“Vana Fabiani nutulaul”
Raamat sisaldab autori eelmise romaani “Keerukuju” järje “Kallid generatsioonid” ning pikemaid ja lühemaid jutte, mis haakuvad romaanis käsitletud vaimu- ning eraelutemaatika ning iroonilis-vaatleva eluhoiakuga.
“The Maya”
Ancient Peoples and Places. The Maya has long been established as the best, most readable introduction to the New World´s greatest ancient civilization. In these pages Professor Coe distils a lifetime´s scholarship for the general reader and student. Since the publication of the previous edition, new sites have been uncovered and further excavations in old […]
“Lokis. Ille´i Venus”
Prantsuse kirjaniku Prosper Mérimée (1803-1870) loomingust on “Klassikalistes lugudes” juba varem 1974.a. ilmunud ta kuulsaim novell “Carmen”. Siin avaldatud kaks novelli kuuluvad õudusfantastika valdkonda, tegevuskohaks Leedu ja Prantsusmaa provints. Klassikalised lood (Taskuformaat. Valged kaaned juba kulumise jälgedega)
“Aleksis Kivi ja tema suurteos “Seitse Venda””
Soome kirjandusloos võime näha eesti kirjanduslooga mitmeid ühiseid jooni. Nagu meilgi algab seal kirjandus vaimulikkude toodetega, pastorite ja piiskoppide hoolitsusel. Siis, nagu meilgi, tekib seal juhuluule, püsiva kunstiväärtuseta ilmlik kirjandus, mis kultuuri arenedes annab maad fennofiilide rahvust-harrastavale päris-kirjanduslikule eeltööle. Ja alles hoopis hilja, XIX sajandi keskpaiku, algab soomeski kunstikirjanduse tõuseng. … …Kui üldiselt vaatleme enne […]
“Spartacus”
Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist puhkes 70-ndate aastate lõpus Itaalia territooriumil Vana-Roomas ähvardav orjade ülestõus. See sai alguse mässust, mille tõstsid gladiaatorid, roomlaste kätte vangi sattunud võõramaa sõdurid, keda roomlased sundisid tsirkuste areenidel rahvahulga lõbustamiseks üksteisega võitlema. Gladiaatoritega hakkas kohe relvi haarates liituma orjade masse, samuti kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Ülestõusu etteotsa asus gladiaator Spartacus, […]
“Säästlikult ja suupäraselt”
Telekokk ja paljude hinnatud kokaraamatute autor Maire Suitsu on oma uue raamatuga võtnud tõestada, et sissetulekute vähenemine ei pea sugugi tähendama üksluist ja vaest toidulauda. Oma väite tõestamiseks käib autor koos lugejaga läbi ühe tavalise kaubanduskeskuse toiduosakonna. Nii mõnestki riiulist soovitab ta säästuajal päris mööda minna. Teiste puhul annab nõu, mida võtta ja mida jätta, […]
“”Vasklind” I ja II osa. 2 raamatut”
Seegi lugu – ei rohkem kui mõni teine lugu – ei saa meeldida kõigile, nii pole ka kellegi tarvis uskuda muud kui seda, mida ta ise soovib. Siiski on kõige parem ja kasulikum kuulata, kui lugu jutustatakse, nautida seda ja mitte pahandada, sest tõsi on: nii kaua kui inimesed naudivad lugusid, ei ole neil halbu […]
“Ada”
“… Ada pea on nagu suletud muuseum, ja tema ja vaene Lucette juhtisid kord ühe koledavõitu kokkusattumuse tõttu mu tähelepanu teatud üksikasjadele selle teisel triptühhonil, selles tohutus nöökivalt naljakate naudingute aias, pärit umbes aastast 1500, ja nimelt liblikatele sellel pildil – kesasilmik, emane, keset paremat tahvlit, ja koeraliblikas keskmisel tahvlil oleksid just nagu lennanud lille […]
“Imegeen”
Vastse Nobeli meditsiinipreemia laureaadi, dr. Tom Carteri naine mõrvatakse, kuid mees teab, et tappa taheti hoopis teda. Veidi hiljem avastatakse ta tütrel ravimatu ajukahjustus. Tüdrukut ei suuda päästa teaduse uusimadki saavutused. Tom Carter vajab midagi radikaalsemat. Ta vajab imet. 2000 aastat vanal salaseltsil võib olla lahendus. Nemad vajavad Carteri oskusi, et lõpule viia oma püha […]
“Aiandus ja mesindus”
Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi Tartu osakond korraldab elanike aiandus-, mesindus- ja taimekaitsealaste teadmiste ja oskuste laiendamiseks ning süvendamiseks loenguid, kursusi, demonstratsioone, seminare, näitusi ja ekskursioone. Sama eesmärki taotleb igal aastal toimuv teaduslik sessioon, kus eriteadlased ja nimekad praktikud käsitlevad aktuaalseid küsimusi ehisaianduse, puuviljanduse, köögiviljanduse, taimekaitse ja mesinduse alalt. Käesolevas kogumikus on avaldatud XXII, XXIII […]
“Peeter Suure moorlane. Padaemand”
Suure vene kirjaniku Aleksandr Puškini (1799-1837) kaks jutustust. “Peeter Suure moorlane” on Puškini esimene tähelepanuväärsem, kuigi lõpetamata jäänud proosateos. Süžee aluseks on perekondlikud pärimused Puškini emapoolsest vaarisast. “Padaemand” kujutab kõrgema seltskonna hulgas valitsevat ebausku ja vaimset piiratust. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
“Valitud teosed” 1. ja 2. osa. Kaks raamatut”
I ja II osa Eesti NSV teenelise kirjaniku Mati Undi “Valitud teoste” esimesse ossa on koondatud valik lühiromaane, novelle ja näidendeid 1960-ndatest aastatest, mida autor ise tinglikult pealkirjastab “Tartu-perioodiks”. Sisukord: Saunalaupäev, Lõvi jasmiinide all, Kassi maja, Hüvasti, kollane kass, Võlg, Elu võimalikkusest kosmoses, Phaeton, päikese poeg, Mõrv hotellis, Viimnepäev, Tühirand. Teise köitesse on koondatud novelle, […]
“Ussipealik”
Jakob Tamm (1861-1907) esindab seda eesti kirjanike põlvkonda (Juhan Liiv, E. Vilde, E. Peterson-Särgava, A. Haava, K. E. Sööt), kelle noorusaeg langeb kokku ärkamisajaga, eesti rahvusliku liikumise tõusuajaga 1860.-70-ndail aastail, kirjandusliku tegevuse algus kuulub aga juba järgnenud mõõnaperioodi. Selle põlvkonna teeneks on eesti kirjanduse väljaviimine järelärkamiseagsest epigoonlusest, isikupäratust sõnadetegemisest. … – Koostaja Raamat sisaldab luuletusi, […]
“Angibault´ mölder”
“Angibault’ mölder” autorilt. See romaan, nagu paljud teisedki, oli välja mõeldud vabadel päevadel ja puhketundidel toimunud jalutuskäikude ja kohtumiste muljete mõjul. Kõigile, kes on kunagi kirjutanud kirjanduslikke või isegi teaduslikke teoseid – kas hästi või halvemini – on teada, et abstraktsete ilmingute tajuvus lähtub väga sageli materiaalsete ilmingute tajuvusest. Näiteks õuna kukkumine puult viis Newtoni […]
“Kas mäletad, mu arm? II osa”
“Torm on kestnud kogu öö ja pole hommikukski raugenud. Hetkeks nagu lõpeks ta märatsev hoog, nagu oleksid ometi lõpuks ta rinnad tühjaks kisendatud, kuid siis ärkab ta uuesti ja ta viha on muutunud veel ägedamaks raevuks. Ning lumemassid ta pudendavas süles keerlevad, langevad, tõusevad ning tormavad üle metsade, väljade ja elamute. Jaak Radamees on tulnud […]
“Vaikimise motiivid”
“Ühele emale tehti etteheide poja pärast. Emal oli raske mõista, ta oli oma poega hoidnud üle kõige. Siis küsiti temalt: “Kui sa oleksid ette näinud, et võib juhtuda niisugune lugu, kas sa siis oleksid suutnud teda juba algusest peale arukamalt hoida?” Ma ei kuulnud vastust. Ma ei saanud ka teada seda lugu, millest räägiti. Aga […]
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Ühtekuuluvuse teel. Johan Laidoneri kirjad abikaasale”
Raamatusse on koondatud valik Johan Laidoneri kirju Genfist ja Mosulist abikaasale Mariale aastatest 1924-1926 ja 1932-1933. Kirjad paistavad silma tähelepanuvõime ja analüütilise vaimu poolest, sisaldades hinnanguid päevapoliitikiale ja mõtisklusi ees ootavatest sündmustest. Laidoner kirjutab palju oma kokkupuudetest teiste riikide diplomaatide, aga ka riigitegelastega, võimaldades nii sissevaate diplomaadielu argipäeva. Oluline koht tema kirjades on isiklikel majandus- […]
“Üksildased ajas” Raamatu II osa
Käesolev kogumik on esimene samanimelise raamatu mõtteline järg, sisaldades kolm ühiste kaante vahele koondatud lugu, mida peategelaste alusel võib liita omamoodi ühtseks tervikuks. Taas on tegemist tavapärasest mõneti erinevate inimtüüpidega, kes ei pretendeeri täiuslikkusele, kes järgivad mõnd kinnisideed või teenivad oma kirge ja keda ei vaeva oma keskkonnaga kohanematus.
