“Keldi saladused Uus-Inglismaal”
Kõikjal ülikummaliste juhtumite koondumisala keskpunkti lähedal leidsime tahutud kividest moodustisi või mitu kivikambrit. Ehitised oli püstitanud keegi, kellel olid põhjalikud teadmised mitte üksnes kiviraiumisest, vaid ka inseneriteadusest, mille järgi päiskivide kaal määrab seina stabiilsuse. Ühtlasi panime tähele, et mõnes kohas olid mitmel kivil kummalised märgid. Hilisemad uuringud on näidanud, et need kujutavad endast ogami kirjaviisi […]
“India nokturn”
See raamat pole üksnes unetus, vaid ka rännak. Unetus on selle pärisosa, kes kirjutas raamatu, rännak selle pärisosa, kes reisis. Arvestades aga, et minulgi tuli loo peategelase poolt läbitud paikades ära käia, pidasin vajalikuks teha neist väike nimekiri. Ma ei teagi õieti, mis mind selleks ajendas: kas illusioon, et topograafiline nimestik võiks seda Varju otsimuse […]
“Ela ja lase teistel surra”
James Bond, Inglise salaluure superagent 007, trotsib ohte ja jagab õigust New Yorkis, Floridas, Jamaical. Tema vääriliseks vastaseks on koljatikasvu neegergangster hüüdnimega Suur Mees, kelle venelaste mõrvaorganisatsioon Smerš on värvanud oma käsilaseks. XVII sajandi inglise mereröövli muinasjutuliselt suur varandus, Haiti hullutavad vodutrummid ja kaunis kreoolitar Solitaire lisavad omalt poolt romaanile põnevust ja eksootikat. Ela ja […]
“Siberi-raamat”
Läänemere kalda tuuled ja tormid on Eesti rahva aastatuhandete vältel kasvatanud sitkeks nagu rannamännid, kes ainult oma turjad pööravad tuulte suunda, kui need raevukalt räsivad. Tormihoogude vaheaegadel vaatavad nad üle õla tagasi, – vahel isegi muigega: meid teie ei hävita! Te võite meid maast lahti rebida, ning kui olete eriti metsikud, pillutada üle maailma laiali, […]
“Mihhail Gorbatšovi intiimbiograafia”
… Mitmesugustele allikatele tuginedes on “Times´il” siiski õnnestunud täita paljud valged laigud Gorbatšovi eluloos. Ajakirja korrespondendid Nõukogude Liidus ja mujal maailmas on küsitlenud kümneid Nõukogude presidendi kolleege, kunagisi koolikaaslasi, neid väheseid välismaalasi, kes teda tunnevad, ja teisi inimesi, kes on endise Stavropoli maapoisiga kokku puutunud tema teel Kremlisse. …
“Tsaarikullist kolme leopardini”
Mälestustegondliga kauge mineviku sadamais ja Vaba Eesti õnnistuses … Unelmatemajake strelnas “Käesoleva sajandi algul siirduvad Liivi kubermangust Venemaale kaks noort inimest. Nagu romantilised lendputukad, kelle õnnelend hästi korda läinud, kellele saatus kõigiti soodus on – laskuvad nad suure ning salapärase maa kultuuri, kunstide ja võimaluste õitekobarasse: üks Peterburi linna, teine Saraatovi, Nižni Novgorodi ja Volga […]
“Opus nigrum”
Prantsuse nüüdiskirjaniku ajalooline romaan meedikust ja alkeemikust Zenonist, kellesse on koondatud mitmete renessansiajastu suurvaimude – Leonardo da Vinci, Campanella, Erasmuse jt. eluseiku ja ideid. Sari: Varamu
“Marjasordid Eestis”
Teoses käsitletakse marjasortide introduktsiooni ja uurimist Eestis. Iseloomustatakse marjasortide lähteliike ja antakse ajalooline ülevaade sortide kujunemisest. Põhilise osa teoses moodustavad üle 100 maasika-, vaarika-, muraka-, sõstra- ja karusmarjasordi pomoloogilised teatmed ja kirjeldused. Marjasortide põhilisemad uurimisandmed on koondatud tabelitesse. Tähtsamate sortide viljadest on värvipildid. Teos on varustatud bibliokirje ja sordinimede registriga. Pomoloogiline käsiraamat marjasortidest on teatmeteos […]
“Eesti näkiliste välimääraja”
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Eesti NSV teeneline kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
“Jenny Siimon. Teatriteed”
Raamat silmapaistvast lauljatarist ja laulupedagoogist, Eesti NSV teenelisest kunstnikust Jenny Siimonist (1905-1982), tema elust ja loomingulisest teest. Illustreeritud fotodega. Ilmub sarjas “Teatriteed”.
“Leo tütar”
Ma olen sündinud Rootsis, kuid alguse saanud Eestis. Mind ootav ema saabus Rootsi koos suure eesti põgenikevooluga septembris 1944. Ma sündisin, kasvasin üles, sain hariduse ja hakkasin tööle vabal ja rahulikul maal. Minust sai ajakirjanik Rootsi raadios. Lõpuks leidis ajalugu mu siiski üles. Mu tütar kasvas ja hakkas esitama küsimusi oma vanaisa kohta. Siis kirjutasin […]
“Lava võlus”
Saateks: Haigevoodil lehitsen ja loen veel kord neid veerge, enne kui annan nad lõplikult käest. Need mälestused hõlmavad peamiselt aastaid 1917-1924 ja koonduvad kõige tihedamini Draamateatri ümber, selle teatri ümber, millel oli üldtunnustatud osa meie rahva kunstielus, mis aga samaaegselt pidi heitlema võib-olla suuremate raskustega kui ükski muu kunstitempel Eestis. Mu isiklikus elus algas ja […]
“Eesti pseudonüümide leksikon 1821-1900” I osa
Käesolev väljaanne on Eesti TA F. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi poolt kavandatud universaalse “Eesti pesudonüümide leksikonid” 1. köide. See sisaldab aastatel 1821-1900 eestikeelses kirjavaras eesti autorite poolt kasutatud pseudonüümide lahendusi. Eessõnas selgitatakse mõiste “eesti pseudonüüm” sisu ning antakse üldiseloomustus pseudonüümikasutusest XIX saj. eestikeelsetes raamatutes ja perioodikas.
“The Hidden History of the Human Race”
The condensed edition of Forbidden Archeology. “One of the landmark intellectual achievements of the late twentieth century.” – Graham Hancook, author of the Fingerprints of the Gods “I believe this book to be one of the landmark intellectual achievements of the late twentieth century… Never before has the case for a complete re-evaluation of the […]
“Jumalad lahkuvad maalt”
Kas ristiusu vastuvõtmine 13. sajandi algul tulenes eesti rahva vabast tahtest või sunnist? Mis valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust? Kas neil olnuks võimalik panna näiteks otse Rooma paavsti abiga sakslaste ja taanlaste julmale edasitungile piir? Neid küsimusi puudutab Ain Kalmuse peateos, mille tegevustik algab 12. sajandi viimasel veerandil ning keskendub eesti vanema Tabelinuse […]
“Beslan”
Beslan – see on veel üks aste teel põrgusse. See on meie maailm, mis avanes hämmeldunud lapsesilmadele, näidates, millised me, täiskasvanud, tegelikult oleme: pimedad ja julmad, valelikud ja ükskõiksed. Me täiustame oma masinaid, kompuutreid, kuid mitte iseendid. Milles seisneb selle raamatu ainukordsus? Võib ju küsida: kas jälle üks raamat surmast, talumatust tragöödiast? Ei! See raamat […]
“Truu alam”
Romaan “Truu alam”, esimene osa triloogiast “Impeerium”, valmis Heinrich Mannil juba 1914. aatal, Esimese maailmasõja eelõhtul, kuid tsensuuriolude tõttu sai selle ilmumine võimalikuks alles pärast 1918. aasta revolutsiooni Saksamaal. Romaanis on kujutatud Wilhelm II impeeriumi XIX sajandi viimasel aastakümnel. Tegevuse keskseks kujuks on Diedrich Hessling, “truu alam”, ühelt poolt orjameelne ja teiselt poolt türanniseeriv. Terav […]
“Kreeta, Mükeene, Santorin”
Kagu-Euroopas Kreeta saarel, Egeuse mere saarestikus ja Kreeka mandril III-II aastatuhandel e.m.a. levinud kreeta-mükeene arheoloogilise kultuuri levikualal tekkis esmakordselt Euroopas klassiühiskond ja -riik, sündis kiri ja loodi kõrgetasemeline tsivilisatsioon. Käesolev raamat jutustabki Euroopa arheoloogia uusimate avastuste põhjal köitvat kreeta-mükeene kultuuri mälestusmärkidest, arhitektuuri, freskomaalikunsti, maalitud keraamika jne. arengust, kreeta-mükeene kultuuri aaretest, mis on läinud maailmakultuuri varasalve.
“Eeskuju”
Saksa Liitvabariigi prosaisti Siegfried Lenzi (sünd. 1926), eesti lugejale juba tuttava kirjaniku romaanis käsitletakse tänapäeva inimese eetikaga seotud küsimusi. Teose süžee keskendub noorsoo ideaaliotsingutele, nende autoriteetidele, puudutades samas sügavamaid filosoofilisi probleeme.
“Emakeele Seltsi Aastaraamat” 21/1975
Kuigi Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS-i) põhikirjas ei kõnelda otseselt eesti keele arendamisest ja uurimisest, olid need küsimused kogu seltsi tegevuse jooksul küllalt silmapaistval kohal. Keeleküsimuste esilekerkimist tingis ühelt poolt asjaolu, et eesti kirjakeel sel ajal oli väga vaene ja ebaühtlane, teiselt poolt ka see, et seltsi juhtivad jõud olid kas keeleteadlased või keeleliste huvidega haritlased, […]
