“Augeiase tallid”
Novelle Lõunalauas istudes märkas mees seda esimest korda. Talle ulatatud leivakorvist viilu võtnud, pilguga naise kätt riivates pani ta tähele, et ta abikaasa kandis sõrmust leskede kombel, et ta elukaaslase kätt ehtis mitte üks, vaid kaks sõrmust. – Kas sa siis ei näe, imestas naine ta ebalevale, alles kavatsetud, veel teoks saamata küsimusele, teda süüdlaslikul, […]
“Salamina”
Rockwell Kent, tuntud ameerika kirjanik, meile tuttav juba teosega “Kurss N by E”, on “Salaminaga” kinkinud lugejale elamusliku portree inimese olemusest. Selle avastaski autor ta enese kinnituse järgi just Gröönimaal, kuhu teda kui kunstnikku tõmbas selle saare karm ilu – kõrged kaljumäed sügavate fjordide kaldal ja kõike muinasjutulist kaunistav jää. Nõukogude lugejale on Kent lähedane […]
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“1812. aasta Eestis ja Lätis”
1812. aasta sõjast on möödunud 178 aastat. Ilmunud on määratu hulk uurimusi, raamatuid, artikleid jms. selle sündmuse kõikvõimalike aspektide kohta. Läbi aegade on 1812. aasta inspireerinud ajaloolasi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid. 1812. aasta sõda sissetungija vastu ja sellele järgnenud Napoleoni-vastased välismaa sõjakäigud põhjustasid üldse murrangu Vene ühiskonna mõttemaailmas. A. Herzen kirjutas, et “1812. aastast algab meie […]
“Colomba. Carmen”
“Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suurte rahvaste hulka. Korsiklased tahvavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda.” See lause “Colombast” peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka […]
“Võõrsõnad”
TEA rahvasõnaraamat. Võõrsõnad üle 5000 mahuka sõnaartikli 592 lk esmatrükk 2006 lihtne ja ülevaatlik TEA rahvasõnaraamat annab hea valiku enim kasutatavatest võõrsõnadest sõnade põhitähenduse käänamise ja pööramise kasutusnäiteid lauses või fraasis keelekommentaari TEA rahvasõnaraamat sobib esmaseks abimeheks igapäevases elus nii vanale kui ka noorele enese täiendamiseks ja arendamiseks
“Rahvusvahelised organisatsioonid”
Sisukord. Rahvusvahelistest organisatsioonidest üldiselt – Mis on rahvusvaheline organisatsioon? – Rahvusvaheline organisatsioonide kujunemislugu – Rahvusvahelised organisatsioonid erinevate teoreetilises käsitluses. Maailmaorganisatsioonid – Rahvasteliit – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Euroopa regionaalse koostöö organisatsioonid – Euroopa Liit – Euroopa Nõukogu – Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon – Balti riikide koostööorganid – Põhjamaade koostööorganid – Sõltumatute Riikide ühendus. Rahvusvahelised kaitseorganisatsioonid […]
“Kalevala”
Seekordne väljaanne erineb varasemaist selle poolest, et eepose värsid on paariviisi trükitud teineteise järele samale reale ja nii saadud pikkvärsid ühendatud sisult sobilikeks värsirühmadeks. See muudab teksti loetavamaks. Raamatu on illustreerinud Herald Eelma.
“Provintsiarst”
Romaan jätkab autori eelmise romaani “Siinpool paradiisi” peategelase kirurg Toomas Hinnovi elukäigu jälgimist. Paljudele asjassepühendatuile võivad Toomas Hinnovi eluseigad meenutada tuntud arstiteadlase Arnold Seppo (1917-1980) elukäiku ja karakterit. Seda autor ei eitagi, kuid on tegelaskujude loomisel kasutanud ohtrasti kirjanikufantaasiat. Käesolevas romaanis püüab Siberist vangilaagrist naasnud Toomas Hinnov saavutada kaht elueesmärki: tõestada end taas kirurgina ja […]
“Varastaja harakas. Doktor Krupov”
Väljapaistva vene kirjaniku ja ühiskonnategelase kaks jutustust. Esimene neist kujutab pärisorjast näitlejatari dramaatilist elukäiku, teine on pamflett XVIII sajandi filosoofiliste jutustuste laadi. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Ei lasta elada”
Novelle Ei lasta elada – nõnda tunnetavad elu enamik Arvo Mägi uue teose tegelastest. Kord on see karm loodus, mille vastu tuleb otse sülitsi heidelda, kord vaenulik ümbrus ja ühiskond, mis sunnib kaitseasendisse. Selline elu aga loob isikupäraseid ja otse looduslikult selgepiirilisi inimkujusid. See on loomulikult küla, kus niisugused tüübid juurduvad, enamikus karmikoelised, kuid laetud […]
“Cervantes”
Tuntud saksa kirjaniku Bruno Franki romaan “Don Quijote” autori seiklusrikkast elust. Esimeses osas kirjeldatakse Cervantese siirdumist Rooma, tema sõdurielu ja vangipõlve Alžiiris, teises osas vintsutusi pärast kodumaale tagasipöördumist, lähemat tutvumist teatriga ja töö algust “Don Quijote” kallal.
“Wilhelm Meisteri rännuaastad”
Romaanis “Wilhelm Meisteri rännuaastad” on Goethe intuitiivselt ette näinud kogu XIX sajandi ühiskondlik-majanduslikku arengut ja kõigist neist muudatustest tulenevaid vaimseid ning kasvatuslikke konsekventse. Goethe viimased eluaastad olid täidetud selle tunnetamisega, mille tulekuks “aeg oli käes” ja mille tulekut peab kiirendama igaüks kas või omaenda kaua hellitatud, kuid juba iganenud aegadesse kuuluvatest ideaalidest loobumise arvel. “Wilhelm […]
“Pärlikee”
Autor kirjeldab mitmeid ülemaailmse kuulsuse omandanud silmapaistvaid kultuurimälestisi, nagu Prantsusmaa ja Hispaania kiviaegsed koopamaalid, Abu-Simbeli templid Alam-Nuubias, Pärsia muistse pealinna Persepolise varemed, Kartaago kaubalinn Põhja-Aafrikas, Angkori ehitusmälestised Kagu-Aasias, Veneetsia, Petrodvoretsi lossid ja iidse Novgorodi aarded. Kõigist neist jutustab autor noorele lugejale huvitavalt ja haaravalt. Seejuures on autor seadnud esikohale kultuurimälestiste kaitsmise idee, võitluse kultuurimälestiste säilitamiseks […]
“Iiri legendid”
Kes olid muistse Iirimaa asukad? Millised olid nende kombed, uskumused, arusaamad heas ja kurjast? Iiri kangelaslugude ja legendides avaneb uks kaugesse, karmi, kuid köitvasse ruumi ja aega. Aega, mida mõõdetakse “alates maailma loomisest”. Ruumi, milles elavad ja tegutsevad druiidid, haldjad, sangarid-pooljumalad, kaunid kuningannad ja võimukad kuningad.
“Soome kirjanduse ajalugu”
Käesolev raamat on sündinud Ungarist lähtunud initsiatiivil. Teose esialgseks algustekstiks oli Kai Laitise “Soome kirjandus 1917-1967”, mida hakati tagasihaaravalt laiendama kogu Soome kirjanduse ajalooks, teda täiendades, täpsustades ja viimistledes. Ungari versioon (“A finn irodalom történeté”, 1981), mis on käesolevast mõnevõrra ahtam, ilmus Béla Javorszky tõlkes enam-vähem ühel ajal teose soomekeelse esmatrükiga. Kerstin Lindqvisti ja Th. […]
“Esmaspäevad Fannyga”
Viljaka rootsi kirjaniku väliselt lihtsakoeline armastusromaan, milles kujutatakse kasvatuse ja keskkonna mõjul kujunenud tundejäikust ja sellest vabanemist armastuse läbi.
“Prohvetid ja imetegijad. Etüüde müstitsismist”
Spiritism ja astroloogia, teosoofia ja okultism on kriisidest haaratud kodanliku ühiskonna ajakirjandusveergude meelisteema. Müstikast tuge otsides on väljasurev sotsiaalne kord ajalooareenile nihutanud Blavatsky, Kroonlinna Joanni, Rasputini ja teisi taolisi pimedusejüngreid. Neist “prohvetitest” ja “imetegijatest” nagu ka müstiliste ja hüpnoosiseisundite mehhanismidest jutustabki laiale lugejaskonnale V. Rožnov. Raamat on illustreeritud. (taskuformaat)
“Inkunaablid Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus”
Trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel oli pöördepunktiks raamatu ajaloos. Trükitud raamat, mis algul jäljendas käsikirjalist, hakkas arenema omas suunas, tulid kasutusele tiitelleht, trükiandmed, paginatsioon ja signatuur, leiti tüpograafiline lahendus raamatute illustreerimiseks ja ehistähtede ning -liistudega kaunistamiseks. Kõik need põhilised muudatused tegi raamat läbi poole sajandi jooksul. Seetõttu eraldatakse 15. sajandil (kuni 31. dets. 1500) ilmunud […]
“Kellel on Venemaal hea elada”
Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll võimas, ja ometi mannetu, emake Venemaa. […] Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll ikkes, ja ometi võitmatu, emake Venemaa.
