“Ainult juhus”
Kaks inimelu ajapöördeis. Teine raamat. Romaani võõrsile heidetud peategelased on aastakümneid kinni oma vanades meeldumustes. Üks neist kujutleb, et kõik temale juhtunu on seaduspärane, teine aga arvab, et kõik on ainult juhus. Üks peategelastest püsib paigal oma uues kitsas eluringis, teine rändab ringi kogu maailma ulatuses. Ometi püsib nende vahel mingi igaveste pagulaste saatuslik side. […]
“Tee muusikasse”
Raamat räägib mitmete tänast nimekate heliloojate, interpreetide, pedagoogide, dirigentide ning koorijuhtide muusikuks saamise teest. Autor vestab muusikute enda abiga nende kodudest ja kooliteest, ka kõigist neist, kelle innustus on aidanud kujundada meie praegust muusikute põlvkonda. Raamatus on pühendus.
“Lippude vahetus”
Autor kujutab Karvikute kroonika viimases osas sadulsepp Peetri ja tema järeltulijate saatust rahvuslikust ärkamisajast kuni tänapäeva lävele. Teos meenutab vaadeldava aja läheduse ja laiema vaatlusnurga tõttu enam perekonnaromaani kui kroonika eelnevad köited. Karvikute suhtumises ärkamisaega, venestusse, revolutsioonidesse, sõdadesse, Eesti Vabariiki ja okupatsioonidesse peegeldub eesti rahva ajaloo viimane sajand. Tartu on endiselt perekonna elupaigaks. Teose lõpul […]
“Päevad ja ööd”
“Kas sa tahad mulle öelda, et tulevikku on võimalik näha?” “Tulevikku ja minevikku.” “Me teame oma minevikku. Mis kasu on selle nägemisest?” “Minevik, millest mina räägin, eelneb minevikule ja kõigile teistele minevikkudele. Oled sa tõesti nii naiivne, et sinu arvates elatakse vaid üks kord? Et sünnitakse ja surrakse ja ongi kõik? Ei, amigo. Me elame, […]
“Memento mori”
Inglise kirjaniku kaks lühiromaani. Romaanis “Memento mori” on vaadeldud inimelu paratamatut hääbumist, vanaduspäevade nukrust ja väikseid rõõmegi. Romaani “Miss Jean Brodie oma parimas eas” peategelaseks on ekstsentriline õpetajanna miss Brodie, kes püüab oma klanni tüdrukutest “eliiti” kasvatada.
“John Barleycorn”
John Barleycorn (Juhan Kesvatera) on rahvaluulest pärineva nimega koondkuju, kes kirjaniku teaduvses esindab tema alter ego´t, Teist Mina, kelle on loonud elu koos alkoholiga. Selle kuju läbi, talle oma mõtteid ja visioone omistades suudab andekas ja läbinägelik looja meie silme ette tuua probleemi ehtsama olemuse ning avandada selle sisulisi, vahel vägagi üllatavaid tahke. On mõistetav, […]
“Kuraditosin näitlejat hiirelõksus”
Kolmteist intervjuud raadiosaatele “Hiirelõks” (2003-2005). Sisukord. – Proloog – Aarne Üksküla – Liina Olmaru – Indrek Sammul – Maria Klenskaja – Hannes Kaljujärv – Aivar Tommingas – Laine Mägi – Lembit Ulfsak – Ülle Kaljuste – Toomas Suuman – Marika Vaarik – Roman Baskin – Üllar Saaremäe – Epiloogi asemel. “Kuidas seda saadet nimetatakse? Hiirelõks. […]
“Полая игла”
Детективный роман известного французского писателя М.Леблана. Посвящен расследованиям очередного преступления джентльмена – взломщика Арсена Люпена.
“Hommikust keskpäevani”
Elupilte ja mälestusi Sisukord: Jõesõit; Talu; Küla; Rand ja meri; Sõja ajal; Tartust Peipsini; See Sõrvemaa; Kümme vilja-aastat; Kuressaares ja Vilsandil; Reisid lõunasse ja itta; Uue elujärgu algus. (paberkaaned puuduvad)
“Kuulsaid XVII-XVIII saj. matemaatikuid”
Sisukord – Isaac Newton (1643-1727) – Gottfried Wilhelm Liebniz (1646-1716) – Leibniz ja Venemaa – Bernoullide dünastia (17. ja 18. sajand) – Guillaume de L´Hospital (1661-1704) – Leonhard Euler (1707-1783) – Alexis Claude Clairaut (1713-1765) – Jean Le Rond d´Alembert (1717-1783) Juba koolipingis kuuleme küllaltki sageli teaduse suurmeeste, nagu näiteks Newtoni, Leibnizi, Euleri jt. nimesid. […]
“Tõsilood muinasrahvastest”
Selle kogumiku idee on sündinud mitmete lähedaste inimeste, mõttekaaslaste, sõprade ja kolleegide soovitustest. Pealegi olen juba ammuilma eestikeelsele lugejale võlgu, sest paraku nõuab õppejõuamet tänapäeva Eestis ennekõike pidevat enese olemasolu tõestamist rahvusvahelistes teaduslikes väljaannetes. Oli viimane aeg hakata seda lõivu tagasi maksma. Pärast kauaseid kõhklusi valisin kolmkümmend kaks artiklit, mis enamasti on juba ilmunud välismaistes […]
“Manon Lescaut”
Maailmakirjanduse ajalugu tunneb mitmeid mehi ja naisi, kes terve elu muud ei teinud kui kirjutasid, ometi tuntakse neid vaid ühe romaani, jutustuse või näidendi järgi. Kindlasti tuleb niisuguste kirglike kirjutajate hulka arvata ka preestrist sulemees Antoine Francois Prévost D´Exiles (loe: prevoo degzil) ehk lühidalt abee Prévost, surematu armastusromaani “Manon Lescaut” (loe: leskoo) autor. Abee Prévost […]
“Suvepoiss”
Tuntud soomerootsi kirjaniku romaan kehvas kodus üleskasvanud mehe kohtumisest kunagise mängukaaslasega, millesse taasärganud lootuste taustal põimuvad mälestused poisikesepõlves skääristikus veedetud kummalisest suvest.
“Tuulest viidud” I ja II osa. 2 raamatut
Ameerika menukirjaniku Margaret Mitchelli (1900-1949) Pulitzeri preemia võitnud bestseller, kõige aegade ilukirjandusteostest kõige suurema kogutiraažiga romaan “Tuulest viidud” on tänaseks tõlgitud enam kui kolmkümnesse keelde. Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon – selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise kaunitari Scarletti armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku.
“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
“Julianus Apostata – viimane pagan”
Rooma keiser Julianus (331-363) on tänapäevani tuntud hüüdnimega Apostata (Usutaganeja). See märgib tema lahtiütlemist ristiusust ning püüet tõsta Rooma riigis taas au sisse muistsed paganlikud jumalad. Julianus jõudis valitseda vaid poolteist aastat. Pärast tema langemist lahingus pärslastega loobuti ametlikult paganausust, ristiusu kirik aga nägi tema surmas lausa Jumala karistust. Julianuse viha kiriku vastu oli süttinud […]
“Õuduste käsiraamat”
Kui sind huvitavad vaimud, vampiirid, libahundid, nõiad, rändavad surnud jne., siis on Sul käes just õige raamat. Aga ühtlasi saad siit nõu, mida ette võtta, kui koolipreili näeb viimasel ajal silmatorkavalt kahvatu välja või kui koolmeistril tükivad rinnakarvad krae vahelt esile, kuidas kasutada kõige paremini küüslauku või zombisoola. “Õuduset käsiraamatus” on kõik maailma õudused kenasti […]
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas”
/—/ Seda maailmakirjanduse tippteost on nimetatud rüütliromaanide paroodiaks, mida ta ka on, kuid praktilise maailmavaatega jänkist peategelane võinuks sattuda ükskõik mis ajastul mis tahes ühiskonda ning ikka näinuks Twain seda iroonilise pilguga. Romaanis astub üles kogu kuningas Arthuri ümarlauadefilee alates kuninganna Guinevere’ist ja lõpetades võimsa võluri Merliniga, kellele assisteerivad igat masti rändrüütlid oma turniiride, pidusöökide […]
“Udo Väljaots. Teatriteed”
Tuntud muusikateadlase raamat juba manalasse varisenud eesti teatrimehest (1916-1979), ENSV rahvakunstnikust. U. Väljaotsa lavalooming jaguneb kaheks perioodiks – “Vanemuine” (1934-61) ja “Estonia” (1961-79), kus tegutses peanäitejuhina. Lugeja saab põhjaliku ülevaate mitmekülgsest loovisiksusest, samuti suure tüki eesti teatrilugu. Raamatu lõpus leiduvad registrid U. Väljaotsa lavastustest, osatäitmistest jms. Illustreeritud fotodega.
