“Eesti näkiliste välimääraja”
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Eesti NSV teeneline kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
“Jenny Siimon. Teatriteed”
Raamat silmapaistvast lauljatarist ja laulupedagoogist, Eesti NSV teenelisest kunstnikust Jenny Siimonist (1905-1982), tema elust ja loomingulisest teest. Illustreeritud fotodega. Ilmub sarjas “Teatriteed”.
“Leo tütar”
Ma olen sündinud Rootsis, kuid alguse saanud Eestis. Mind ootav ema saabus Rootsi koos suure eesti põgenikevooluga septembris 1944. Ma sündisin, kasvasin üles, sain hariduse ja hakkasin tööle vabal ja rahulikul maal. Minust sai ajakirjanik Rootsi raadios. Lõpuks leidis ajalugu mu siiski üles. Mu tütar kasvas ja hakkas esitama küsimusi oma vanaisa kohta. Siis kirjutasin […]
“Käsiraamat töövõtjale ja tööandjale”
Käsiraamat töövõtjale & tööandjale … Esimene peatükk sisaldab sagedamini juristidele töösuhete kohta esitatavaid küsimusi. Lisaks on kogumikus olulisemad töösuhete alased õigusaktid (töölepingu seadus, töö ja puhkeaja seadus, palgaseadus jne.). Teine peatükk on pühendatud töökaitse ja tööohutuse temaatikale, sisaldades olulisemaid seadusi ja õigusakte, mis reguleerivad nimetatud valdkonda, samuti töövaidluste lahendamise korda jms. Kolmas peatükk on mõeldud […]
“Howards End”
Tuntud inglise kirjaniku romaan ühest eluasemest, Howards Endist, mis läbi armastuse, kaotuste ja elu keerdkäikude endale raas pärisperenaise leiab. Autori ehtinglaslik iroonia, psühholoogiline tõepära ja inimloomuse sügavuse tunnetamine pakuvad ehedat lugemisrõõmu. Romaani järgi on tehtud ka film, meil tuntud pealkirjaga “Maja jalakate all”, mille üks peaosaline Emma Thompson, pälvis “Oscari”.
“Nulltund”
Kas Te teate, milles seisneb selle raamatu fenomen? Putini Venemaa presidendiks valimise kampaania aegu avaldatud romaan sai vene poliitilise maastiku kujundajate hulgas 2000. aasta kõige loetavamaks raamatuks. Huumoririkka paroodia ja julma ettekuulutuse segu kindlustasid Mihhail Velleri uuele terava süžeega romaanile järjekordse pääsu bestsellerite hulka. Esimese aasta jooksul avaldati “Nulltund” kaheksas trükis üldtiraažiga 150 000 eksemplari […]
“Metsalise märgi all”
Rabasaarel, kilomeetreid küladest ja teedest eemal, istuvad lõkketule ümber habetunud mehed. Siin on metsakülade talupoegi, kes keeldusid hobuseid andmast; pastor, kes põgenes läbi akna miilitsa käest; üliõpilasi ja koolipoisse, keda sõda linnadest välja kutsus; rühm lennuväeohvitsere, kes tulid koos veoautoga, ja õlitehase insener, kaasas kaks kütjat. Kõik sirge seljaga mehed, kellel kas eelmisest sõjast tuleristsete […]
“Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus”
Neli kümnendit välisteenistuses – muu hulgas suursaadikuna ÜROs; Nõukogude Liidus ja Mongoolias; Iisraelis ja Küproses: Indias, Sri Lankas ja Nepalis; Saksamaal; Itaalias ja San Marinos; Vatikanis ja Albaanias… Läbielatust lähtudes juhatab Rootsi veterandiplomaat Torsten Örn lugeja diplomaatia kui rahvusvahelise suhtlemise vormi ja kui kutseala ajalukku, kirjeldab selle tänaseid suundumusi ning vaeb diplomaatide tõenäolist rolli globaliseeruvas […]
“Rolandi lood”
Lastele jutustanud H.E. Marshall Sari “Eeposed ja lood” koondab eurooplase suurte eeposte ja kangelaslugude ümberjutustusi. Noorel lugejal on võimalik kaasa elada nende vanade teoste põhisündmustikule ja tutvuda kesksete tegelastega, nii saab ta ettekujutuse, kuidas toonased inimesed mõistsid ennast ja maailma enda ümber. “Rolandi lood” põhineb prantslaste eeposel “Rolandi laul” ning jutustab Keiser Karl Suure vennapoja, […]
“Ümera jõel”
[…] Esialgu näis mulle liiga raske olevat kirjutada ja kirjeldada seda, mida pole näinud, millest pole kuulnudki, ainult lugenud. Aga mõtted ja kujutlused oma rahva minevikust, selle põnevamatest momentidest ei jätnud mind, ja 1925. aastal hakkasin materjali koguma ja visandeid kirjutama Jüriöö ülestõusust 1343. aastal. Käisin kohti vaatamas, kus sündmustik pidi arenema, õppisin sellekohase kirjanduse […]
“Kartuse ja lootuse vahel”
Romaan “Kui Hilja ja Maret jõudsid laagrisse, jagati seal parajasti piima. Lai veovanker oli tõmmatud koolimaja ukse ette, vankril seisis piimakardade vahel üleskeeratud käistega toimkondlane. Ta tõstis traadi otsa kinnitatud plekktopsiga sinakat ja masinaõli järele lehkavat vedelikku sabas ootavatele naistele plekknõudesse, mis kandsid ingliskeelseid pealkirju ja olid toodud linnataguselt prügimäelt, kuhu neid tühje konservitoose vedasid […]
“Siegfried. Must idüll”
Harry Mulisch (s. 1927) on 20. sajandi hollandi kirjanduse olulisemaid ja viljakamaid autoreid. “Ma olen Teine Maailmasõda,” on ta oma autobiograafias öelnud. Seda teemat käsitleb ka must idüll “Siegfried”. Kuldses eas kuulus kirjanik Rudolf Herter sõidab Viini oma uut romaani esitlema. Teda kuulama tulnud vanapaaril on aga jutustada tõsieluline lugu, mis ületab igasuguse fantaasia piirid. […]
“1940. aasta Eestis”
Dokumente ja materjale. Raamatus on dokumendid ja muud materjalid, mis kajastavad 1939. ja 1940. aasta sündmusi Eestis. Nende materjalide analüüsi põhjal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu 12. novembril 1989 vastu otsuse Eestis 1940. aastal toimunud sündmustele ajaloolis-õigusliku hinnangu andmise kohta. Otsuses kvalifitseeritakse Nõukogude Liidu stalinliku juhtkonna välispoliitilised ja sõjalised aktsioonid Eesti Vabariigi vastu agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks […]
“Suvekodumaa”
“Suvekodumaa” novellid on Livia Orase (s.o autori tegelik nimi) oma sõnade järgi kirjutatud umbes 18 aasta jooksul. Niminovell on pühendatud emale, sest selle tegevuskoht on äratuntavalt ema lapsepõlvekodu suur õunaaed. /—/ Ameerika-ainelised novellid peegeldavad suuremal või vähemal määral kirjaniku oma kogemusi Florida ülikoolilinnas Gainesvilles: pika subtroopilise suve kuumus, hirmutavad äikesetormid, küsimus, kuidas elada terava neegriprobleemiga […]
“Eesti rahvas ja stalinlus”
Raamatus analüüsitakse nõukogude võimu rahvuspoliitika olemust, selle muutumist totalitaarseks ja inimvaenulikuks. Käsitletakse rahvuslikku arengut ja selle taset Eestis enne 1940. aastat, mil stalinlus seda lõhkuma hakkas. Vaadeldakse eesti rahva võitlust enesesäilitamise eest järgnenud aastakümnetel, ning rahvusvaheliste suhete probleeme.
“Kirjad kodumaale”
Pühendan oma kadunud abikaasa luuletuskogu “Kirjad kodumaale”, vastavalt autori soovile, Eesti Gaididele Vabas Maailmas. Abikaasa … Kui nüüd saabub öö, siis palun vaid üht, nii vähe on jäänud soove, et sinu käe vaigistav vari langeks kui jahe kaste mu silmade üle, mida ma tõsta ei julge su poole… Siis ma sulen need rahus ja pimesi […]
“Üks koletu lugu”
Kriminaaljutustus, mille kirjutas Alik Detkin. Tuntud nõukogude lastekirjaniku põnevusjutt, mis kuuenda klassi õpilase vaatevinklist kirjutatuna on lastele mõeldud seikluskirjanduse muhe paroodia. “Sirutasin käe välja ja kompasin … luukeret. See seisis pimeduses. Ribid ja pealuu … Mitte enam joonistatud, vaid päris tõelised … “Tagasi!” hüüatasin. Tormasime tagasi ähmase lambi võltsi valgusse. Nüüd näis see meile päikesena. […]
“Aiapidu lampioonidega”
Väikseid asju suurest ruumist. See on vahelduvaist aegadest ja keskkondadest jutustav raamat – vanalt Venemaalt, tunasest Eestist kuni USA-ni, Esimesest maailmasõjast tänapäevani. Põnevate läbielamuste ja erakordsete inimsaatuse kõrval leidub suure kultuuriloolise väärtusega tähelepanekuid, iseloomustusi ja momentvõtteid paljudest nimekaist, kuid ka vähetuntud inimestest. Aga siin kohtame ka lüürilisi meeleolusid peegeldamas autori armastust looduse vastu. Need “väikesed […]
“Õuduste käsiraamat”
Kui sind huvitavad vaimud, vampiirid, libahundid, nõiad, rändavad surnud jne., siis on Sul käes just õige raamat. Aga ühtlasi saad siit nõu, mida ette võtta, kui koolipreili näeb viimasel ajal silmatorkavalt kahvatu välja või kui koolmeistril tükivad rinnakarvad krae vahelt esile, kuidas kasutada kõige paremini küüslauku või zombisoola. “Õuduset käsiraamatus” on kõik maailma õudused kenasti […]
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas”
/—/ Seda maailmakirjanduse tippteost on nimetatud rüütliromaanide paroodiaks, mida ta ka on, kuid praktilise maailmavaatega jänkist peategelane võinuks sattuda ükskõik mis ajastul mis tahes ühiskonda ning ikka näinuks Twain seda iroonilise pilguga. Romaanis astub üles kogu kuningas Arthuri ümarlauadefilee alates kuninganna Guinevere’ist ja lõpetades võimsa võluri Merliniga, kellele assisteerivad igat masti rändrüütlid oma turniiride, pidusöökide […]
