“Koopainimesed”
Filosoofilis-sümbolistliku mudelromaani “Koopainimesed” tegevus kulgeb maa-aluses riigis, kus nagu ikka on vastamisi võim ja vaim. Ahistusest kumab läbi lunastuse lootus. Romaan oli esitatud 1984. a romaanivõistlusele, kuid ei pälvinud tolleaegses ideoloogilises õhustikus tunnustust. Novell “Palatilised” on ära märgitud “Loomingu” novellivõistlusel.
“Sõidab, hirnub raudne täkk, kel selja taga valge lakk”
Lugusid minevikust huvitatud noortele sellest, kuidas vanasti reisiti ja koormaid veeti. Alates ratta leiutamisest on püütud leida mooduseid, kuidas koormaid ja inimesi kiiremini punktist A punkti B toimetada. Seda on tehtud küll plaanvankritega, küll regedega, aga ka konka ja tilisangiga. Kuni George Stephensonil tuli idee panna aurumasin rauast rööbastele. “Oleme ju mõnda korda kuulnud, et […]
“Transmaailm. Kogemused teispool aega ja ruumi”
Psii-nähtused (telepaatia, selgeltnägemine, kehavälised elamused, surnute ilmumised) või ka bioenergeetilised, parafüüsikalised manifestatsioonid (psühhokinees, psühhokirurgilised operatsioonid, koolutusefektid a la Uri Geller, mateeria muundumised, levitatsioon) ja teised igapäevastele kogemustele vastu rääkivad juhtumid näivad sageli lausa jubedad, ebatõelised. “Transmaailm” tõlgendab neid ja teisi teaduse piirimail olevaid nähtusi veenvalt ja värvikate näidete toel. Läbi aegade on filosoofid ja loodusteadlased […]
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
“TEA taskuentsüklopeedia”
Temaatiline illustreeritud ülevaade kogu maailmast. Põhiline maailma ajaloo ja religiooni, teaduse, arhitektuuri, kunsti, kirjanduse jpm. kohta. Hea abiline kiire lühiülevaate saamisel. Põhineb HarperCollinsi kirjastuse kuulsal entsüklopeedial “Collins Gem Encyclopedia”. 1000 värvilist illustratsiooni muudavad iga teema hästi ülevaatlikuks.
“Grand Hotell”
Vicki Baum (naiskirjanik, sünd. 1888 Berliinis) kuulub saksa kirjanduses sellesse generatsiooni, kelle loomingule suurlinn ja Esimene maailmasda on vajutanud oma pitseri. Palju närvilist, moodsalt ülepingutatut tema suurlinlike tüüpide hingelaadis tuletub, nagu käesolevas jutus, otseselt sõjakannatusist. Teistel puhkudel on see mõju kaudsem, rohkem deklassieeruva perekonna üldisest lahtijuuritusest ja miljöö immoraalseist mõjudest johtuv. Igatahes esindavad tema kangelased […]
“Patuoinas”
Inglise naiskirjaniku Daphne Du Maurier (1907-1989) nimi pole eesti lugejale päris tundmatu, ehkki ennekõike teame teda kui režissöör Alfred Hitchcocki kuulsate ekraniseeringute “Linnud” ning “Rebecca” kirjandusliku algallika loojat. Käesolev romaan, mille maaliliseks fooniks on vana Prantsuse loss ja tegevusajaks aasta 1955, on üks autori tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid (samuti ekraniseeritud) ning seda võiks lühidalt nimetada […]
“Mormoni Raamat”
Mistõttu see on lühendus Nefi rahva ja ka laamanlaste ülestähendusest – Kirjutatud laamanlastele, kes on Iisraeli koja jääk; ja samuti juudile ja paganale – Kirjutatud käsu kohaselt ning ka läbi ettekuulutse ja ilmutuse vaimu – Kirjutatud ja kinni pitseeritud ning peidetud Issandale, et neid ei hävitataks – Et tulla esile selle tõlkimiseks läbi Jumala anni […]
“Veel 27 maailmaimet”
Käesolevas raaamatus jutustatakse kahekümne seitsmest Aasias loodud maailmaimest. Aasiaga piirduda otsustasin mitmel põhjusel. Esiteks on Aasia kõige iidsemate ja eripalgelisemate kultuuride häll, mis paljus on mõjutanud maailmakultuuri edasist arengut. Teiseks – kõikides maakeral leiduvatest imedest kirjutamine oleks liialt lai teema. Kahekümne seitsme imega siin kuidagi välja ei tuleks, sest isegi Aasia jaoks on arv 27 […]
“Suve õdang”
Kogumikus avaldatakse üle neljakümne XVIII ja XIX saj. vahetuse kirjamehe Gustav Adolph Oldekopi (1755-1838) luuletuse ja luuletõlke, mis enamikus käsitlevad maaelu ja loodust idüllilises või humoristlikus laadis. Kirjandusteadlse A. Vinkeli ülevaatlik saatesõna ja kommentaarid avavad G. A. Oldekopi loomingu tähenduse omal ajal ja lähendavad seda tänasele lugejale.
“Armastust otsimas”
Romaani “Armastust otsimas” minajutustaja Fanny on kasvanud üles tädi perekonnas ja veetnud ohtralt aega koos onulastega. Fanny on suurel määral vaatleja, kes jälgib onutütarde saatust enne Teist maailmasõda ja selle ajal. Fannyle kõige lähedasem on Linda, kelle abielu nurjub nagu Mitfordi endagi abielu. Tema edasised armastuse ja õnne otsingud peegeldavad Nancy Mitfordi enda elu keerdkäike. […]
“Hiired tuules”
Mihkel Muti 1982. aastal ilmunud romaan “Hiired tuules” jõudis kohe eesti kirjanduse klassikasse. Oma esikromaanis jätkab varem novellistina tuntuks saanud autor tänapäeva eesti intelligentsi läbivalgustamist talle omases iroonilisgroteskses laadis. Intelligendiromaanide loojana pole Mihkel Mutile eesti krjanduses võrdset. Kirjaniku teiseks tugevaks küljeks on peetud teksti sundimatut kergust ja tegelaste kõne lutsulikku värvikust. Neid tugevaid külgi saab […]
“Vana Tallinn”
Tallinna raekoda – keskaegne gooti stiilis ehitis – on ainus omataoline Baltimaadel. Raekoja ehitamist alustati XIV sajandi esimestel aastakümnetel ning valmis sai ta praegusel kujul põhiliselt alles XV sajandi algul. Ehitamine toimus mitmes järgus ja mõningase ümberehitamisega. Aastail 1959-1960 toimunud restaureerimistööde käigus taastati ligilähedaselt raekoja esialgne välisilme ja lahtine kaaristu. Restaureerimistööde mälestuseks müüriti kaaristu seina […]
“Mõtterännakuid” III osa
Teosed IX Artikleid ja esseid Raamat sisaldab Semperi esseistikat, artikleid, retsensioone ja publitsistikat ajavahemikust 1912-1969.
“Augeiase tallid”
Novelle Lõunalauas istudes märkas mees seda esimest korda. Talle ulatatud leivakorvist viilu võtnud, pilguga naise kätt riivates pani ta tähele, et ta abikaasa kandis sõrmust leskede kombel, et ta elukaaslase kätt ehtis mitte üks, vaid kaks sõrmust. – Kas sa siis ei näe, imestas naine ta ebalevale, alles kavatsetud, veel teoks saamata küsimusele, teda süüdlaslikul, […]
“Salamina”
Rockwell Kent, tuntud ameerika kirjanik, meile tuttav juba teosega “Kurss N by E”, on “Salaminaga” kinkinud lugejale elamusliku portree inimese olemusest. Selle avastaski autor ta enese kinnituse järgi just Gröönimaal, kuhu teda kui kunstnikku tõmbas selle saare karm ilu – kõrged kaljumäed sügavate fjordide kaldal ja kõike muinasjutulist kaunistav jää. Nõukogude lugejale on Kent lähedane […]
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Itta, vastu keskööle”
“Dekteon avas silmad. Ta nägi läbi silmile langenud ruugete juuksesalkude punetavat sügismetsa. Läbi puude kumas külm punane päike. Dekteon oli kogu öö ühe külje peal maganud ja nüüd oli tal keha valu täis. Talle meenusid koerad, kuid ümberringi oli vaikne ning ta rahunes. Dekteonile tuli meelde, et ta oli lamanud rõskes pimeduses külma kiviplaadi all […]
“Isamaa suvi”
Aeg, mis paistab meile olevat alles liiga lähedal, et oskaksime sellesse suhtuda kui ajalukku, ei ole veel jõudnud settida romaanideks. Sellepärast annavad lähiminevikust sageli värskeima pildi novellid ja muud lühemad proosateosed, mis suudavad elu- ja mentaliteedimuutusi kajastada kiiremini ja paindlikumalt kui romaanid. Teisalt ei suuda lühilood levikut ja vastukajalt romaanidega võistelda ning kipuvad jääma nende […]
