“Vaba pattulangemise seadus”
Kui Te pole päris kindel, et: inimesed põgenesid paradiisist; Noa laevas polnud ainsatki looma; Paabeli torn sai tegelikult valmis; Jumal ongi Kurat ja vastupidi; Tallinn on Tartu äärelinn ja vastupidi; tarkus on rumaluse eriti jõhker vorm; ja veel samas vaimus edasi, siis võiks see raamat Teile huvi pakkuda. Raamat on pühendatud neile, kelle poolest võinuks […]
“Tuule lapsed”
Peatükke kaasajooksluse ajaloost Käesoleva raamatu kirjutamise mõte tekkis esmakordselt kuuekümnendate aastate lõpul, kui ma olin raadio kultuurisaate “NB” toimetaja. Paljud kaastööd, mis ma sain – ja enamasti ka läbi lasksin – olid läbi imbunud revolutsioonilisest piiratusest. Eriti mis puudutas Castro võimu Kuubal, mida minu nägemuses ei iseloomustanud ainult sotsiaalsed reformid, vaid ka kommunistlike diktatuuridega alati […]
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Meie tee viib edasi. Artikleid ja esinemisi aastaist 1940-1965”
Friedebert Tuglase ilukirjanduslikud teosed, kirjandusteaduslikud ja -kriitilised tööd on paljude põlvkondade lugemislauale jõudnud arvukate raamatutena. Rahvakirjaniku pärand avaldatakse taas “Kogutud teoste” sarjas, mis alustab ilmumist tema 100. sünniaastal. Kirjandusteoste ja teaduslike uurimuste kõrval avaldas Tuglas artikleid, esines revolutsiooniaastal 1940/1941 “Loomingu” toimetajana, hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmena, pöördus nõuannetega õpilaste ja noorte poole jne. See […]
“Kodanik ja riik”
Kodaniku ja riigi suhete küsimus on vana probleem. Juba ligi 2500 aastat tagasi küsiti kuulsalt Hiina filosoofilt, keda praegu tuntakse Konfutsiuse nime all, mida tuleks ühes riigis järgmise ja kõige olulisema tööna ära teha. Vastuseks ütles filosoof, et kõik ametnikud tuleks ümber nimetada. Kui küsija selle peale imestas, kas siis riigis pole tõesti midagi tähtsamat […]
“Mütoloogia”
Ajatud jutustused Kõik peamised müüdid – lood armastusest, seiklustest ja kangelaslikkusest, loomislood jm – elavalt jutustatud ja kaunilt illustreeritud. Jumalad ja koletised Põhjalik ülevaade mütoloogilistest kujudest kõikides müüte loonud kultuurides. Lood kogu maailmast Kuulsad lood Kreeka ja Rooma mütoloogiast ning vähem tuntud Ameerika, Aasia ja Aafrika rahvaste müüdid. Mütoloogilised seosed Avastage teemad ja uskumused, mis […]
“Mona”
Arvutiteaduse professor Eric Söderqvist on leiutanud teederajava mõttega juhtimise süsteemi, mis võimaldab erivajadustega inimestel veebi lehitseda. Samal ajal valmib Samir Mustafil, endisel MIT professoril, kelle armastatud tütar hukkus pommiplahvatuses, ajaloo kõige täiuslikuma arvutiviiruse, et rünnata Iisraeli finantssüsteemi. Kui Ericu naine Hanna pärast mehe leiutise katsetamist koomasse langeb, on mees veendunud, et naine on nakatanud võimsa […]
“Minu mälestused” I&II osa ühes raamatus
Keegi Tarvastust pärit taluperenaine on jäädvustanud suurepärase kirjelduse Mulgimaa veel täiesti patriarhaalsest elust-olust ja mõtteviisist XIX sajandi algupoolel, kus domineeris alles naturaalmajandus ja meie homogeenselt talupoeglik külaühiskond oli veel läbi imbunud vastastikusest heatahtlusest ja otse ürgaegsest, läbi sajandite pärandatud hõimukollektivismist: “Tuli rannalkäija koju – kohe saadeti naabritele värskeid räimi, kutsuti sugulased kokku sööma. Tapeti midagi […]
“Pime muusik”
Lugu Edela-Venemaa jõukas perekonnas sündinud poisist, kes on küll pime, kuid samal ajal üliandekas muusik.
“Neli emandat”
Novelle Sisukord – Aumees, – Kuulujutt, – Õnneraha, – Maskeraad, – Purdel, – Loos, – Agul, – Kasuema, – Kaotaja pool, – Küünal vaka all, – Neli emandat, (sees on väike Ex Libris)
“Lahing”
Patrick Rambaud (s. 1946), tunnustatud prantsuse kirjanik, on üksi ja teistega koostöös avaldanud rohkem kui kolmkümmend raamatut. Romaani “Lahing” eest sai ta 1997. aastal nii Prantsuse Akadeemia suure romaaniauhinna kui ka prestiižika Goncourt´i preemia. Lahing “Selles raamatus tahan ma teile jutustada ühe lahinguvälja kogu õudusest ja ilust: minu lahing – see on Essling.” Balzac näis […]
“Õigus hõlma all”
Arvo Mägi jätkab oma varasemates romaanides “Risti riik” ja “Uued isandad” kujutatud Karvikute suguvõsa elu jälgimist Põhja sõja lõpust kuni Krimmi sõjani (1712-1855). Eelmise köite lõpul metsa põgenenud Ants ilmub jälle välja “inimeste” hulka, hakates talumeheks. Jätkub ta järeltulijate vahelduv ning õige kirju rida mitmesuguseid ametimehi, erinevaid karaktereid. Ka sugukonna senine elamispaik nihkub Lõuna-Pärnumaalt üle […]
“Memento mori”
Inglise kirjaniku kaks lühiromaani. Romaanis “Memento mori” on vaadeldud inimelu paratamatut hääbumist, vanaduspäevade nukrust ja väikseid rõõmegi. Romaani “Miss Jean Brodie oma parimas eas” peategelaseks on ekstsentriline õpetajanna miss Brodie, kes püüab oma klanni tüdrukutest “eliiti” kasvatada.
“Eilne maailm”
Eurooplase mälestused Nimeka austria kirjaniku viimane teos, 1944.a. ilmunud mälestusteraamat, milles pearõhk on asetatud Esimese maailmasõja eelse ja aegse ning kahe maailmasõja vahelise poliitilise situatsiooni ja Euroopa kultuurielu analüüsimisele.
“Phroso”
Mu huulilt vallandus äkki tahtmatu üllatushüüe, osutasin käega sadama poole ning sinisele merele selle taga. Kõik pead pöördusid minu osutatud suunas, iga silmapaar vaatas teritatud tähelepanuga sinna kuhu minagi. Hetk hingetut vaikust – hetkeline imestus – siis vallandus kõikide suust kriiskav või madal, hirmust nõrk või ehmatusest vali karje… Vahemere saare ostnud inglise härrasmehe ja […]
“Unustatud sõda”
Relvastatud vastupanuliikumine Eestis 1944-1956 Üheks Eesti ajaloo kangelaslikumaks leheküljeks on üle kümne aasta kestnud relvastatud vastupanuliikumine nõukogude okupatsiooni vastu. Aastatel 1944-1956 löödi Eesti metsades meeleheitlikke lahinguid, mida paraku pea keegi tähele ei pannud ega tunnustanud. Selle unustatud sõja käigus ohverdasid tuhanded mehed ja naised Eesti vabaduse eest oma elu. Nende vastupanu oli lootusetu ning algusest […]



