“Livingstone”
Missioon ja impeerium Ehkki maadeuurija David Livingstone (1813-1873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Vastuoluliseks Livingstone´i tegevus osutuski, kuigi tema enda tahtest sõltumata. Vaesest šoti perest pärit noormees omandas hariduse ning läks misjonärina Aafrikasse, kus pühendus esmajoones maadeuurimisele. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, […]
“Kannatustee”
Usutlustekogu mälestusist. Peeter Lindsaare raamatus jutustavad tundmatuks jäävad tunnistajad oma mälestusi Teisest maailmasõjast või sellega seoses olevast eel- ja järelajast. Autor on usutluste kaudu saadud ainestiku põiminud tihedaiks ning pinevaiks jutustusiks, nii et need moodustavad sõjakeeristesse kistud inimeste kannatustee kirjelduse. Taustaks on kodumaa sündmusi ja rahva saatust mõjustanud juhtumused ja nende järelkajad. Neis esitatakse lähivaatleja […]
“Beslan”
Beslan – see on veel üks aste teel põrgusse. See on meie maailm, mis avanes hämmeldunud lapsesilmadele, näidates, millised me, täiskasvanud, tegelikult oleme: pimedad ja julmad, valelikud ja ükskõiksed. Me täiustame oma masinaid, kompuutreid, kuid mitte iseendid. Milles seisneb selle raamatu ainukordsus? Võib ju küsida: kas jälle üks raamat surmast, talumatust tragöödiast? Ei! See raamat […]
“Truu alam”
Romaan “Truu alam”, esimene osa triloogiast “Impeerium”, valmis Heinrich Mannil juba 1914. aatal, Esimese maailmasõja eelõhtul, kuid tsensuuriolude tõttu sai selle ilmumine võimalikuks alles pärast 1918. aasta revolutsiooni Saksamaal. Romaanis on kujutatud Wilhelm II impeeriumi XIX sajandi viimasel aastakümnel. Tegevuse keskseks kujuks on Diedrich Hessling, “truu alam”, ühelt poolt orjameelne ja teiselt poolt türanniseeriv. Terav […]
“Kreeta, Mükeene, Santorin”
Kagu-Euroopas Kreeta saarel, Egeuse mere saarestikus ja Kreeka mandril III-II aastatuhandel e.m.a. levinud kreeta-mükeene arheoloogilise kultuuri levikualal tekkis esmakordselt Euroopas klassiühiskond ja -riik, sündis kiri ja loodi kõrgetasemeline tsivilisatsioon. Käesolev raamat jutustabki Euroopa arheoloogia uusimate avastuste põhjal köitvat kreeta-mükeene kultuuri mälestusmärkidest, arhitektuuri, freskomaalikunsti, maalitud keraamika jne. arengust, kreeta-mükeene kultuuri aaretest, mis on läinud maailmakultuuri varasalve.
“Eeskuju”
Saksa Liitvabariigi prosaisti Siegfried Lenzi (sünd. 1926), eesti lugejale juba tuttava kirjaniku romaanis käsitletakse tänapäeva inimese eetikaga seotud küsimusi. Teose süžee keskendub noorsoo ideaaliotsingutele, nende autoriteetidele, puudutades samas sügavamaid filosoofilisi probleeme.
“Emakeele Seltsi Aastaraamat” 21/1975
Kuigi Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS-i) põhikirjas ei kõnelda otseselt eesti keele arendamisest ja uurimisest, olid need küsimused kogu seltsi tegevuse jooksul küllalt silmapaistval kohal. Keeleküsimuste esilekerkimist tingis ühelt poolt asjaolu, et eesti kirjakeel sel ajal oli väga vaene ja ebaühtlane, teiselt poolt ka see, et seltsi juhtivad jõud olid kas keeleteadlased või keeleliste huvidega haritlased, […]
“Reisid ehk Kolm korda Aasias, muust rääkimata”
Korea, Vietnam, Mongoolia, Inglismaa, Rootsi, Uus-Meremaa Prosaisti ja kriitikuna tuntud kirjaniku raamat koosneb kuuest reisikirjast. Nendes ta kirjeldab vastavate maade elu-olu, samuti oma isiklikke seiklusi, tehes seda talle omase teravapilgulisusega, kaines, kohati iroonilises stiilis.
“Eksliibrist puugravüüris”
Kusagil mujal maailmas ei ole nii palju raamatukogusid kui Nõukogude Liidus. Sotsialistliku ühiskonna üha suureneva kultuurilise ja majandusliku tõusuga suureneb nõudmine kirjanduse järele. See põhjustab ka isiklike raamatukogude arvu pidevat kasvu. Soodustavaks asjaoluks on meil väljaantavate raamatute kõrgetasemeline sisu ja väline maitsekas kujundus. Hinnaodavuselt on aga raamat kõigile kättesaadav. Raamat, inimese parim sõber, on saanud […]
“Seiklusrikkad suvepäevad”
Vene nõukogude kirjaniku jutustus Kiievi koolipoisi Antoni mõnest suvepäevast, mis ta veedab maal metskonnas koos korterinaabri ja tema koeraga.
“Aruanne”
Novelle. Mälestusteose “Saaremaalt Leningradi” autor debüteerib siin ilukirjanikuna, esitades kimbu inimlikust kaastundest hõõguvaid novelle. Nendes lugudes juhib autorit äratundmine, et igale tõele leidub vastutõde ja igale nähtusele kui mitte õigustus, siis vähemalt seletus. Novellide tegelasteks on inimesed põllul, kaevikus ja maapaos. Inimene on ise oma piiratuse vang, kuid vahel siiski vilksatab ta tegudest ka headuse […]
“Salamina”
Rockwell Kent, tuntud ameerika kirjanik, meile tuttav juba teosega “Kurss N by E”, on “Salaminaga” kinkinud lugejale elamusliku portree inimese olemusest. Selle avastaski autor ta enese kinnituse järgi just Gröönimaal, kuhu teda kui kunstnikku tõmbas selle saare karm ilu – kõrged kaljumäed sügavate fjordide kaldal ja kõike muinasjutulist kaunistav jää. Nõukogude lugejale on Kent lähedane […]
“Huupi valitud”
Üks pikk jutt ja mitu lühikest. New Jersey lagendik läheb justkui meelega üsna väheütlevaks enne seda kui New Yorgi pilvelõhkujad paistma hakkavad. Ta tahaks nagu oma igavusega neid mõjukamalt esile tõsta, kui nad taevarannale kerkivad. Nad on seal hoopis teist värvi kui muu maastik. Seisavad sinistena vinetades mitte ainult silmapiiril, vaid tõusevad kõrguti mingi ilmutisena […]
“Imeline Joosef”
“Jah,” tegin abitu katse. Minu arvates Joosef eksis mingis mõttes, aga ma ei mõistnud, milles. Ta oli liiga ebakonventsionaalne. Ta heitis pikemata kõrvale kõik need väärtused millega mina olin harjunud. “Teil võiks olla korralik korter, võib-olla teenija, võiksite osta rohkem raamatuid, käia teatrites, saaksite paremat toitu, kõik oleks puhas… Oh, ma ei oska seletada, kuid […]
“Saksa-eesti sõnaraamat”
Käesolev sõnaraamat sisaldab umbes 70 000 märksõna ning nende juurde kuuluvaid sagedamini esinevaid leksikaalseid ja fraseoloogilisi väljendeid. Sõnaraamat hõlmab niihästi igapäevase ja ilukirjandusliku kui ka ühiskondlik-poliitilise sõnavara. Esitatud on rohkesti sõnu teaduse, tehnika, kunsti, majanduse, spordi jt aladelt. Sõnaraamatut on aja jooksul ikka kasutatud.
“Koer”
Raamatus käsitletakse koera anatoomiat, füsioloogiat, tähtsamaid haigusi ja nende ärahoidmist, aga samuti söötmist, pidamist ja hooldamist. Eraldi peatükis antakse ülevaade meil levinud koeratõugudest ja nende hindamisest. Koerte dresseerimise peatükis käsitletakse alg- ja eridressuuri, kus eriti on rõhutatud teenistuskoerte väljaõpetamist. Lisades on toodud jahikoerte katsetuste ja tööomaduste hindamise juhendid. Raamat on varustatud paljude originaalsete illustratsioonidega. Väljaanne […]
“Muinasmaa”
Kuu ei paistnud enam aknast sisse. Väljas oli pilkane ööpimedus. Äkki kuulis Kim sahinat. Tema toas istus kiiktoolis valgete juustega habemik vanamees. «Ainult sina, Kim, võid oma õe päästa,» ütles ta. Kimi õde Rebekka lamas juba mitu päeva meelemärkuseta haiglas. Tema hinge hoidis Muinasmaal vangis Varjuderiigi valitseja võlur Boraas.
“August Kitzbergi elu ja kirjanduslik tegevus”
Optimistlikule meeleolutõusule, mis haaras eesti ühiskonna teadlikumat osa ärkamisajal, järgnes pea tugev mõõn. Kibedust, mis tekitas rahvuspoliitiliste lootuste nujumine, tegid veel mõrumaks majandusliku kriisi pigistused. Tundub, nagu oleks rahva vaimset energiat üle kulutatud; sellele pidi paratamatult järgnema jõuetustunne, vaimne surutis. Ärkamisaegsed rahvajuhid – Jakobson, Jannsen, Hurt jt. – olid kas surnud või tõmbunud tagasi avalikust […]
“Teosed”
Eesti vanem kirjavara Rääkides eesti kirjanduse sünniaastatest, ei saa mööda minna ka omaaegsest kuulsast Ravila mõisa krahvist Peter August Friedrich von Mannteuffelist (1768-1842). See balti-saksa põlisesse kõrgaadlisse kuuluv mõisnik tundis millegipärast tõsist kutsumust eesti keele poeetiliseks rakendamiseks ning rahvale lugemisvara soetamiseks. Oma loomingut on ta alustanud värsside harrastamisega ning alles 70-ndal eluaastal hakanud juturaamatuid kirjutama. […]
“Õnnelik Ferda”
… Käesolev jutustus “Õnnelik Ferda” on mõeldud lugemiseks lastele alates seitsmendast eluaastast. On ju peategelanegi seitsmeaastane koolipoiss, kes käib teises klassis. Ja sellegi jutustuse puhul on autor kasutanud eeskätt just oma lapsepõlvemälestusi (muidugi loominguliselt). Teose tegevus toimub üsna vahetult pärast Teist maailmasõda. Ja tegevuspaigana pole raske ära tunda autori sünnilinna, kuigi kirjanik pole seda nimepidi […]
