“The Maya”
Ancient Peoples and Places. The Maya has long been established as the best, most readable introduction to the New World´s greatest ancient civilization. In these pages Professor Coe distils a lifetime´s scholarship for the general reader and student. Since the publication of the previous edition, new sites have been uncovered and further excavations in old […]
“Kunstiteoste kummalised seiklused”
Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, röövitud ja varastatud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest … Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest: Ateena Parthenoni templi reljeefide jõudmisest Briti Muuseumi “Mona Lisa” vargusest Prado muuseumi varade päästmisest […]
“Jakobson on surnud!”
…C. R. Jakobsoni elukäigu uurimise praeguses järgus on veel paljud probleemid lahendamata. Üheks niisuguseks uurimata küsimusteks on ka C. R. Jakobsoni haigus- ja arstimislugu. Me ei saa isegi seda kindlalt öelda, mis haigusesse C. R. Jakobson suri. Teiseks puudub vähegi ammendav ülevaade tema surma kajastumisest ühiskonna eri kihtides ja kaasaegses ajakirjanduses, kasvõi ainult Vene- ja […]
“17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule”
Käesolev kogumik sisaldab kõik praegusel ajal teada olevad eestikeelsed juhuluuletused XVII sajandist ja XVIII sajandi algusest. Et varasemad tekstide väljaanded, s. o. A. Saareste ja A. R. Cederbergi Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi (1927-31) – mis pakub küll hoopis laiema valiku ja peab silmas eeskätt keeleteaduslikke huve -, samuti G. Suitsu ja M. Lepiku Eesti […]
“Film”
Ajalugu – Filmižanrid – Maailma kino – Režissöörid A-Z – Filmide Top 100 Filmikunsti ajalugu ja filmižanrid: raamat viib meid teekonnale läbi filmikunsti ajaloo ja tutvustab erinevaid filmižanreid avangardist kuni animatsioonini. Hollywoodist Bollywoodini: tutvustab paljude maailma tipprežissööride töid ja tähelepanuväärsemaid filme läbi aegade ning avastab koos lugejatega maailma kino alates Austraaliast kuni Zimbabweni. Kuidas filme […]
“Tallermaa”
Reisikirjeldus tuhandete põldude maalt “Proloog – Või kas inimene tunneb loodust? – Ikka tunneb! Peaaegu igaühel on kas mere ääres või metsatukas oma krunt suvilaga. – Suvilad, väliskohvikud, tantsupaviljonid, kiiged! Sinna ei pääse loodus ligigi. – Vahest tahate ütelda, et loodust õpib tundma alles jalutuskäikudel värisevate haabade all? – Jutt hakkab juba jumet võtma. – […]
“Isa Goriot”
… Tuhat viissada franki ja riided soovi järgi! Sel hetkel ei kahelnud vaene Eugéne enam milleski ning läks einetama selle määratlematu ilmega, mille mingi rahasumma omamine annab noormehele. Hetkel, kui raha libiseb üliõpilase tasku, kerkib tamas endas mingi fantastiline sammas, millele ta toetub. Ta kõnnib endisest kindlamini, tunneb eneses toetuspunkti oma tõstekangile, ta vaade on […]
“Vana-Kreeka sportlased ja sport”
On olemas kolme liiki inimesi, kellele Vana-Kreeka sporti käsitlev raamat võiks huvi pakkuda. Leidub neid, kes teavad palju muistsest Kreekast, kuid ei tea midagi selle spordist. On ka neid, kes teavad palju tänapäeva spordist, kuid ei tea midagi muistsest Kreekast. Lõpuks suureneb üha Kreekat külastavate haritud turistide arv; need inimesed võivad teada väga vähe antiikkreeka […]
“Euroopa Ühenduse õigus. Sissejuhatus”
Raamatu ülesehitus. Raamat jaguneb nelja ossa. I osa sisaldab lühiülevaadet Euroopa Ühenduste tekkest Teise maalimasõja lõpust kuni Ühtse Euroopa Aktini. II osa käsitleb Ühenduse institutsioone ja nende funktsioone, kaasa arvatud Kohtu jurisdiktsioon ja menetluse liigid. III osa kajastab Ühenduse õiguse allikaid ning tõlgendamise ja rakendamise meetodeid. Viimane, IV osa annab ülevaate EMÜ lepingu struktuurist ja […]
“Paks!”
Mis tunne on olla paks maailmas, kus ideaalseks naisefiguuriks peetakse anorektilist hambaorki? “Paks!” on autori pihtimus sellest, milline on ülekaalulise naise elu tänapäeva Rootsis. Mis tunne on olla nii paks, et isegi kingapaelte kinnisidumisega on probleeme ja moekaid riideid leiab ehk ainult meesteosakonnast? Mis tunne on kellelegi külla minnes karta toolile istuda, sest see võib […]
“Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel”
Sisukord – Prantuse kirjandus. Pariisi kommuuni kirjandus. Emile Zola. Guy de Maupassant. Sümbolism. Anatole France. Romain Rolland. – Belgia kirjandus. Maurice Maeterlinck. Emile Verhaeren. – Inglise kirjandus. Thomas Hardy. Oscar Wilde. Rudyard Kipling. John Galsworthy. Herbert Wells. George Bernard Shaw. – Saksa kirjandus. Gerhart Hauptmann. Thomas Mann. Heinrich Mann. – Norra kirjandus. Henrik Ibsen. – […]
“Marginaalia”
Mõtteid ja meeleolusid “Hea raamat ei paljasta looja hinge üksnes lugejale, vaid ka loojale enesele. Suure teose lõpetamisel pole ükski kirjanik enam see, mis oli selle algamisel. Seda luues elatakse üle hulk võõraid eluvõimalusi. See on rõõmus teekond uuel maal noore päikese all. See on vangla hämarus ahastuse ja meeleheitega. See on rida enesekaotusi ja […]
“Ruut Tarmo”
“Ruut, mu Ruut! Pühendan selle raamatu Sinule – nii hea või halb, kui ta on. Olen tänulik, et mul on nii palju mälestusi meie elust, kus vahel tuli käia ka rasket rada. On hea seegi, et Sinul ei tulnud mind taga leinata, vaid et see koorem jäi minu kanda. Minul pole enam olevikku ega tulevikku. […]
“Suletud sadam”
Valev Roone ärkas poolunest, kui rong peatus järsu nõksuga. Külma ja pimedat vagunit täitis rahutu hingamine, mis ebarütmiliselt paisus ja hajus. Pudenes üksikuid uniseid sõnu. Vastasseinas hakkas keegi köhima üsna kõvasti, mitte just vajadusest, vaid et teisi poisse äratada. See oli Neeme Üksi, nimetatud Nöpsikuks, sest ta oli nii väike ja kleenukene, pisemaid poisse lennuväe […]
“Tagantjärele armastus”
Tuntud Saksamaa LV prosaisti psühholoogiline, minavormis romaan, milles pooliti lapsesilmaga nähtuna manatakse esile isa mälestus, et tema palgejooni ja kunagisi tegusid “tagantjärele” valguses mõista ning samas lähedase inimese kaotust sügavamalt teadvustada. Taskuformaat.
“Hullumajast möödumisel”
Siin on siis täide läinud üks mu kauaaegseid igatsusi: viibin metsas. Olen juba mitu tundi ringi hulkunud, siitsealt vaarikaid suhu noppinud ja mitmel korral naeratanud. Nüüd istun hallil kivil päikesepaistelisel välgustil ja kordan jälle: Küll on ikka ilus! Mis asi? Kõik, mida enda ümber näen. Suurde raskusse satuksin, kui mulle pandaks ülesanne kauneim puu välja […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Emigrandid” VII osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, VII osa. Selles jutustuses käsitletud seigad on ajaloos tõesti aset leidnud, õiged on ka Stokholmi mõrvadest osavõtjate nimed. Üks Stokholmi ülikooli professor tegi mulle teatavaks selle ununenud loo üksikasjad. Teised tegelased ja stseenid on võetud võimalust mööda dokumentidest, suulistest teadaannetest ja isiklikest tähelepanekutest. Esimeses redaktsioonis oli selle jutustuse nimi […]
“Juhan Sütiste”
Käesoleva sajandi algul kasvas eesti kirjandus üle õpetlikust ja isamaalisi tundeid õhutavast vanaromantilisest talupojalugemisest. Esiplaanile tõusid kunstilise sõna tunnetuslikud ja esteetilised väärtused. Luules algas teisenemine J. Liivi lüürikast. J. Liivi saavutusi arendasid edasi “Noor-Eesti” luuletajad, esmajoones G. Suits. Nooreestlased saavutasid kõrge vormikultuuri, erksa individuaalsuse ning varjunditekülluse. Värske puhanguna tulid 1917. a. revolutsioonide ja kodusõja perioodil […]
“Kõik, mis kunagi oli”
Karl Ristikivi (1912-1977) loomingut on peetud eesti romaanikirjanduse ülimaks tipuks. Hoolimata väiksemast tuntusest ei kujuta endast erandit ka romaan “Kõik, mis kunagi oli”. Seda raamatut on peetud Ristikivi mõistmise võtmeteoseks. Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn. Eesti […]
“Jean Gabin”
Fotol on poisike, aastat kuus vana. Käes on tal mingisugune võru, peas madrusemüts. Mossis ja tedretähniline. Fotograaf on ta pannud seisma poosi, nagu ikka pildistatakse heast perekonnast lapsi kusagil pargis, mille hooldatud teedel pettunud fotografeeritu hiljem veeretatab oma võru, nägu viril, sest musta katte alt ei ilmunud ju tõotatud linnukest. Kuid parki pole. Selle asemel […]
