“Kunstiteoste kummalised seiklused”
Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, röövitud ja varastatud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest … Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest: Ateena Parthenoni templi reljeefide jõudmisest Briti Muuseumi “Mona Lisa” vargusest Prado muuseumi varade päästmisest […]
“Võrgu all”
Iris Murdoch (1919-1999) sündis Dublinis, kasvas Londonis ning sai hariduse Oxfordis ja Cambridge´is. Ta on kirjutanud kakskümmend kuus romaani ning filosoofiaalaseid ja kirjanduskriitilisi teoseid. Ta oli täiust taotlev kirjanik, kes ei lubanud toimetajatel oma teksti muuta. Murdoch kasutas oma raamatutes sageli fantaasia ja gooti kirjanduse elemente, kuid tema kangelased oli realistlikud oma püüdlustes leida erakordsetes […]
“Mart Saar”
28. septembril 1982. a. täitus sada aastat eesti rahvusliku muusikastiili rajaja ja selle ühe kõige väljapaistvama esindaja, helilooja Mart Saare sünnist. M. Saar oli esimene helilooja, kes suutis oma loomingus tabada eesti rahvaviiside kordumatut omapära ja ilu, suutis tabada rahva hingelaadi, selle olemust. Oma loominguga on M. Saar tagasi andnud aastasadade vältel loodud rikkaliku muusikapärandi […]
“Hamlyni lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia”
Praktiline käsiraamat lemmikloomade valimiseks ja hooldamiseks. Arutlused teemal, miks me peame lemmikloomi, on suhteliselt uus nähtus. See tõsiasi aga on väljaspool kahtlust, et inimesed, kes peavad ja armastavad lemmikloomi, kalduvad olema keskmisest tervemad, suudavad pärast haigusi kiiremini taastuda ja neil kippub eluiga olema keskmisest pikem. Meile meeldivad lemmikud erinevalt: koera truudus ja selts, linnu rääkimisoskus, […]
“Lained”
Virginia Woolf (1882-1941) lõpetas tema kõige eksperimentaalsemaks romaaniks nimetatud “Lained” 7. veebruaril 1931. aastal. Päevikusse on ta sel puhul kirjutanud: “Püüdsin võrku selle uime veelaamas, mis paistis mulle Rodmellis aknast üle soode, kui hakkasin lõpule jõudma romaaniga “Tuletorni juurde”.” “Laineid” hakkas Woolf kirjutama 1930. aastal, seega kandis kirjanik “Lainete” algideed endas umbes kolm aastat. Vahepeal […]
“Salajased armulood”
Truudusetus naistele: “Algaja käsiraamat” Stephanie on igavlev koduperenaine ja elus pettunud ema. Ta otsib tööd ning Madeleine´i agentuur SA näib olevat ideaalne koht, kuhu pöörduda. Kuid SA pole päris see, millena paistab. See firma ei vahenda mitte ettevõtetele sekretär-asjaajajaid, vaid salajasi armulugusid, vettpidavaid alibisid truudusetutele naistele. Ja nagu Stephanie peagi avastab, on neid palju. Firma […]
“Tassili freskode otsinguil”
Mõne aasta eest vapustas maailma sensatsiooniline sündmus: põuase Sahaara südames leiti palju aastatuhandeid tagasi tehtud kaljujooniseid. Palav ja kuiv kliima oli säilitanud meie kaugete esivanemate hindamatud teosed. See leid kummutas senised ettekujutused suure kõrbe igavesest asustamatusest. Kaljujooniste kopeerijate ekspeditsiooni tööst, avastajate võrreldamatust leidmisrõõmust jutustab selles raamatus tuntud prantsuse teadlane professor Henri Lhote.
“Nii ajaratas ringi käib”
“Selle raamatuga eesriide vahelt publiku ette ilmudes on mul tunne nagu lauljal, kes enne etendust palub vabandust, et tal hääl on ära (aga siiski laulda kavatseb). Raamatu ilmumises ei saa muidugi süüdistada kedagi teist peale autori, kuigi, kummaline küll kuulda, temal oli selles kõige tagasihoidlikum osa. Kuidas mõnikord lood liiguvad, sellest siin siis pisut. Esialgse […]
“Kõned ja kirjad”
22. juulil 1989. aastal täitub 150 aastat Jakob Hurda sünnist. Raske oleks sellele suurele juubelile leida sobivamat aega käimasolevast uuest ärkamisajast. Au sisse pole tõusnud mitte ainult möödunud sajandi tegelased ise, vaid elustunud on ka paljud nende aated ning programmilised taotlused. Sel taustal ei saa olla midagi loomulikumat kui pöörduda tagasi meie rahvusliku liikumise ühe […]
“Midagi sellist ei juhtu”
“Viska see vette,” soovitas mees. “Viska oma sõrmus vette, siis me ei saa hukka.” Naine heitis talle pilgu, tõmbas sõrmuse sõrmest ja vaatas seda. Hernesuurune briljant helkis päikesevalguses. “Kas sa ei näe?” küsis mees. “Kaunid ja armutud jumalad istuvad mäe harjal ning heidavad täringut inimeste saatuste üle. Viska oma sõrmus vette, proovi neid ära osta, […]
“Darvinism, selle eelkäijad ja edendajad”
Käesolev raamat on pühendatud bioloogia ühe suurima üldistuse – evolutsiooniteooria – väljakujunemisele ja arendamisele. Evolutsiooniidee arengulugu tutvustatajse selle esmastest allikatest vanakreeka mõttetarkadel kuni teaduslikult põhjendatud valikuteooria loomiseni Charles Darwini poolt ja nüüdisaegse neodarvinismi kujunemiseni 20. sajandi keskel. Darvinistliku evolutsioonikontseptsiooni paremaks mõistmiseks ja hindamiseks antakse töös lühiülevaade ka peamistest antidarvinistlikest evolutsioonikäsitlustest. Raamat on mõeldud kõigile, kes […]
“Keelatud vili”
Meil kõigil tuleb ühtelugu valida: kas seada esikohale ülitähtsaina näivate hetkevajaduste rahuldamine või eelistada inimeksistentsi põhiväärtusi, näha elus – saladust, inimeses – mõistatust, ning suhtuda neisse aukartusega, mis välistab mõtlematud eksperimendid. Raamatu põhiprobleem ongi teadlase vastutus tema suurt tulu tõotava avastuse kaugemate, etteaimamatute tagajärgede eest. Raamat seljalt soditud.
“Rongatare”
Alasaare talu asub Laidaru, ühe suurema ja jõukama Lõuna-Eesti kihelkonna keskosas, suure maantee ääres ja ainult kilomeetri kirikust. Talu kuulub Kivide suguvõsale. Selle ostis üheksateistkümnenda sajandi keskpaiku päriseks Juhan Kivi, tugev ja turjakas mees, kes omandas sellal mitte üksi Alasaare, kus ta vanemad põliselt olid töötanud, vaid ka kaks naabertalu – Mäesaare ja Rassi. Sajandite […]
“Lahekudemised”
Helde taevas, kui palju on tühja sulega sekeldamist, kogu aeg on midagi parandada püütud, sõelaga vett kantud. Küll põllu- ja karjavirtsahvti, seda sõjajärgset, kui lõppes “sigade tapmine dünamiidiga” ning algas Nuumõitseng, kuni ristpesiti suhkrupeedi ja “konn hüppas üle maisipõllu”-sundõpetusteni. Seekõrval käib mingi donkihhotlik piigivehkimine küll praagi ja olmeterrori tuulikute vastu, küll korraliku töö ja sotsiaalse […]
“Mõned päevad septembris”
Telefon temast vasakul telefonilaual helises nii juhuslikul ja kõlatul häälel. Aeg oli mõni minut enne tööaja lõppu ja ta uskuski, et see oli mõni juhuslik kõne või kõne, mis valesti ühendatud, ja siis oli see Iina. Iina ütles, et ta täna mitte koju ei tule, vähemalt mitte kohe. – Lähen kohtama, teadustas Iina oma harilikul […]
“Pariisi lõbusad naised”
“Pariisi lõbusate naiste” tegelased on kaks keskealist naist, kes on jäänud üksikuks ja püüavad oma eluga midagi ette võtta. Kerge see Nõukogude Eestis ei ole, aga kerge pole see olnud kunagi. Nende elu riivavad ka mehed, õhus on võimalus armastusele ning tuleb otsustada, kas see jääbki vaid võimaluseks või on teineteisele meeldima hakanud inimestel otsustava […]
“Reigi õpetaja”
Eesti-soome kirjaniku Aino Kalda lühiromaan “Reigi õpetaja” on jutustus vanast rootsi ajast. Romaani minategelaseks on Reigi pastor Paul Lempelius, kes kirjeldab oma üleelamisi seoses oma abikaasa ning teda võlunud diakoni Jonas Kempega. Lugu põhineb tõestisündinud ainesel, autor on kasutanud romaani loomisel reaalseid kohtuprotokolle. “Reigi õpetajat” on peetud Aino Kalda kõige rikkamaks ja jutustamistehnikalt omapärasemaiks teoseks. […]
“Muld ja marmor”
Möödasõitnu meenutusi. Sisukord: Türgimaad riivates. Aleksandriast Luksorini. Kreeklaste merest ja maast.
“Sküüdi aarete otsinguil”
Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatustutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude arheoloogide viimastele leidudele. Raamat on arheoloogiast ja kunstiajaloost huvitatud lugejale. Tõlkinud Jüri Selirand.
“Müüritud”
Henn Mikelsaare uue romaani tegevus toimub eluaegsete kinnipeetavate eravanglas. Vangla omanik ja haldaja on salapärane isik, keda paljud vangid näinudki ei ole, kaasa arvatud peategelane kunstnik Raul Huum. Et tegemist on eluaegset vanglakaristust kandvate vangidega, siis on vanglaülem Konstantin Johannes Mark ja tema abikaasa Agate loonud kohalikele omamoodi ühiskonnamudeli, kust ei puudu vist ükski institutsioon. […]
