surmas lausa Jumala karistust. Julianuse viha kiriku vastu oli süttinud […]
“Kes oskab lugeda hieroglüüfe?”
Hanno Kaaret, kirjanik eksiilis, on ajahädas. Igapäevasest leivatööst vabanedes saab ta lõpuks ometigi pühenduda kirjutamisele. Aga kas lugejaid nüüd enam nimetamisväärselt leidubki? Isekirjastajast peategelase enese poolt läbiviidav omapärane uurimus näib seda küsimärki heidutavalt rõhutavat. – Ajahäda, küündimatus, väikese eluvale vajadus mõjutavad teistegi osaliste eneseteostusi romaani mitmepalgelises galeriis. Peamiselt Kanadas kulgeva, kuid puhuti ka mujale põikuva […]
“Tulin kodumaalt”
23. märtsil 1955 pääses Inglismaale Tallinnast tulnud N. Liidu laeval “Tartu” eesti noormees Manivald Rästas, kes end julge põgenemisega oli päästnud okupeeritud Eestist, tunnistajana meie rahva vaevapäevadest kommunismi all. Ta käis seal koolis, elas kaasa eestlaste vangistamised ja suurküüditamised, metsavendade meeleheitliku vastupanu, vangistati ise ja mõisteti 9 aastaks vangi relvade varjamise pärast, istus kolmes vanglas, […]
“Viimased kotkad”
Rootsi ornitoloogi Bengt Bergi tuntakse kui meisterlikku loodusekirjeldajat ja -fotograafi. Käesolevas köites, kuhu on võetud üks tema populaarsemaid teoseid “Viimased kotkad” ja peatükke raamatust “Kotkad”, jutustab ta sõnas ja pildis meri- ja kaljukotkaste eluviisidest ja harjumustest, oma elamustest ja seiklustest nende kuninglike lindude pildistamisel, Norra kotkapüüdjatest jne. Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda
“Maja lumes”
Teema variatsioonidega. On tähtsusetu, kas see, millest järgnevas jutustatakse, juhtus ammu või ei ole seda iialgi juhtunud, sest kõik, mis meis äratab ehk võõrastust, polegi tegelikult nii võõras, ja kõik, mis meile tundub tuttav, ei olegi seda. Oli üks vabariik Euroopas enam kui kümmekond aastat tagasi. Oleks raske hakata teda maakaardilt otsima. Mitte sellepärast raske, […]
“Ainult juhus”
Kaks inimelu ajapöördeis. Teine raamat. Romaani võõrsile heidetud peategelased on aastakümneid kinni oma vanades meeldumustes. Üks neist kujutleb, et kõik temale juhtunu on seaduspärane, teine aga arvab, et kõik on ainult juhus. Üks peategelastest püsib paigal oma uues kitsas eluringis, teine rändab ringi kogu maailma ulatuses. Ometi püsib nende vahel mingi igaveste pagulaste saatuslik side. […]
“Mälestusi Juhan Sütistest”
45-aastaselt surnud luuletaja ja teatritegelane Juhan Sütiste (end. Johannes Schütz, 1899-1945) jõudis kirjanduses tegutseda ainult kaks aastakümmet, olles tõmmanud endale tähelepanu kolme mehe koguteostes “Sang” ja “Bumerang” 1925. a. ning jõudes autoriteetse kirjandusajakirja “Looming” veergudele 1926. a. J. Sütiste eluajal ilmus temalt 12 raamatut, mille kogutiraaž ei tõuse üle 14 000 eksemplari (sellestki arvust langeb […]
“Epiloog”
Romaani tegevus toimub kolm-neli aastat tagasi Stockholmis pagulaste hulgas. Tegevuse ja konfliktide põhjused peituvad minevikus ning neid tundmata jääks lugejale palju mõistmatuks. Autor esitab sellepärast ka episoode sündmustest mitukümmend aastat tagasi, liites need romaanis kaasaja kujutuse vahele. Toimunut vaadeldakse kahe tegelase silmade ja kolmanda päeviku lehekülgede kaudu. Romaanis peegelduvad pagulasargipäev, noorema ja vanema põlvkonna vahekord […]
“Kuningas Lear”
Tragöödia viies vaatuses. Tragöödiasse on põimitud kaks esialgu rööbiti arenevat saatust, Leari ja Glosteri omad. Muinasjutuline Vana-Briti kuningas Lear on jõudnud raugaikka. Et heita endalt “koormused ja mured” ning “vältida kõik tulevased tülid” on ta otsustanud riigi tütarde vahel kolmeks jagada. Selleks korraldab ta omapärase eksami: “Kes kolmest armastab meid kõige enam?” Ta tahtvat olla […]
“Hesperiidide kuldsed õunad”
Jutustus kaasaja kooliõpilastest. Viies oma kangelase Homerose-aegsesse Kreekasse, näitab autor, et suurte avastuste hoovaks inimkonna ajaloos on ammustest aegadest peale olnud kangelaslikkus, teadmishimu ja loomeind, mis on omane ka tänapäeva noorukitele.
“Digitaalne kindlus”
Kui Riikliku Julgeolekuagentuuri (NSA) võitmatu koodimurdmismasin kohtab salapärast koodi, mida see ei suuda murda, kutsub agentuur kohale peakrüptograaf Susan Fletcheri, geniaalse ja kauni matemaatiku. See, mida naine avastab, vapustab võimukoridore. NSAd hoitakse pantvangis mitte püsside ega pommide, vaid koodi abil, mis on nii keeruline, et halvaks avaldamise korral Ühendriikide luureorganite töö. Saladuste ja valede keerisesse […]
“Elu ja unelmad”
Prantsuse nimeka Romain Rolland´i romaanitsükli “Võlutud hing” teine raamat “Elu ja unelmad” on otsene järg romaanile “Annette ja Sylvie”. Pariis aastal 1900. Annette on 33-aastane. Ta on üle elanud armuloo Roger Brissot´ga ning tal sünnib poeg Marc. Abielust keeldub Annette kategooriliselt, tõmmates enda peale Pariisi intellektuaalsete ringkondade hukkamõistu. Võideldes materiaalsete raskustega, kasvatades üksi oma poega […]
“Dissonantse ja konsonantse”
19. saj. I poole muusikaajaloolisi kontraste. Käesolev “Kultuuriülikooli” sarjas väljaantud raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas. Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolud uue ja vana vahel nii teravad kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. […]
“Lühike Eesti kirjanduslugu I”
Algusest kuni iseseisvusaja lõpuni I. “… kirjanduse osatähtsus on eesti rahva ajaloos eriti silmapaistev. Selle tõttu on paratamatu poliitilise, sotsiaalse ja kultuuriloolise tagapõhja esitamine kirjanduslooliste perioodide alguses. Muus osas jälgib käsitlus rohkem üldjooni kui detaile, peatub enam kirjanduslike suurkujude kui kõrvalnähtuste juures. Autoritest ja teoseist on nimetatud kõige omapärasemad, iseloomustavamad ja kunstiküpsemad. Aasta-arvud eriajastute märkimiseks […]
