“Hollandi värsipõimik”
Tõlkinud ja sissejuhatusega varustanud Gustav Suits Sisukord: Lugejale; Vaade hollandi uuemale lüürikale; Jacques Perk – Külatants. Tormi laul; Willem Kloos – Kellade helin. Oh te, mu mõtted. Ma olen Jumal. Oh lilled, nupus murtud. Ei tea, mis pean ütlema. Miks; Frederik van Eeden – Veeliilia. Õhtu linnas. Põhjatuul. Poeemist Ellen. Mere müha; Herman Gorter – […]
“Väärt Eesti toidud”
377 lemmikretsepti rõõmu valmistamiseks. “Rahva kokaraamat” Kui köögis peaks olema ainult üks kokaraamat, siis siin see on. Siin on kõik need toidud, mida Eesti pered armastuse ja rõõmuga teevad. Nende kaante vahel on väärt roogade retseptid, mis on raamatu koostajatele saadetud Eesti igast nurgast. Olgu südamest tänatud Eesti kokkade kauaaegsed õpetajad Maria Kogan ja Tiina […]
“Ristitants”
Saateks Võiksin alustada toda lugu, et see sündis kolmsada aastat tagasi Saalemis. Kahtlemata mõjuks see mõneti tõepärasemana, liiati annaks sulele suurema vabaduse. Ega siis kaine kahekümnes sajand tunne “nõiapõletamist”! See võib tunduda aatomajastul äärmise anakronismina. Kuigi maagia kui selline leiab järjekordselt tunnustamist, vihjates valitsevale jumalatehämarusele. Sellest ei pääse me päriselt ka ristitantsus. …”
“Ürgmets ja koolibri”
“On sul väga halb?” küsis Enn Remmelgas, tundes naise käsivart tugevamini enda omasse klammerduvat. Küsitav vastas pearaputusega ning pingutas korraks naeratusegi huultele. Sellest naeratusest tundis mees, et naisel on tõesti halb. “Püüa vastu pidada, võib-olla jõuame siiski veel enne lõunat ette.” Enn rääkis sosinal, et mitte ümberringi pealesuruvate inimeste tähelepanu äratada oma keelega, mida võõrad […]
“Õigusenõudja”
Eesti elu on rikas jätkuvast õigusenõudmistest, küll vähem või rohkem traagilistest, aga vahel sekka ka koomilistest või mõttetuist. S. Ekbaum oma uues romaanis esitab ühe sellise õigusenõudmise loo nn Popsiseaduse teostamise ajajärgust, mil mõnegi vabadiku ja peremehe vahekorrad astusid proovimisjärku. Loos, mida jutustatakse suure sisseelamisega, näeme, kuidas võitluses arvatava õiguse eest viimaks laguneb selle mõte, […]
“Neli inspiratsiooni”
Hommik – Aurora Päev – Giorno Õhtu – Crepuscolo Öö – Notte Romaan «Neli inspiratsiooni» on iseseisvaks järjeks varem ilmunud romaanile «Aegadesse raiutud näod», kus käsitleti väheses ulatuses Michelangelo elu, olles rohkem seotud renessansiajastuga. «Neli inspiratsiooni» on kirjutatud peaaegu täielikult Ludwig Goldscheideri raamatu «Michelangelo» abil ja sellele on lisatud vähesel määral Firenze ajalugu. Varem kirjutatud […]
“Bernard Shaw ja teised”
Ivan Maiski, silmapaistev Nõukogude diplomaat ja ajaloolane, sündis 1884.a aastal arsti perekonnas. Revolutsioonilise liikumisega liitus juba nooruses. VSDTP-sse astus I. Maiski 1903. aastal, kuni 1919. aastani oli ta menševik. I. Maiski osavõtt 1905. aasta revolutsioonist viis teda pikkadeks aastateks emigratsiooni, peamiselt Londoni. NLKP liige oli I. Maiski 1921. aastast, alates 1922. aastast aga oli ta […]
“Yoknapatawpha uusaeg”
Jutustused II. Sisukord: Võõras sõjas – Ad astra, Lõhang, Kõik hukkunud lendurid; Linn – Roos Emilyle, See oleks hiiglama vahva, Juuksed, Kui õhtul päike kaob, Põuane september, Elly, Surmahüpe, Pross, Onu Willy, Oli kord kuninganna; Maa – Laudasüütaja, Karujaht, Homme, Sindlid Issandale, Pikad mehed, Kaks sõjameest, Ei kao eal; Faulkneri lühiproosast.
“Berliini olümpiamängud 1936”
Olümpiaadide olümpiaad. Pidulikult ja kumedalt kõlab kõrgelt staadioni tornist olümpiakell. Selle kaja kandub kilomeetrite kaugusele üle Reichssportfeldi määratute väljakute. Seda kuulevad sajad tuhanded ja miljonid spordihuvilised, kes on saabunud kaasa elama Berliini olümpiamängude avapidustustele – kas olümpiastaadionile või tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvaina raadioaparaatide juurde. Võimas kellahelin 76 m kõrgusest olümpiatornist kutsub kogu maailma noorsugu: “Ich […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 3. vihik”
II köide. 3. vihik kollitama – kunstliblikas Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Tüdrukud on Saturnilt, poisid Jupiterilt”
Oli kord üks ilus planeet, millel olid rõngad ümber ja kus elasid ainult tüdrukud. IGAV??!? Ei, ei olnud. Saturni tüdrukud ei olnud midagi kuulnud poistest, nii et nad elasid üheskoos rahus ja harmoonias, sest nad ei olnud kunagi tülitsenud boyfriend´ide pärast, ka ei olnud neil vajadust ühe ja sama poisi tähelepanu võitmiseks omavahel võistelda. Oma […]
“Pinocchio”
1983. aastal möödus sada aastat nimeka itaalia lastekirjaniku Carlo Collodi (1826-1890) populaarseks saanud raamatu “Pinocchio seiklused” esmatrüki ilmumisest. Seda juubelit tähistatakse kogu maailmas teose uute tõlgete ja kaunilt kujundatud uusväljaannetega, mis leiavad nii väikeste kui ka suurte lugejate hulgas kahtlemata elavat poolehoidu. Saja aasta jooksul on Pinocchio-lood jõudnud paljude maailma rahvaste lasteraamatuvaramusse (juba 1949. aastal […]
“Ajaloolised jutustused”
Sisukord: – Tasuja – Villu võitlused – Vürst Gabriel – Eduard Bornhöhe ja tema ajaloolised jutustused – Selgitavaid märkusi.
“Traguni tagasitulek”
Advokaadi poeg, kes teadis alati viimaseid linnauudiseid, ütles, et kuigi vaimu nägi harva keegi peale husaaride eneste, oli rohkem kui üks linna mees ja naine teda juba oma õuduseks silmanud. Fantoom ilmus peamiselt väga hilisel õhtul, linnaavenüü tihedate puude all otse kasarmute läheduses. Ta oli ligikaudu kümme jalga pikk, tema hambad tekitasid kuiva tervat lõginat, […]
“Teatriteed. Ants Lauter”
Samm ja samm. Raudjas astub. Samm ja samm. Rattad krigisevad, veerevad, veavad raskelt koormat. Samm ja samm. Maantee on pikk. Kõrgel, otse pea kohal on kuu. Mustavate kuuskede varjud kukuvad teele. Samm ja samm. Poisike pole veel kümmet täis. Kuklasse torgatud mütsi alt valendab juusteriba. Temast eespool on kaks ja selja taga kolm hobust. Hommikuks […]
“Poltaava”
Ühe armee häving. Peter Englund on Rootsi ajaloolane, Rootsi Akadeemia liige ja Dramatiska Instituteti professor. Ta on avaldanud seni kaheksa raamatut ja pälvinud rea auhindu. Maailmakuulus ja mitmesse keelde tõlgitud “Poltaava: Ühe armee häving” oli tema debüüt ja ilmus esmatrükis 1988. aasta lõpus. Nüüd on see lõpuks olemas ka eesti keeles. Põhjasõda oli kestnud juba […]
“Kogutud teosed” 2. osa
Jutustused (1907-1910) Sisukord: 1907-Uurimisel, 1908-Pikad sammud, 1909-Noored hinged, 1910-Üle piiri.
“Kuu Minneapolise kohal”
Sisaldab novelle ja lühijutte, kus emad, armastajad, abielunaised ja truudusemurdjad on silmitsi raskete probleemidega ning sunnitud langetama otsuseid, tegema valikuid ja tihtipeale õppima omaenda kibedast kogemusest. Need on teravmeelsed ja intelligentsed lood vastastikusest mõistmisest ja mittemõistmisest kuni vaimukate psühhoanalüütiliste sissevaadeteni. Suurepärane stiilitunnetus, lakooniline väljendusviis ja huumor muudavad lood nauditavaks ja panevad lugeja aktiivselt kaasa mõtlema. […]
“Nastja”
Selgeltnägija. Veel poolteist aastat tagasi häbenes Nastja, et tajub ümbritsevat maailma paremini ja selgemini kui ükski teine. Võõraste ees kartis ta oma võimetest rääkida, omade ees oli samuti vait, sest Nastjal endalgi oli raske aru saada, mida ja kui täpselt ta ette ennustada suudab. Pärast möödunudaastast “Selgeltnägijate tuleproovi” mõistsid kõik, et Nastja on erakordsete võimetega […]
“Marie-Antoinette”
Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) “Marie-Antoinette” kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi “revolutsiooni libust”, aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.
