“Vennad Kreuksid ja nende aeg”
Et leninismi hoolikalt kaitsta, peame hoolikalt kaitsma oma partei ajalugu. Kui rääkida teadusest, meie marksistlik-leninlikust teadusest, siis on ju enamlaste partei ajalugu üks kõige suurematest, kõige tarvilikumatest ja peamistest teadustest. (Sergei Kirov) Kahjuks pole ma ei teadlane ega kirjanik. Kas on mul sellisena üldse õigus ajaloo asjus kaasa rääkida – koguni siis, kui ma eksin? […]
“Allianss”
Lugu sellest, kuidas Roosevelt, Stalin ja Churchill võitsid ühe sõja ja alustasid järgmist. Kolm väga erinevat meest kolmest väga erinevast riigist päästsid Teises maailmasõjas maailma fašismist. Samal ajal kui nende riikide armeed kolmel mandril lahinguid pidasid, määrasid Franklin Roosevelt, Jossif Stalin ja Winston Chuchill sõjajärgse maailma kuju pingelistes ja sageli ärevust tekitanud kõnelustes, mis kestsid […]
“Kummalise saladuse jälil”
Ekspeditsiooni päevikust Raamat on kirjutatud lähedases minevikus aset leidnud sündmuste alusel, mis tookord Pamiiri uurijaid tõsiselt erutasid. Probleem metsinimese olemasolust Aasia kõrgmäestikus ei ole uus: juba XIX sajandi lõpul saabus aeg-ajalt teateid, et Himaalajas rännanud inimesed on lumel näinud lumeinimese, jeeti, nagu teda siin kutsutakse, jälgi, ning et kohalikud elanikud on kohanud ka jeetit ennast. […]
“Kus on rändurite kodu?”
Ulmejutustus. Nõukogude ulmekirjaniku teravasüžeeline noorsoojutustus pajatab hüpertehnitsistliku võõrtsivilisatsiooni sissetungikatsest Maale ja dessandi tagasilöömisest tänu tähelepanelike ning julgete noorukite agarale tegutsemisele, kes on dessantlaste kurikavala anastamistehnika suhtes teadmata põhjustel immuunsed. Ühtlasi osutab autor indiviidi surematuse idee absurdsusele. Raamatus on pühendus.
“Märgitud”
Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947 lõpukuudel. Seda aega – Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu – võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo […]
“Jaan Koorti päevaraamat”
See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi […]
“Ülevaade prantsuse kirjandusest”
Sisukord: Sissejuhatuseks; I. Keskaeg. 1. Prantsuse kultuuri aluseid; 2. Eepiline luule. Chansons de geste; 3. Rüütliromaan; 4.Lüürika; 5. Kodanlik kirjandus keskajal; 6.Õpetlik kirjandus. Roosiromaan; 7. Dramaatiline kirjandus; 8. Tagasivaade. II. Renessanss. XVI sajand. 1. Ajajärgu üldpilt; 2. Renessansi lüürika. Plejaad; 3. Rabelais´ realism; 4. Montaigne. III. Klassitsism. XVII sajand. 1. Ajajärgu üldpilt; 2. Teerajajad; 3. […]
“Jaan Koort”
Käesoleva monograafia ülesandeks on tutvustada laiemat lugejaskonda väljapaistva eesti skulptori ja kultuuritegelase Jaan Koorti elu ja kunstipärandiga. Teos on ühtlasi esimeseks katseks senisest täielikumalt iseloomustada kunstniku rikkalikku loomingut, näidata Koorti ühiskondlikpoliitiliste ja kunstiliste vaadete arengut, määrata tema koht eesti kunstiajaloos. See on seda enam vajalik, et meil senini puuduvad ülevaatlikud teosed Koortist. Varm ilmunud kunstikirjandus, […]
“Nigul Eitea uperpallid”
Kõik teed, mis viisid Hiiu mereröövli krahv Ungern-Stenbergi mõisa poole, oli täis aeglaselt sammuvaid inimesi – peremehi, saunikke, sulaseid ja lesknaisi. Oli toodud käsk, et kõik perekonnapead, igast leibkonnast üks, peavad ilmuma esmaspäeva hommikul kell kümme mõisa perekonnanimesid saama. Inimesed olid sügavas mures ja arutasid rahutult, missuguse viguri krahvihärra või mõisavalitseja jälle on välja mõtelnud […]
“Viimne veerand veini” I&II osa. 2 raamatut
… “Ema ütleb, et eesti raamatud on kole igavad.” Juhan jäi mõttesse, siis nõustus: “Eks neid igavaidki muidugi ole, selles on su emal õigus. Aga mõned on üsna huvitavad, loe päras hea meelega, kui paremat teha pole. Meie telegrafist ja donkeyman, nemad on meil nii-öelda laeva intelligents, ütlevad, et hea raamat seda pole. Et kohe, kui […]
“Kallid kaasteelised” 1. ja 2. osa. 2 raamatut
“Kui keegi tahab jutustada oma lugejaile oma linnast, siis ükskõik, kuidas ta kavatseb seda teha, on vististi möödapääsmatu, et ta asjale lähenemiseks seda linna ajas ja ruumis kuidagi liigendab. Ja küllap on vist kõige loomulikum, kui liigendamine sünnib jutustaja kodude ning meelis- ja lemmikpaikade järgi – aga ühtlasi ka jutustaja elusündmuste järgi tolles linnas. Mina […]
“Vana Fabiani nutulaul”
Raamat sisaldab autori eelmise romaani “Keerukuju” järje “Kallid generatsioonid” ning pikemaid ja lühemaid jutte, mis haakuvad romaanis käsitletud vaimu- ning eraelutemaatika ning iroonilis-vaatleva eluhoiakuga.
“The Maya”
Ancient Peoples and Places. The Maya has long been established as the best, most readable introduction to the New World´s greatest ancient civilization. In these pages Professor Coe distils a lifetime´s scholarship for the general reader and student. Since the publication of the previous edition, new sites have been uncovered and further excavations in old […]
“Kunstiteoste kummalised seiklused”
Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, röövitud ja varastatud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest … Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest: Ateena Parthenoni templi reljeefide jõudmisest Briti Muuseumi “Mona Lisa” vargusest Prado muuseumi varade päästmisest […]
“Jakobson on surnud!”
…C. R. Jakobsoni elukäigu uurimise praeguses järgus on veel paljud probleemid lahendamata. Üheks niisuguseks uurimata küsimusteks on ka C. R. Jakobsoni haigus- ja arstimislugu. Me ei saa isegi seda kindlalt öelda, mis haigusesse C. R. Jakobson suri. Teiseks puudub vähegi ammendav ülevaade tema surma kajastumisest ühiskonna eri kihtides ja kaasaegses ajakirjanduses, kasvõi ainult Vene- ja […]
“17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule”
Käesolev kogumik sisaldab kõik praegusel ajal teada olevad eestikeelsed juhuluuletused XVII sajandist ja XVIII sajandi algusest. Et varasemad tekstide väljaanded, s. o. A. Saareste ja A. R. Cederbergi Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi (1927-31) – mis pakub küll hoopis laiema valiku ja peab silmas eeskätt keeleteaduslikke huve -, samuti G. Suitsu ja M. Lepiku Eesti […]
“Film”
Ajalugu – Filmižanrid – Maailma kino – Režissöörid A-Z – Filmide Top 100 Filmikunsti ajalugu ja filmižanrid: raamat viib meid teekonnale läbi filmikunsti ajaloo ja tutvustab erinevaid filmižanreid avangardist kuni animatsioonini. Hollywoodist Bollywoodini: tutvustab paljude maailma tipprežissööride töid ja tähelepanuväärsemaid filme läbi aegade ning avastab koos lugejatega maailma kino alates Austraaliast kuni Zimbabweni. Kuidas filme […]
“Tallermaa”
Reisikirjeldus tuhandete põldude maalt “Proloog – Või kas inimene tunneb loodust? – Ikka tunneb! Peaaegu igaühel on kas mere ääres või metsatukas oma krunt suvilaga. – Suvilad, väliskohvikud, tantsupaviljonid, kiiged! Sinna ei pääse loodus ligigi. – Vahest tahate ütelda, et loodust õpib tundma alles jalutuskäikudel värisevate haabade all? – Jutt hakkab juba jumet võtma. – […]
“Isa Goriot”
… Tuhat viissada franki ja riided soovi järgi! Sel hetkel ei kahelnud vaene Eugéne enam milleski ning läks einetama selle määratlematu ilmega, mille mingi rahasumma omamine annab noormehele. Hetkel, kui raha libiseb üliõpilase tasku, kerkib tamas endas mingi fantastiline sammas, millele ta toetub. Ta kõnnib endisest kindlamini, tunneb eneses toetuspunkti oma tõstekangile, ta vaade on […]
“Vana-Kreeka sportlased ja sport”
On olemas kolme liiki inimesi, kellele Vana-Kreeka sporti käsitlev raamat võiks huvi pakkuda. Leidub neid, kes teavad palju muistsest Kreekast, kuid ei tea midagi selle spordist. On ka neid, kes teavad palju tänapäeva spordist, kuid ei tea midagi muistsest Kreekast. Lõpuks suureneb üha Kreekat külastavate haritud turistide arv; need inimesed võivad teada väga vähe antiikkreeka […]
