“Francis Macomberi üürike õnn. Valitud jutud”
Kui Esimeses maailmasõjas raskesti haavata saanud Hemingway 1920. aastal Ameerika ajalehtede korrespondendina Pariisi asus, alustas ta rööbiti ajakirjanikutööga ka kirjanduslikke katsetusi, taotledes “lihtsaist asjust kirjutada lihtsalt”, nagu teda ajalehetoimetuses oli õpetatud. Ta püüdis kirjutada head proosat, mida luua on raskem kui poeesiat, nagu ta hiljem väitis (“Aafrika haljad künkad”). Esimese õnnestunuma jutu “Meil Michiganis” kirjutas […]
“Võõra kutse”
Kui Agu Vahur astus selgest ja soojast sügissuve päikesest Roodevälja kirikumõisa raamatukogu madalasse ja hämarasse ruumi, oli tal nagu veidi kõhe. Noormees hingas korra hästi pikalt ja sügavalt – peagu ohkas – asetas piibli ja lauluraamatu kirjutuslauale ning seisis üsna tüki aega keset tuba, otsekui mõtleks millegi üle põhjalikumalt järele. Kitsa – kõik siin oli […]
“Otsi Moskva sfinksi”
Ajalooline romaan “Otsi Moskva sfinksi” räägib keerulisest ajajärgust Leedu ajaloos – aastaist 1938-1940, mil riik sai järjest kolm ultimaatumit: Poolalt, Saksamaalt ja Nõukogude Liidult. Autor on kasutanud erinevaid ajaloolisi dokumente, mälestusi, stenogramme jm. Murranguliste aegade sündmusi vaadeldakse luureohvitseri Vytautas Kundrotase saatuse läbi, kuid suur osa romaani tegelastest on tuntud ajaloolised isikud. Kujutatud on läbirääkimisi Berliinis […]
“Aegadesse raiutud näod”
Romaan ajaloolistel ainetel. Renessanss – kunstide ja teaduste uuestisünd – oli sädelev ajastu, mil inimene vabanes keskaja massvormist, kujunedes individualistiks. Teadmistejanu, materialismi ja lihalikkuse kohale tõusis surematu vaimu kõrglooming. Pikkamisi liigub kohmakas lai laev mööda Arnot üles. Jõgi voolab pehmelt hallroheliselt, rahutult värelevale veepinnale on pihustunud päikese hõbekuldjat helki. Madalad lagedad rannikuribad vahelduvad puiestikkude ning […]
“Bernard Shaw ja teised”
Ivan Maiski, silmapaistev Nõukogude diplomaat ja ajaloolane, sündis 1884.a aastal arsti perekonnas. Revolutsioonilise liikumisega liitus juba nooruses. VSDTP-sse astus I. Maiski 1903. aastal, kuni 1919. aastani oli ta menševik. I. Maiski osavõtt 1905. aasta revolutsioonist viis teda pikkadeks aastateks emigratsiooni, peamiselt Londoni. NLKP liige oli I. Maiski 1921. aastast, alates 1922. aastast aga oli ta […]
“Yoknapatawpha uusaeg”
Jutustused II. Sisukord: Võõras sõjas – Ad astra, Lõhang, Kõik hukkunud lendurid; Linn – Roos Emilyle, See oleks hiiglama vahva, Juuksed, Kui õhtul päike kaob, Põuane september, Elly, Surmahüpe, Pross, Onu Willy, Oli kord kuninganna; Maa – Laudasüütaja, Karujaht, Homme, Sindlid Issandale, Pikad mehed, Kaks sõjameest, Ei kao eal; Faulkneri lühiproosast.
“Berliini olümpiamängud 1936”
Olümpiaadide olümpiaad. Pidulikult ja kumedalt kõlab kõrgelt staadioni tornist olümpiakell. Selle kaja kandub kilomeetrite kaugusele üle Reichssportfeldi määratute väljakute. Seda kuulevad sajad tuhanded ja miljonid spordihuvilised, kes on saabunud kaasa elama Berliini olümpiamängude avapidustustele – kas olümpiastaadionile või tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvaina raadioaparaatide juurde. Võimas kellahelin 76 m kõrgusest olümpiatornist kutsub kogu maailma noorsugu: “Ich […]
“Marjasordid Eestis”
Teoses käsitletakse marjasortide introduktsiooni ja uurimist Eestis. Iseloomustatakse marjasortide lähteliike ja antakse ajalooline ülevaade sortide kujunemisest. Põhilise osa teoses moodustavad üle 100 maasika-, vaarika-, muraka-, sõstra- ja karusmarjasordi pomoloogilised teatmed ja kirjeldused. Marjasortide põhilisemad uurimisandmed on koondatud tabelitesse. Tähtsamate sortide viljadest on värvipildid. Teos on varustatud bibliokirje ja sordinimede registriga. Pomoloogiline käsiraamat marjasortidest on teatmeteos […]
“Eesti näkiliste välimääraja”
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Eesti NSV teeneline kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
“Jenny Siimon. Teatriteed”
Raamat silmapaistvast lauljatarist ja laulupedagoogist, Eesti NSV teenelisest kunstnikust Jenny Siimonist (1905-1982), tema elust ja loomingulisest teest. Illustreeritud fotodega. Ilmub sarjas “Teatriteed”.
“Kultuuriturundus”
Kultuuriorganisatsioone on turutingimuste karmi reaalsuse eest pikka aega kaitsnud jõukad patroonid ja riiklikud subsiidiumid. Kuna aga need finantseerimisallikad kuivavad üha enam kokku, saavad kultuuriorganisatsioonid nüüd aru, et publiku pärast tuleb hakata konkureerima. Mõned on selle uue olukorraga kohanenud, teised mitte. Käesolev raamat kirjeldab konkurentsikeskkonda, milles kultuuriorganisatsioonid peavad tänapäeval tegutsema, samuti seda, kuidas innovatiivsemad neist oma […]
“Keisrivõimu viimased päevad”
Koostajalt Kõik tõsiasjad selles raamatus põhinevad autentsetel dokumentidel, mis on suuremalt jaolt seniajani avaldamata ja mida Ajutise Valitsuse poolt moodustatud erakorraline komisjon kogus selleks, et uurida endiste ministrite seadusvastast ametialast tegevust. See raamat avaldati veidi kärbituna ajakirjas “Bõloje” nr. 5 (dateeritud 1919 aastaga, ilmus 1921. aastal) pealkirja all “Vana korra viimased päevad”. Juuli 1921. A. […]
“Thais. Kuningatar Hanejala praeköök”
Käesolevasse France´i-köitesse kuuluvad kaks ülemöödunud sajandi viimase aastakümne algul ilmunud romaani, mida seob teatav žanriline ühtsus. Mõlemad on valdavalt filosoofilised romaanid ning annavad põhjust pidada France´i valgustuskirjanduse, eriti Voltaire´i traditsioonide jätkajaks. Romaanid on arvestatavad ka ajalooliste romaanidena. Vähemalt ei tohi alahinnata olustiku ja kommete kirjeldusi France´i teostes. Enamasti põhinevad need suurel eruditsioonil ja usaldusväärsetel allikatel.
“From Atlantis to the Sphinx. Recovering the Lost Wisdom of the Ancient World”
Revised & updated. Includes startling new revelations about the age of civilisation and the location of the lost city of Atlantis. In 1991 a Boston professor of geology made a shocking announcement – the Sphinx had been weathered by water, and not wind-blown sand as previously thought. This would make it thousands of years older […]
“Naisterahvale sobimatu töö”
“Naisterahvale sobimatu töö” on esimene eradetektiiv Cordelia Grayst jutustav romaan, mis algab peategelasele ebameeldiva avastusega – tema partner Bernie Bryde on läinud vabasurma. Et Cordelia tulevikuväljavaated on kehvad, otsustab ta siiski eradetektiivibüroo käigus hoida ning nõustub uurima ühe noormehe enesetappu. Tegu on Cambridge’i mõjukast perekonnast pärit noormehega ning kui Cordelia räägib noormehe isaga ning teiste […]
“Beslan”
Beslan – see on veel üks aste teel põrgusse. See on meie maailm, mis avanes hämmeldunud lapsesilmadele, näidates, millised me, täiskasvanud, tegelikult oleme: pimedad ja julmad, valelikud ja ükskõiksed. Me täiustame oma masinaid, kompuutreid, kuid mitte iseendid. Milles seisneb selle raamatu ainukordsus? Võib ju küsida: kas jälle üks raamat surmast, talumatust tragöödiast? Ei! See raamat […]
“Truu alam”
Romaan “Truu alam”, esimene osa triloogiast “Impeerium”, valmis Heinrich Mannil juba 1914. aatal, Esimese maailmasõja eelõhtul, kuid tsensuuriolude tõttu sai selle ilmumine võimalikuks alles pärast 1918. aasta revolutsiooni Saksamaal. Romaanis on kujutatud Wilhelm II impeeriumi XIX sajandi viimasel aastakümnel. Tegevuse keskseks kujuks on Diedrich Hessling, “truu alam”, ühelt poolt orjameelne ja teiselt poolt türanniseeriv. Terav […]
“Kreeta, Mükeene, Santorin”
Kagu-Euroopas Kreeta saarel, Egeuse mere saarestikus ja Kreeka mandril III-II aastatuhandel e.m.a. levinud kreeta-mükeene arheoloogilise kultuuri levikualal tekkis esmakordselt Euroopas klassiühiskond ja -riik, sündis kiri ja loodi kõrgetasemeline tsivilisatsioon. Käesolev raamat jutustabki Euroopa arheoloogia uusimate avastuste põhjal köitvat kreeta-mükeene kultuuri mälestusmärkidest, arhitektuuri, freskomaalikunsti, maalitud keraamika jne. arengust, kreeta-mükeene kultuuri aaretest, mis on läinud maailmakultuuri varasalve.
“Eeskuju”
Saksa Liitvabariigi prosaisti Siegfried Lenzi (sünd. 1926), eesti lugejale juba tuttava kirjaniku romaanis käsitletakse tänapäeva inimese eetikaga seotud küsimusi. Teose süžee keskendub noorsoo ideaaliotsingutele, nende autoriteetidele, puudutades samas sügavamaid filosoofilisi probleeme.
“Emakeele Seltsi Aastaraamat” 21/1975
Kuigi Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS-i) põhikirjas ei kõnelda otseselt eesti keele arendamisest ja uurimisest, olid need küsimused kogu seltsi tegevuse jooksul küllalt silmapaistval kohal. Keeleküsimuste esilekerkimist tingis ühelt poolt asjaolu, et eesti kirjakeel sel ajal oli väga vaene ja ebaühtlane, teiselt poolt ka see, et seltsi juhtivad jõud olid kas keeleteadlased või keeleliste huvidega haritlased, […]
