“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. IV köide. 1. vihik”
IV köide. 1. vihik o – peaaegu Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Sinilindu püüdmas”
Teatrimälestusi. 75 aastat viljakat elu, 50 aastat pingerikast tööd eesti kutseliste teatrite laval, siin on millest jutustada. Lugeja silmade eest liiguvad mööda sooja südamega nähtud-kirjeldatud lapsepõlv ja kooliaastad, nooruki esimesed unistused ja okkalised katsed näitlejateel, hiljem aga aastakümme aastakümne järel tihedat tööd kultuuritemplites, nagu seda on suuremad kunstiteatrid. “Vanemuine”, Draamateater, “Estonia”, Draamasstuudio, “Endla” jm. on […]
“Dissonantse ja konsonantse”
19. saj. I poole muusikaajaloolisi kontraste. Käesolev “Kultuuriülikooli” sarjas väljaantud raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas. Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolud uue ja vana vahel nii teravad kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. […]
“Islam”
Enam kui 500 miljoni järgijaga islam on peamiseks usundiks avaral geograafilis-kultuurilisel asualal, mis laiub Aafrika läänerannikust üle Lähis-Ida ja Aasia Indoneesia saarestikuni. Raamat selgitab islami põhilisi tõekspidamisi ning annab ülevaate usundi pikast ja kaasakiskuvast ajaloost, alates islami rajamisest prohvet Muhamedi poolt kuni viimase aja poliitiliste suundumusteni. Raamatu autor Matthev S. Gordon on doktoreerunud Golumbia Ülikoolis […]
“Homo aquaticus”
Võimalik, et kümne aasta pärast rajatakse suured veealused asulad, pidevalt tegutsevad veealused jaamad, kus hakkavad töötama kõigi teadusharude esindajad. Mandrilava asustavad tuhanded rahuarmastavad kolonistid. Veealuseid mineraalide varusid kasutatakse mõistlikult, näidisfarmides areneb põllumajandus, millega võib asendada osa kalapüügist. Inimeste poolt kasutatavad maa-alad suurenevad veerandi võrra… …Inimene alles hakkab tungima sellesse keskkonda ja sellel on tohutu mõju […]
“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
“Vana tee “Armastuse” juurde”
Novellikogu Sisukord: The daughter of the Sea Kadunud meremees Kass ja kohvikann Kangur Mari ja kodukäija Kaksikõed Vanaisa prillid Pikk suusaretk Vana tee “Armastuse” juurde Loomingu Raamatukogu 1971/32
“Suits ja tuli”
Esitatud uurimuste ja artiklite suurema osa objektiks on Gustav Suitsu luule. Selle kõrval vaadeldakse A. H. Tammsaare varasemaid teoseid ja antakse draama “Juudit” tegelaste iseloomustus. “Noor-Eesti” põlvkonna (G. Suits, Fr. Tuglas, A. Kallas, ka A. H. Tammsaare) kirjandusemõistmist aitas tõhusalt kujundada Georg Brandes, kellest on ülevaade. (taskuformaat)
“Mosaiikvõlv”
Järelmärkus. Käesoleva raamatu algupoolde paigutatud refleksioonidest on valdav osa kirjutatud ning esmakordselt ka trükis avaldatatud juba hulga aastate eest (“Noorus” 1965 ja 1969, “Sirp ja Vasar” 1967, “Looming” 1969). Niisugustena kajastavad nad esijoones tolleagseid, s.t. 60-ndate aastate mõtteliikumisi, mis kas on minetanud järgnenud teabetulvas mõndagi oma aktuaalsusest või siis muutunud juba liiga enesemõistetavaks. Seetõttu võib […]
“Beethoven”
Sisukord. – Perekond. Lapspõlv. – Teater. Noor organist. – Elu Bonnis – Viimased aastad Bonnis – Noorusaastate looming – Saabumine Viini. Õpetajad – Viini virtuoos – Esimene “akadeemia”. Õpilased – Raske haigus. Kirjastajad. Ajakirjandus. – 1793.-1802. aasta looming – “Eroica” ja selle kaaslased – “Fidelio” – Beethoven Viinis – Beethoven sümfonism – Neljandast kuni Kaheksandani […]
“Alasi ja vasarate vahel”
Koolinõuniku mälestusi Käesolev teos on ilmunud ühenduses autori 85. sünnipäevaga. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, jutustab selles raamatus oma mälestusi Vene ja Saksa okupatsiooniajast ning elamusist põgenikuna sõjaaegsel Saksamaal. Eesti rahvas on tõepoolest sattunud “alasi ja vasarate vahele.” Kuid ka masendavates olukordades, okupatsioonide vägivallas, sõjasündmustes ja põgenemise teekondadel on autori lähtepunkt kultuuriline, omane vanale […]
“Kui Raudpea tuli”
Ilmselt eesti kirjanduse haaravaim Põhjasõja-aineline romaan on sündinud mitmeti vastuolulise kirjaniku Enn Kippeli sulest. Esmatrükis 1937. aastal ilmunud kaheosalise romaani “Kui Raudpea tuli” teine trükk ilmus juba kaks aastat hiljem. Kolmandat trükki tuli küll oodata aastani 1996, kuid põhjuseks polnud teose vähene kirjanduslik väärtus, vaid pigem Nõukogude režiimile vastvõetamatult soodsas valguses näidatud “vale poole” ehk […]
“Ristitants”
Saateks Võiksin alustada toda lugu, et see sündis kolmsada aastat tagasi Saalemis. Kahtlemata mõjuks see mõneti tõepärasemana, liiati annaks sulele suurema vabaduse. Ega siis kaine kahekümnes sajand tunne “nõiapõletamist”! See võib tunduda aatomajastul äärmise anakronismina. Kuigi maagia kui selline leiab järjekordselt tunnustamist, vihjates valitsevale jumalatehämarusele. Sellest ei pääse me päriselt ka ristitantsus. …”
“Arm ja ahnus”
Arm ja ahnus – auahnus, eluahnus – igipõline kahesus inimeses leiab Salme Ekbaumi uues romaanis käsitlemist. Kirjeldatakse peategelase – noore lauljanna elus toimuvat lõhenemist kutsumuse ja seda takistava abielu ja armastuse vahel. Kas inimene on see, kes ta näib olevat? küsib autor. Koos temaga vastust otsiv lugeja satubootamatutele keerdkäikudele, kohtab lühiühendusi, mis inimest põletavad ja […]
“Taalrimäng”
Euroopas kirjutati sel aastal palju raamatuid. Üks sakslane, nimega Büchner, katsus lugejatele selgeks teha, et maailmas mingit üleloomulikku ega jumalikku väge olemas ei ole, vaid on ainult jõud ja aine. Ja üks prantslane, nimega Gobineau, kinnitas, et kõik inimesetõud ei ole ühesuguse väärtusega, vaid on mõned, mis ära valitud ja teistest paremad. Need mõlemad õpetused […]
“Sulo, Hella ja Vappuli: mälestusi aastatelt 1911-1945”
Mälestusi aastatelt 1911-1945 Teie ees on Vappu Tuomioja, eesti-soome naiskirjaniku Hella Wuolijoki ja soomlasest töölisliikumise aktivisti, rahvasaadiku ja advokaadi Sulo Wuolijoki tütre mälestused. Hella Wuolijoki (neiupõlve nimega Ella Marie Murrik) sündis Eestis, Taageperas 21. (vkj. 9.) juulil 1886. Tema esivanemad põlvnesid Karksi ja Helme suurtest ja jõukatest talupojaperekondadest. Hella lõpetas gümnaasiumi 1904. aastal Tartus, kuna […]
“Pihtimus etteantud teemal”
“Pihtimus …” on B. Jeltsini, Venemaa presidendi erakordselt avameelne jutustus oma elust – lapsepõlvest, perekonnast, tootmis- ja parteijuhi teest, poliitilise põlualuse seisusest ning naasmisest poliitikaareenile. B. Jeltsin annab ka omapoolse nägemuse N. Liidu partei- ja riigijuhtidest ning analüüsib uutmisprotsessi kulgu.
“Kaarel, kas mäletad?”
Romaan, mis koosneb neljast osast. I osa on proloog “Kajaloodimine ehk sündmustesse süüvimine; II osa “Veepildid” on mu lapsepõlvekirjeldus, mõeldud mitte mingisuguse kronoloogiana, vaid üksikult valitud heietustena; III osa “Palang” on kandev osa; IV osa on epiloog “Saar”. Loomingu Raamatukogu 2000/1-3.
