“Foto- ja filmitehnika entsüklopeedia”
Foto- ja filmitehnika probleemide käsitlemist ühes ja samas entüklopeedias õigustab foto- ja filmikunsti tehniliste vahendite ühtsus. Entsüklopeedia sisaldab põhiandmeid tuntuimatest Nõukogude fotoaparaatidest ja filmikaameratest ning projektoritest, aparatuuri juurde kuuluvatest tarvikutest, fotomaterjalidest ja fotograafias kasutatavatest kemikaalidest. Populaarses vormis on käsitletud foto- ja filmitehnika rakendamiseks kunstilistel ja teaduslikel eesmärkidel. Mõeldud kõige laiemale tarbijaskonnale.
“Keldi saladused Uus-Inglismaal”
Kõikjal ülikummaliste juhtumite koondumisala keskpunkti lähedal leidsime tahutud kividest moodustisi või mitu kivikambrit. Ehitised oli püstitanud keegi, kellel olid põhjalikud teadmised mitte üksnes kiviraiumisest, vaid ka inseneriteadusest, mille järgi päiskivide kaal määrab seina stabiilsuse. Ühtlasi panime tähele, et mõnes kohas olid mitmel kivil kummalised märgid. Hilisemad uuringud on näidanud, et need kujutavad endast ogami kirjaviisi […]
“India nokturn”
See raamat pole üksnes unetus, vaid ka rännak. Unetus on selle pärisosa, kes kirjutas raamatu, rännak selle pärisosa, kes reisis. Arvestades aga, et minulgi tuli loo peategelase poolt läbitud paikades ära käia, pidasin vajalikuks teha neist väike nimekiri. Ma ei teagi õieti, mis mind selleks ajendas: kas illusioon, et topograafiline nimestik võiks seda Varju otsimuse […]
“Sihuke ma olen”
Austatud valija! Taas on tulemas valimised. Mina kandideerin juba viiendat korda Tallinna volikokku. Neljal korral on Pirita inimesed mind usaldanud ja volikokku valinud. Usun, et nad ei ole minus pettunud. Ma pole püüdnud palju lubada, vaid võimalikult palju teha. Seepärast ei hakka ma ka seekord teie poole pöörduma loosungite ja lubadustega, vaid saadan teile raamatukese […]
“Kaleviküla viimne tütar”
Raamat on pühendatud eestluse püsimise ja säilitamise probleemidele paguluses. “Juhani surm tõi kõik tagasi, avas suletud uksed. Ja mitte ainult temale. Holm vaatas kirikus ringi ja mõistis hästi, milline hirm oli leinalised kokku toonud, mis neid liitis. Kaleviküla oli nende kõigi viimne varjupaik võõras ja keerulises maailmas, millest nad olid end meelega eraldanud.”
“N. Nekrassov. Luule”
…Ükski vene luuletaja enne Nekrassovit ei ole “madalat eluproosat” tõstnud säärasele luulekõrgusele. Tema realistlik luule sai alguse “naturaalsest koolist”, mis nõudis, et kunst ja kirjandus oleksid “ühiskondlike küsimuste väljenduseks”. Gogoli surma puhul kirjutatud luuletuses seab ta “leplikule lüürale” vastu sotsiaalseid paheseid paljastava “nuhtleva lüüra”, kelle tunnustuseks on tabatud vaenlaste vihahüüded. Koos oma mõtteosalistega andis Nekrassov […]
“Glimpses of Abhidharma”
From a Seminar on Buddhist Psychology. The Abhidharma is a collection of Buddhist scriptures that investigate the workings of the mind and the states of human consciousness. In this book, Chögyam Trungpa shows how an examination of the formation of the ego provides us with an opportunity to develop real intelligence. Trungpa also presents the […]
“Dalai-laamade ajalugu”
Neliteist peegeldust Ilmutuste järvel. Roland Barraux oli aastatel 1985-1990 suursaadik India ja Tiibeti vahel asuvas Nepali Kuningriigis. Tiibeti eriline saatus ja roll avaldasid talle sügavat muljet ja nii hakkas Barraux koostama esimest prantsuskeelset dalai-laamadele pühendatud monograafiat, mis on nüüdseks leidnud elavat vastukaja ja tõlgitud paljudesse maailma keeltesse. Raamat on suurepäraseks lugemiseks kõigile, keda huvitab avaram […]
“Punane hunt”
“Poisid, maast lahti!” Kärgatus oli nii vali, nagu oleks see tulnud veltveebli enda suust. Aga ta mõju oli imepisike. Sõdurid siin kitsas, paksu õhuga täidetud toas ei lasknud end segada. Need ei olnud ka lihtsõdurid, vaid komandantuuri kirjutajad. Need teadsid väga hästi, millal on õige aeg üles tõusta – siis kui kell on seitse. Kell […]
“Õnneraha”
Romaan Rootsi ajast. Palupera mõisaväljadel käis kevadine künd. Härjapaarid tõmbasid harkatrade ees, ikked juttadega tugevasti sarvedesse kinnitatud. Nad kõndisid rahulikku künnihärja käiku – terve rida ruskeid ja mustakirjusid, sõnnikuga ja virtsaga määrdunud loomi. Mehed kõndisid järele adrakurgi hoides, vaikides ning vimmas selgadega. Loomad olid taltsad ja kannatlikud, nad talusid alistudes oma iket. Nende loomuses polnud […]
“Proua Jenny Treibel. Stine”
Nagu oma kuulsas ajasturomaanis “Effi Breist”, jätkab nõtke sulega vanameister indiviidi ja ühiskonna suhete kriitilist läbivalgustust ka siinsetes lühiromaanides. Esimeses viib autor lugeja tolleaegse suurlinna tegelikkusesse ning ironiseerib linnakodanluse tühisuse, paraaditsemise, eelarvamuslikkuse ning upsakuse üle; teine kujutab endast suure armastuse lugu, mis jookseb traagiliselt karile jäikade seisuslike vaheseinte tõttu.
“Peep Koordipoja põlistalu”
Inimese üürikesest elust ei jää harilikult muud järele kui näputäis põrmu ja tema tegude jäljed, kui ta on neid mõistnud jätta. Kustuma on kärmed need jäljedki. Ainult mõnel nende hulgast, kes on meestena teistest suuremad ja kellede teod raskelt mööda maad on käinud, tekivad tegude taha lood, mis nende mälestust põlvest põlve edasi hoiavad, ühest […]
“Keegi ei kuule meid” I & II osa. 2 raamatut
I Kui see esimest nõukogude okupatsiooniaega käsitlev romaan 25 aasta eest esimeses trükis ilmus, müüdi väljaanne kolme nädalaga läbi. G. Suits kirjutas teose ilmumise puhul: “Keegi ei kuule meid! Siiski unustamatu eilsus meie mälestustes!… Keegi pole veel nõukogude okupatsiooni ja süsteemi sissemurdmist Eestisse näidanud nii ilmsielavalt ja kogumikku tunnetava eepilise suutmisega.” Kui raamat nüüd uues, […]
“Presidendi surm”
20.-25. november 1963.a. William Manchester, 1961. aastal Ameerika Ühendriikides president John F. Kennedyga võimule tulnud demokraatide sõjajärgse põlvkonna ajaloolane ja publitsist, on kümnekonna, enamasti biograafilist laadi teose autor. Õige varsti pärast saatuslikke laske Dallases (22. novembril 1963) sai selgeks, et nn sajandi mõrva segased asjaolud, võimude kahtlane saamatus ja sügav ühiskondlik vastukaja tingivad võib-olla paljude […]
“Iiling”
Elmar Lipstok sünnib jõuka taluomaniku esimese lapsena kodumaa rikkamas maanurgas. Vana Lipstok, ta isa, rühmab tööd nagu hobune; hakkab vaeselt peale, kogub raha, omandab esmalt talukoha ja ostab siis, paar aastat pärast poja sündi, nägusa karjamõisa. Kõhetu, kondine, kõrgete palgenukkidega ja tihedate kulmudega. Oili-Jaan, nagu teda koha järgi hüütakse, on mees, kes oma teenijatele kunagi […]
“Mary”
Käesolev raamat on trükitud eriväljaandena Ü. Eesti Kirjastuse ORTO liikmetele sünnipäevakingiks. “Mary” on Pariisi-romaan, prantsuse pisut närbe, mitte alati just tervesuunalise, pikantseid situatsioone taotleva psühholoogilise “südameromaani” mustreile ehitatud pala. B. Björnson, Nobeli kirjanduslaureaat 1903, on norralastele palju enam kui kirjanik. Suur rahvajuht ja rahvusteadvuse ärataja. Optimist ja tahteinimene. Alati valmis pihta andma, nobe manitsema, julgustama. […]
“Uppunud laevu otsimas”
Käesolev raamat on kirjutatud eesmärgiga äratada huvi allveearheoloogia vastu. Sukeldumine akvalangiga Läänemere meresõidu- ja Eesti muinasajaloo uurimiseks on vajalik ja äärmiselt köitev tegevus. Nii viikingite kui ka keskaegsete laevavrakkide kõrval ootab avastajaid ka eestlaste muinaslaev. Raamat allveearheoloogilistest uuringutest Läänemere külmades vetes, sealhulgas Eesti NSV vetes, on mõeldud arvukale lugejaskonnale, eriti aga ajaloohuvilistele, meresõpradele, kaluritele ja […]
“Mõtisklusi Eestimaast”
Artiklite kogumik, kus ühtede kaante vahele on koondatud mitmete autorite erinevad mõtted meie ajaloost, praegustest ja tuleviku probleemidest. Sisukord: K. Haav – Uutmisest ja uuest mõtlemisest. K. Arjakas – Ajalooteaduse ärkamine. A. Sirendi – Meie aeg ja ruum. A. Aarma – Mõtteid rahvussuhetest. V. Lind – Edu tuleb tööga. J. Leetsaar – Stalinismilt sotsialismile. E.-M. […]
“Eilne maailm”
Eurooplase mälestused Nimeka austria kirjaniku viimane teos, 1944.a. ilmunud mälestusteraamat, milles pearõhk on asetatud Esimese maailmasõja eelse ja aegse ning kahe maailmasõja vahelise poliitilise situatsiooni ja Euroopa kultuurielu analüüsimisele.
“Hannerl ja tema armsamad”
Straussi valsside õnnelik Viin! Nõnda kirjeldab teda selles romaanis Rudolf Bartsch: “Neil helgetel aegadel, mil aiad kõikjal seisid õites, olid inimesed oma väikeses päikesepaistelises maailmas paremad, vaiksemad ja õndsamad.” Suursuguses Schönbrunni lossipargis, lõbusas Praateris ja kuulsas Viini metsas arenevad kauni Hannerli armulood. “Seda seikluste kõdi, seda noore igatseva elu leitset!” muheleb autor. Hannerlil, keda ihaldasid […]
