“Murede mõistja”
Jhumpa Lahiri lood ei ole pelgalt India või Ameerika lood, need on üldinimlikud. Lahiri on võimeline oma lugejaid loo sisse viima oskusliku ja elegantse detailikäsitlusega, ms paneb lugeja sügavalt tunnetama tegelaste emotsionaalseid, füüsilisi ja vaimseid vajadusi. See emotsioonidel põhinev vestmiskunst avab eriliste kirjanduslike võteteta palju kihte. Lahiri stiil on üllatavalt realistlik ja lihtne. Vormiliselt napp, […]
“Eestlased maailmas”
Eestlased maailmas, ülevaade arvukusest ja paiknemisest. …Uurimuse põhiosa koosneb peatükkidest Venemaa eestlased, Väliseestlased ja Eestlased maailmas. Niisiis jagab autor väliseestlased senikäibinud kõnepruugi alusel kahte ossa. Märgiksin, et nõukogude aja lõpus hakati Venemaa eestlasi ametlikult kutsuma Liidueestlaseks, pärast N Liidu kokkuvarisemist aga Idaeestlasteks. Läänemaades elavad eestlased oleksid seega Lääne-eestlased. Need mõlemad uusnimetused on aga mõnes suhtes […]
“Isade maa”
Need on tormi jõulised puhangud, mis üha paisudes ja suurenedes lõõtsuvad idast, tulles otsekui vete vihane tõus ulguva kohinaga, ning kaldale jõudnud, purunedes kiirgavaks vahuks ja tolmuks. Metsade süngelt oiates, lagendikkude alaliselt vilistades, kuulipritside haukudes ühtsoodu, tuiskab määratu ida vinguvate tuulte, alaliste tormide ning arvutute inimešelonidega. Sõduritest täiskiilutud kaubarongid liiguvad viimse pingutusega iga ilmakaare poole, […]
“Colomba. Carmen”
“Korsiklastele pole see kuigi oivaline meelitus, kui vihjatakse, et nad kuuluvad suurte rahvaste hulka. Korsiklased tahvavad olla eriline rahvas ja seda pretensiooni õigustavad nad nii hästi, et ei jää muud kui neile järele anda.” See lause “Colombast” peaks eestlasest lugejale nii mõndagi ütlema. Eks meiegi pahanda, kui meid kusagil maailma metropolis mõne teise suurrahva hulka […]
“Võõrsõnad”
TEA rahvasõnaraamat. Võõrsõnad üle 5000 mahuka sõnaartikli 592 lk esmatrükk 2006 lihtne ja ülevaatlik TEA rahvasõnaraamat annab hea valiku enim kasutatavatest võõrsõnadest sõnade põhitähenduse käänamise ja pööramise kasutusnäiteid lauses või fraasis keelekommentaari TEA rahvasõnaraamat sobib esmaseks abimeheks igapäevases elus nii vanale kui ka noorele enese täiendamiseks ja arendamiseks
“Prohvetid ja imetegijad. Etüüde müstitsismist”
Spiritism ja astroloogia, teosoofia ja okultism on kriisidest haaratud kodanliku ühiskonna ajakirjandusveergude meelisteema. Müstikast tuge otsides on väljasurev sotsiaalne kord ajalooareenile nihutanud Blavatsky, Kroonlinna Joanni, Rasputini ja teisi taolisi pimedusejüngreid. Neist “prohvetitest” ja “imetegijatest” nagu ka müstiliste ja hüpnoosiseisundite mehhanismidest jutustabki laiale lugejaskonnale V. Rožnov. Raamat on illustreeritud. (taskuformaat)
“Kalevala”
Seekordne väljaanne erineb varasemaist selle poolest, et eepose värsid on paariviisi trükitud teineteise järele samale reale ja nii saadud pikkvärsid ühendatud sisult sobilikeks värsirühmadeks. See muudab teksti loetavamaks. Raamatu on illustreerinud Herald Eelma.
“Kellel on Venemaal hea elada”
Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll võimas, ja ometi mannetu, emake Venemaa. […] Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll ikkes, ja ometi võitmatu, emake Venemaa.
“Michael Kohlhaas. Markiis di O…”
J.W. Goethe kaasaegse saksa kirjaniku Kleisti tuntuimad novellid, saksakeelse proosa kallisvara, mis jutustavad 16. saj. ausa lihtmehe meeleheitlikust omakohtust ja 18. saj. vapra naise moraalsest võidust ülekohtuse saatuse üle, kujutades seega kõlbelise indiviidi ja ühiskonna kui avaliku arvamuse aegumatut konflikti. Kleisti rütmiliselt perioodistatud keele ainulaadne tihedus, täpsus ja pingsus annab erilise võimenduse kõlbelis-humaansele ideaalile, mis […]
“Ei lasta elada”
Novelle Ei lasta elada – nõnda tunnetavad elu enamik Arvo Mägi uue teose tegelastest. Kord on see karm loodus, mille vastu tuleb otse sülitsi heidelda, kord vaenulik ümbrus ja ühiskond, mis sunnib kaitseasendisse. Selline elu aga loob isikupäraseid ja otse looduslikult selgepiirilisi inimkujusid. See on loomulikult küla, kus niisugused tüübid juurduvad, enamikus karmikoelised, kuid laetud […]
“Cervantes”
Tuntud saksa kirjaniku Bruno Franki romaan “Don Quijote” autori seiklusrikkast elust. Esimeses osas kirjeldatakse Cervantese siirdumist Rooma, tema sõdurielu ja vangipõlve Alžiiris, teises osas vintsutusi pärast kodumaale tagasipöördumist, lähemat tutvumist teatriga ja töö algust “Don Quijote” kallal.
“Kaotatud au”
Armastus ja surm tänapäeva Jordaanias. Dalia oli noor ilus araabia muslimineiu, kes elas koos perega Jordaania pealinnas Ammanis. Kahekümne viie aastasena armus ta ootamatult katoliku usku kuningliku armee majaorisse Michaelisse. Muhameedlannal on keelatud katoliiklasest mehega suhelda, Dali teadis, et keelust üleastumine maksab talle elu. Dalia ja tema sõbratar Norma, kes pidasid koos juuksurisalongi, sepitsesid salaplaane, […]
“Rembrandt “
Rembrandt Harmensz van Rijn (1606 – 1669) – see nimi ei vaja tänapäeval kommentaare. Käesolev romaan Hollandi 17. sajandi kunstigeeniuse elu lõpuperioodist peaks huvi pakkuma paljudele. Siit ei leia me kunstispetsiifilisi analüüse ega detailseid maalide kirjeldusi – romaani autor on püüdnud süveneda eelkõige vananeva kunstniku ja ta lähedaste psüühikasse ajal, mil Rembrandti lühike intensiivne õnneaeg […]
“Kahe väina vahel”
Romaan. Ü.E.K. ORTO III romaanivõistlusel II auhinnaga kroonitud Raisa (Raissa) Kõvamees: olen sündinud Muhus Piiri külas. Minu õnnelikumaks ajaks olid lapsepõlve jõudepäevad kaunis Piiri metsas, mille ametlikuks nimeks on Paljaaru männik, uidates ja paar karjasuve õe ja venna seltsis. Lühikese kooliaja lõppedes algas töö kaupluse leti taga. Töönädal seal oli seitsmepäevane ja tööpäevad tihti vägagi […]
“Illusionist”
Raamatu peategelane Stella kohtus illusionist Martyniga rongis ning see tõi ta ellu muutuse. Hiljem arutles ta, et ilma selle kohtumiseta oleks ta elu olnud kindlasti lihtsam, kuid temast ei oleks siis saanud ka kirjanikku. Kirjanikuks sai ta ilmselt kõige selle tõttu, mida oli kogenud Martyni kõrval elades ning jälgides, kuidas armastus mehe vastu asendus vähehaaval […]
“Soome kirjanduse ajalugu”
Käesolev raamat on sündinud Ungarist lähtunud initsiatiivil. Teose esialgseks algustekstiks oli Kai Laitise “Soome kirjandus 1917-1967”, mida hakati tagasihaaravalt laiendama kogu Soome kirjanduse ajalooks, teda täiendades, täpsustades ja viimistledes. Ungari versioon (“A finn irodalom történeté”, 1981), mis on käesolevast mõnevõrra ahtam, ilmus Béla Javorszky tõlkes enam-vähem ühel ajal teose soomekeelse esmatrükiga. Kerstin Lindqvisti ja Th. […]
“Esmaspäevad Fannyga”
Viljaka rootsi kirjaniku väliselt lihtsakoeline armastusromaan, milles kujutatakse kasvatuse ja keskkonna mõjul kujunenud tundejäikust ja sellest vabanemist armastuse läbi.
“Avignoni tants”
Romaan Hans Holbein noorema elust. … Peaksin mina nende piltide juurde teksti looma, kirjutaksin nii: Kardad sa surma, Aadam? Tema eest ei suuda sind keegi kaitsta, kuid ega sellepärast tohi sa kogu oma elu surmahirmus ära raisata, see oleks rumal. Iga inimene peab kord surema, igaüks teab seda. Seepärast ela nüüd, sest elu on kõige […]
“Inkunaablid Tartu Riikliku Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus”
Trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel oli pöördepunktiks raamatu ajaloos. Trükitud raamat, mis algul jäljendas käsikirjalist, hakkas arenema omas suunas, tulid kasutusele tiitelleht, trükiandmed, paginatsioon ja signatuur, leiti tüpograafiline lahendus raamatute illustreerimiseks ja ehistähtede ning -liistudega kaunistamiseks. Kõik need põhilised muudatused tegi raamat läbi poole sajandi jooksul. Seetõttu eraldatakse 15. sajandil (kuni 31. dets. 1500) ilmunud […]
“Luuletused. Poeemid.”
Tast õhkub veetlust imepärast, ta kirgedest on kõrgemal ja oma kauniduse särast vist pole üldse aimu tal. Ta kadetsejaist mööda läheb – ta rahusse ei puutu nad. Seltskonna tunnustatud tähed ta kõrval tuhmiks muutuvad. Mis ongi ees – kas kallimaga sul kohtuma on minna rutt, või mõtet suurt ja salatut seal mõtled – teda nähes […]
