“Pimedad juurdlused”
Kurjategijad, kes viimaks kohtu ette jõudsid. Sellest raamatust võib lugeda, kuidas mõrvar tabati aastaid hiljem, mil kõik juba uskusid, et ta jääbki karistamata. Mõned neist on kurikuulsad: näiteks Dennis Rader, tuntud ka kui BTK. Sarimõrvar, kes allkirjastas nii mõrvapaigale jäetud sõnumeid. Lühend tähendab lahtiseletatult “Bind, Torture, Kill” ehk “seo kinni, piina, tapa”, mis oligi tema […]
“Kallis Mari”
Pärast 1905. aasta sündmusi ja enne uut pöördelist aega, mis lõppes Eesti iseseisvuse väljakuulutamisega, oli mõneti ühiskondliku stabiilsuse ajajärk. Ustav Mikelsaare romaanitriloogia esimene osa “Kallis Mari” viib lugeja kõigepealt just murrangute algamise aega. Tegevus toimub Tartus ja peategelaseks on arstiteaduse üliõpilane Jaagup. Romaan algab 1913. aastaga ning jõuab lõpuks 1918. aasta Saksa okupatsioonini ja saksakeelse […]
“Natsionalism – moodas rahvuste maailma religioon”
Rahvus on loomulik, igapäevane ja kõikehõlmav osa meie elust, kõik kuuluvad mingi rahva hulka, igaühel on kodumaa, millega ollakse seotud… Milline näib seesugune rahvuste maailm aga inimesele, kes enda sõnutsi on kosmopoliit, eelistab globaalset ja üldinimlikku ning üritab võimalikult palju seotust rahvusliku päritoluga vältida? Tema seisukohad võivad olla harjumatud, šokeerivad, nendega ei pruugi nõustuda, kuid […]
“Kesk umma mäke”
Noore luuletaja (s. 1962) läbinisti võru murdes luulekogule on iseloomulikud optimism ning vitaalsus, isemoodi kargus ning humoorikus. Taskuformaat
“Murrang”
Eesti maareform 1919. aastal on üks tähtsamaid lähtepunkte meie riikliku iseseisvuse loos. Selle aktiga võõrandati mõisad ja sätestati põhimõtted, kuidas ja kellele võõrandatud maid jagada. Nii tekkis uus ja arvukas rahvakiht – asunikud. Tekkisid uut tüüpi talud ja elamised – asunikutalud. Selle reformi üks parimaid kajastusi ilukirjanduses on kahtlemata Albert Kivika “Murrang”. Õigupoolest kirjutas Albert […]
“Provintsiarst”
Romaan jätkab autori eelmise romaani “Siinpool paradiisi” peategelase kirurg Toomas Hinnovi elukäigu jälgimist. Paljudele asjassepühendatuile võivad Toomas Hinnovi eluseigad meenutada tuntud arstiteadlase Arnold Seppo (1917-1980) elukäiku ja karakterit. Seda autor ei eitagi, kuid on tegelaskujude loomisel kasutanud ohtrasti kirjanikufantaasiat. Käesolevas romaanis püüab Siberist vangilaagrist naasnud Toomas Hinnov saavutada kaht elueesmärki: tõestada end taas kirurgina ja […]
“Varastaja harakas. Doktor Krupov”
Väljapaistva vene kirjaniku ja ühiskonnategelase kaks jutustust. Esimene neist kujutab pärisorjast näitlejatari dramaatilist elukäiku, teine on pamflett XVIII sajandi filosoofiliste jutustuste laadi. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Ei lasta elada”
Novelle Ei lasta elada – nõnda tunnetavad elu enamik Arvo Mägi uue teose tegelastest. Kord on see karm loodus, mille vastu tuleb otse sülitsi heidelda, kord vaenulik ümbrus ja ühiskond, mis sunnib kaitseasendisse. Selline elu aga loob isikupäraseid ja otse looduslikult selgepiirilisi inimkujusid. See on loomulikult küla, kus niisugused tüübid juurduvad, enamikus karmikoelised, kuid laetud […]
“Cervantes”
Tuntud saksa kirjaniku Bruno Franki romaan “Don Quijote” autori seiklusrikkast elust. Esimeses osas kirjeldatakse Cervantese siirdumist Rooma, tema sõdurielu ja vangipõlve Alžiiris, teises osas vintsutusi pärast kodumaale tagasipöördumist, lähemat tutvumist teatriga ja töö algust “Don Quijote” kallal.
“Wilhelm Meisteri rännuaastad”
Romaanis “Wilhelm Meisteri rännuaastad” on Goethe intuitiivselt ette näinud kogu XIX sajandi ühiskondlik-majanduslikku arengut ja kõigist neist muudatustest tulenevaid vaimseid ning kasvatuslikke konsekventse. Goethe viimased eluaastad olid täidetud selle tunnetamisega, mille tulekuks “aeg oli käes” ja mille tulekut peab kiirendama igaüks kas või omaenda kaua hellitatud, kuid juba iganenud aegadesse kuuluvatest ideaalidest loobumise arvel. “Wilhelm […]
“Pärlikee”
Autor kirjeldab mitmeid ülemaailmse kuulsuse omandanud silmapaistvaid kultuurimälestisi, nagu Prantsusmaa ja Hispaania kiviaegsed koopamaalid, Abu-Simbeli templid Alam-Nuubias, Pärsia muistse pealinna Persepolise varemed, Kartaago kaubalinn Põhja-Aafrikas, Angkori ehitusmälestised Kagu-Aasias, Veneetsia, Petrodvoretsi lossid ja iidse Novgorodi aarded. Kõigist neist jutustab autor noorele lugejale huvitavalt ja haaravalt. Seejuures on autor seadnud esikohale kultuurimälestiste kaitsmise idee, võitluse kultuurimälestiste säilitamiseks […]
“Miljonidollarine teemant”
Joseph S. Fletcher on kriminaalromaani kuldajastu loetumaid autoreid Agatha Christie’ ja Edgar Wallace’i kõrval. Tema teosed köidavad lugejat pingelise tegevuse ja rohkete ootamatustega. Kuritegu muutub uurimise käigus üha mõistatuslikumaks, motiivid aina selgusetumaks – kuni saabub üllatav lõpplahendus. “Miljonidollarine teemant” on Fletcheri kümnes eestindatud kriminaalromaan. Kõik varem ilmunud on jäägitult läbi müüdud.
“Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist”
Selle raamatu ilmumisaastal möödub kindrlal Johan Laidoneri sünnist 115 aastat ja tema elutee tipphetkest – Eesti vägede juhatamisest Vabadussõjas – 80 aastat. Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis meie ajalukku jälje mitte üksnes sõjamehena, vaid ka rahuaegade poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Tulevane kindral ja riigimees kasvas ülesse maatöölise perekonnas, teenis üle […]
“Kalevala”
Maailmakirjanduse, eriti tema rahvaluulelise osa, vaatlemisel ei pääse mööda soomlaste rahvaeeposest “Kalevala”, mis on suurimaks ja kauneimaks kirjanduslikuks mälestusmärgiks muistsete läänemere soomlaste vaimsest ja ainelisest kultuurist. “Kalevala” huvitab meid kõigepealt juba oma luuleiluga, oma värvikülluse ning kireva pildirikkusega, rikkaliku ja kunstipärase sõnavalikuga, haruldase ilukõlaga (assonants, alliteratsioon) ning kogu oma esitusviisi omadustega üldse. Ei leidu ühtegi […]
“Rahvusvahelised organisatsioonid”
Sisukord. Rahvusvahelistest organisatsioonidest üldiselt – Mis on rahvusvaheline organisatsioon? – Rahvusvaheline organisatsioonide kujunemislugu – Rahvusvahelised organisatsioonid erinevate teoreetilises käsitluses. Maailmaorganisatsioonid – Rahvasteliit – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. Euroopa regionaalse koostöö organisatsioonid – Euroopa Liit – Euroopa Nõukogu – Euroopa Koostöö ja Julgeoleku Organisatsioon – Balti riikide koostööorganid – Põhjamaade koostööorganid – Sõltumatute Riikide ühendus. Rahvusvahelised kaitseorganisatsioonid […]
“Kalevala”
Seekordne väljaanne erineb varasemaist selle poolest, et eepose värsid on paariviisi trükitud teineteise järele samale reale ja nii saadud pikkvärsid ühendatud sisult sobilikeks värsirühmadeks. See muudab teksti loetavamaks. Raamatu on illustreerinud Herald Eelma.
“Kellel on Venemaal hea elada”
Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll võimas, ja ometi mannetu, emake Venemaa. […] Oled küll rikas, ja ometi õnnetu, oled küll ikkes, ja ometi võitmatu, emake Venemaa.
“Michael Kohlhaas. Markiis di O…”
J.W. Goethe kaasaegse saksa kirjaniku Kleisti tuntuimad novellid, saksakeelse proosa kallisvara, mis jutustavad 16. saj. ausa lihtmehe meeleheitlikust omakohtust ja 18. saj. vapra naise moraalsest võidust ülekohtuse saatuse üle, kujutades seega kõlbelise indiviidi ja ühiskonna kui avaliku arvamuse aegumatut konflikti. Kleisti rütmiliselt perioodistatud keele ainulaadne tihedus, täpsus ja pingsus annab erilise võimenduse kõlbelis-humaansele ideaalile, mis […]
“Sinine jalgratas”
1939-1942. Esimene romaan triloogiast (2. osa “Henri Martini avenüü 101”, 3. osa “Ja kurat naerab”). 1939. Lea Delmas on seitsmeteistkümneaastane. Tema perekonna Montillaci mõis asub Bordeaux´ kandi viinamarjaistanduste keskel. Lea elu on kokkuvõte selle maa lõhnadest, valgusest, omaste õrnusest. Montillacis tegeldakse ettevalmistustega balliks … Ent sõja kuulutamine hävitab selle suve lõpu harmoonia ja tekitab Leas […]
“Nansen”
“Fridtjof, mis sinust küll saab?” … “Veel pole su käe haav kinni kasvanud, jalad on sul üleni kriime täis. Kuidas sa välja näed? Fridtjof, mis sinust küll saab?” noomis ema. “Nii suured forellid, ema! Ma tahtsin sulle üllatust teha; sa oleksid nad ära praadinud …” tulid sõnad vaevaliselt poisi veritsevast suust. “Ennäe mul kalameest! Oota […]
