“Armastust otsimas”
Romaani “Armastust otsimas” minajutustaja Fanny on kasvanud üles tädi perekonnas ja veetnud ohtralt aega koos onulastega. Fanny on suurel määral vaatleja, kes jälgib onutütarde saatust enne Teist maailmasõda ja selle ajal. Fannyle kõige lähedasem on Linda, kelle abielu nurjub nagu Mitfordi endagi abielu. Tema edasised armastuse ja õnne otsingud peegeldavad Nancy Mitfordi enda elu keerdkäike. […]
“Hiired tuules”
Mihkel Muti 1982. aastal ilmunud romaan “Hiired tuules” jõudis kohe eesti kirjanduse klassikasse. Oma esikromaanis jätkab varem novellistina tuntuks saanud autor tänapäeva eesti intelligentsi läbivalgustamist talle omases iroonilisgroteskses laadis. Intelligendiromaanide loojana pole Mihkel Mutile eesti krjanduses võrdset. Kirjaniku teiseks tugevaks küljeks on peetud teksti sundimatut kergust ja tegelaste kõne lutsulikku värvikust. Neid tugevaid külgi saab […]
“Eksliibrist puugravüüris”
Kusagil mujal maailmas ei ole nii palju raamatukogusid kui Nõukogude Liidus. Sotsialistliku ühiskonna üha suureneva kultuurilise ja majandusliku tõusuga suureneb nõudmine kirjanduse järele. See põhjustab ka isiklike raamatukogude arvu pidevat kasvu. Soodustavaks asjaoluks on meil väljaantavate raamatute kõrgetasemeline sisu ja väline maitsekas kujundus. Hinnaodavuselt on aga raamat kõigile kättesaadav. Raamat, inimese parim sõber, on saanud […]
“Seiklusrikkad suvepäevad”
Vene nõukogude kirjaniku jutustus Kiievi koolipoisi Antoni mõnest suvepäevast, mis ta veedab maal metskonnas koos korterinaabri ja tema koeraga.
“Aruanne”
Novelle. Mälestusteose “Saaremaalt Leningradi” autor debüteerib siin ilukirjanikuna, esitades kimbu inimlikust kaastundest hõõguvaid novelle. Nendes lugudes juhib autorit äratundmine, et igale tõele leidub vastutõde ja igale nähtusele kui mitte õigustus, siis vähemalt seletus. Novellide tegelasteks on inimesed põllul, kaevikus ja maapaos. Inimene on ise oma piiratuse vang, kuid vahel siiski vilksatab ta tegudest ka headuse […]
“Maa ja mere peal”
Vendade Tootsenite reisiraamat pajatab meile nähtust-kuuldust-kogutust 35 000 km-se reisi kestel maismaa-, mere- ja õhuteed mööda läbi Nõukogude Liidu, läbi kõigi liiduvabariikide, peamiselt piki riigipiiri. Reis kestis 150 päeva, mille jooksul käidi mustmulla- ja kõrbealadel, mägedes, steppides, taigas ja tundras. Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda Tutvu raamatuga – kriitikakontor (klikka)
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Õuduste käsiraamat”
Kui sind huvitavad vaimud, vampiirid, libahundid, nõiad, rändavad surnud jne., siis on Sul käes just õige raamat. Aga ühtlasi saad siit nõu, mida ette võtta, kui koolipreili näeb viimasel ajal silmatorkavalt kahvatu välja või kui koolmeistril tükivad rinnakarvad krae vahelt esile, kuidas kasutada kõige paremini küüslauku või zombisoola. “Õuduset käsiraamatus” on kõik maailma õudused kenasti […]
“Jänki kuningas Arthuri õukonnas”
/—/ Seda maailmakirjanduse tippteost on nimetatud rüütliromaanide paroodiaks, mida ta ka on, kuid praktilise maailmavaatega jänkist peategelane võinuks sattuda ükskõik mis ajastul mis tahes ühiskonda ning ikka näinuks Twain seda iroonilise pilguga. Romaanis astub üles kogu kuningas Arthuri ümarlauadefilee alates kuninganna Guinevere’ist ja lõpetades võimsa võluri Merliniga, kellele assisteerivad igat masti rändrüütlid oma turniiride, pidusöökide […]
“Jenny Siimon. Teatriteed”
Raamat silmapaistvast lauljatarist ja laulupedagoogist, Eesti NSV teenelisest kunstnikust Jenny Siimonist (1905-1982), tema elust ja loomingulisest teest. Illustreeritud fotodega. Ilmub sarjas “Teatriteed”.
“Kultuuriturundus”
Kultuuriorganisatsioone on turutingimuste karmi reaalsuse eest pikka aega kaitsnud jõukad patroonid ja riiklikud subsiidiumid. Kuna aga need finantseerimisallikad kuivavad üha enam kokku, saavad kultuuriorganisatsioonid nüüd aru, et publiku pärast tuleb hakata konkureerima. Mõned on selle uue olukorraga kohanenud, teised mitte. Käesolev raamat kirjeldab konkurentsikeskkonda, milles kultuuriorganisatsioonid peavad tänapäeval tegutsema, samuti seda, kuidas innovatiivsemad neist oma […]
“Keisrivõimu viimased päevad”
Koostajalt Kõik tõsiasjad selles raamatus põhinevad autentsetel dokumentidel, mis on suuremalt jaolt seniajani avaldamata ja mida Ajutise Valitsuse poolt moodustatud erakorraline komisjon kogus selleks, et uurida endiste ministrite seadusvastast ametialast tegevust. See raamat avaldati veidi kärbituna ajakirjas “Bõloje” nr. 5 (dateeritud 1919 aastaga, ilmus 1921. aastal) pealkirja all “Vana korra viimased päevad”. Juuli 1921. A. […]
“Thais. Kuningatar Hanejala praeköök”
Käesolevasse France´i-köitesse kuuluvad kaks ülemöödunud sajandi viimase aastakümne algul ilmunud romaani, mida seob teatav žanriline ühtsus. Mõlemad on valdavalt filosoofilised romaanid ning annavad põhjust pidada France´i valgustuskirjanduse, eriti Voltaire´i traditsioonide jätkajaks. Romaanid on arvestatavad ka ajalooliste romaanidena. Vähemalt ei tohi alahinnata olustiku ja kommete kirjeldusi France´i teostes. Enamasti põhinevad need suurel eruditsioonil ja usaldusväärsetel allikatel.
“Brechti armuke”
Goncourt´i preemia “Küll te näete, õhtul tuleb Brecht teile garderoobi järele, nii et teil tarvitseb vaid uks avada … Mõnikord peate teda kuulama, teinekord küsimusi esitama. Te ju teate, et ameeriklased seal teisel pool valmistavad ette uut sõda. Tuleb välja uurida, kes see Brecht õigupoolest on. Arvestades seda, et ta oli nii kaua Californias … […]
“Kannatustee”
Usutlustekogu mälestusist. Peeter Lindsaare raamatus jutustavad tundmatuks jäävad tunnistajad oma mälestusi Teisest maailmasõjast või sellega seoses olevast eel- ja järelajast. Autor on usutluste kaudu saadud ainestiku põiminud tihedaiks ning pinevaiks jutustusiks, nii et need moodustavad sõjakeeristesse kistud inimeste kannatustee kirjelduse. Taustaks on kodumaa sündmusi ja rahva saatust mõjustanud juhtumused ja nende järelkajad. Neis esitatakse lähivaatleja […]
“Sugulased”
“Sugulased” on käesoleva sajandi esimese poole suurima ungari kirjaniku kaalukamaid kriitilise realismi meetodil kirjutatud romaane. Teos on ilmunud 1932 ja käsitleb käesoleva sajandi 20-ndate aastate majanduskriisist vapustatud poolfeodaalse Ungari olulisi sotsiaalseid probleeme. Romaani peategelaseks on silmapaistmatu, aus ja korralik linnavalitsuse ametnik ja perekonnaisa Istvan Kopjass, kes valitakse linnavolikogu istungil ootamatult õigusnõunikuks, linnavalitsuse õigusasjade osakonna juhatajaks, […]
“Roderick Randomi seiklused”
Pole ühtki nii huvitavat ja nii üldkasulikku satiiri kui see, mis on nagu juhuslikult põimitud haarava jutustuse käiku, mis kujutab täpselt iga sündmust ja käsitleb argipäevaseid stseene ebatavalisest ning lõbustavast seisukohast, andes neile täieliku uudsuse võlu ja jäädes samal ajal kõigis üksikasjus tõetruuks. Lugeja rahuldab oma uudishimu, jälgides peategelase seiklusi, kellele on kindlustatud tema poolehoid. […]
“Kodus ja külas”
On tõepoolest võimalik olla samal ajal kodus ja külas. Vähemalt selles ringis, mis määrab käesoleva raamatu sisu. Paratamatu kaksipidisus, millel aga ei puudu oma võlu. Ettevalmistuse ja aastakümnete töökogemuse tõttu on kirjandus, täpsemalt võttes küll ainult eesti luule saanud sel määral omaseks, et siin peaks (vähemalt võiks!) end tunda niisama endastmõistetavalt, turvaliselt ja mugavalt nagu […]
“Siin Põhjatähe all” II osa
“Minu romaan ei ole ainult ajalugu, vaid vaatekoht elule ajalukku projekteerituna” – nõnda on Väinö Linna öelnud. “Siin Põhjatähe all” teises osas saavutab soome popside tragöödia haripunkti. Keskseks teemaks on kodusõda Soomes 1918. aastal. Pentikulmalaste saatuse kaudu ülestõusu ajal ja kodusõjas näitab kirjanik veenvalt ja põhjendatult maatööliste streigi ja ülestõusu põhjusi ning lüüasaamise masendavat pilti. […]
“Emakeele Seltsi Aastaraamat” 21/1975
Kuigi Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS-i) põhikirjas ei kõnelda otseselt eesti keele arendamisest ja uurimisest, olid need küsimused kogu seltsi tegevuse jooksul küllalt silmapaistval kohal. Keeleküsimuste esilekerkimist tingis ühelt poolt asjaolu, et eesti kirjakeel sel ajal oli väga vaene ja ebaühtlane, teiselt poolt ka see, et seltsi juhtivad jõud olid kas keeleteadlased või keeleliste huvidega haritlased, […]
