“Keskendumisraskused”
…Vaclav Havel on erakordselt terava absurditajuga draamakirjanik, kes suudab ümbritseva elu ja inimese siseilma vastuolud mõjuvasse lavakeelde tõlkida. Teda on nimetatud tšehhi absurditeatri eredamaks esindajaks. Ise on kirjanik väitnud, et teadlikult pole ta absurdi poole püüelnud. See lihtsalt on olnud temas lapsepõlvest peale. … Küllike Tohver Loomingu Raamatukogu 52, 1989
“Sume on öö”
Juba sinuga koos! sume on öö… Aga siin ei ole valgust peale selle, mis tuuled on taevast puhunud kaudu sünge rohelus ja looklevate sammalteede. John Keats “Ood ööbikule”. …”Sume on öö” (Tender Is the Night, 1934) lõimetusaeg oli enneolematult pikk ja vaevaline, vaheaaegadega kokku üheksa aastat. Fitzgerald kirjutas romaanist kolm pikemat varianti, vahetas korduvalt pealkirju, […]
“Maailmahukk ja sotsiaalne murrang varakristluse vaadetes”
Kas kurjus on ületatav? Kas lunastus on võimalik? Kas maailm hukkub? Kes pääseb paradiisi? Kuidas sinna pääsetakseNendele eshatoloogilistele küsimustele leitakse vastus evangeeliumide, Pauluse kirju ja Johannese ilmutusraamatut võrreldes. Lugeja tutvub ristiusu kesksete mõistetega, ta kogeb apostel Pauluse ning Johannese isiksuste suurust. Sobib sissejuhatavaks lektüüriks Uude Testamenti süvenemisel kõigile, sh. gümnaasiumi vanema astme õpilastele ja üliõpilastele.
“Neli tuld”
…”Jah, ta oli lihtne rannapoiss, ja ikka veel selleks jäänud. Kuid ah, kuidas oli uudsus teda haaranud, kui too tüdruk oma roosaks lakitud sõrmed ta ellu oli sirutanud. Kui imelik oli olnud, kui talle määrati, millist lipsu ta pidi kandma, millist juuksevõiet juustesse hõõruma, millist hambapastat tarvitama, kuidas lauas istuma, kuidas lusikat hoidma, kuidas noaga […]
“Moemees”
Selle raamatu kirjutamist olen pidanud oma kohuseks. Ja seda kokku pannes üha ja valusalt kahetsenud, et ei osanud selle mehe eluajal hoolas koguja olla. Selle asemel, et siis kui igapäevane külluslik laua taga istuja iga väätuslikku raasukestki targalt tallele panna, pillutasin neid tuulde, ja vist alateadlikult arvates: oh, aega küll! Ja nii on nüüd tulnudki […]
“Klio silma all”
Novellikogu. Sisukord: Neli monoloogi Püha JÜri asjus. Väike memoriaal. Michelsoni immatrikuleerimine. Seletusi nende tarvis, kes kommentaaridest erilist mõnu tunnevad … Kahe kaotsiläinud paberi lugu. Kaks korda kaks seletust … Pöördtoolitund. Seletusi, kuna seekord vist tõesti ilma ei saa.
“Naabermaal Norras”
Oma raamatus “Naabermaal Norras” jutustab Gennadi Fišš paeluvalt sellest maailma põhjapoolseimast riigist, kohtumisest “Kon-Tiki” legendaarsest ekspeditsioonist osavõtjatega, vastupanuliikumise kangelastega, tööliste ja poliitikategelastega, kirjanike ja kaluritega Oslos, Bergenis, Kirkenesis ja teistes Norra linnades. Sellest raamatust ammutab lugeja palju huvitavaid andmeid tarmuka norra rahva kirjandusest, elust-olust ja võitlusest, tema tänapäevast, kahe naaberriigi – Norra ja Nõukogude Liidu […]
“Eduard Laugaste tööde bibliograafia”
Raamat sisaldab peatükki “Rahvaluuleprofessor Eduard Laugaste” ja tema tööde bibliograafiat.
“Seitsmes päev”
…”Seitsmes päev” aga on kirjutatud tänapäevases normaalproosas ühe eestlasest literaadi poolt, kes on tulnud Lundi, et lõpetada oma uurimistööd Tallinna asutajast, Lundi peapiiskop Andreas Sunepoja elust, tegevusest, haigustest ja surmast. Kuigi ta on selle romaani peategelane, kelle käes on seitsme päeva jooksul Lundis liikudes kõik tegevusjooned, jääb ta ise seekord – peale paari mälestuskatkendi – […]
“Toatüdrukud. Palkon”
… Jean Genet´ näidendite mängimine ja nende tõlgete avaldamine Eestis kolme-neljakümneaastase hilinemisega pole anakronism, vaid isegi omamoodi paratamatus. Ta juba on klassik, teatud etapp tänapäeva teatri arenguloos, millest me mööda ei pääse. Nagu kõigil muudel aladel peame siingi õppima, õigupoolest järeleaitamistunde võtma, valge laigu täis kirjutama. Kuid tema avaldamine isegi LR-i parimail aastail poleks kõne […]
“Nähtamatu inimene. Jumala orjad”
Ungari kirjanduse klassiku Geza Gardonyi (1863-1922) ajalooline romaan “Nähtamatu inimene” (eesti keeles esmakordselt 1929) kujutab värvikalt ning kaasakiskuvalt Attila aega (5. saj. m.a.j.), “Jumala orjad” (eesti keeles esmakordselt 1932) käsitleb aga ühe keskaegse ungari kloostri elu. Sari: “Põnevik”
“Ümera jõel”
Mait Metsanurga “Ümera jõel” on kindlasti üks eesti romaaniklassika tuntumaid ja armastatumaid ajalooromaane. Sündmustiku keskpunkti moodustab eestlaste maleva võidukas lahing Ümera jõel 1210. aastal. Ühtlasi annab romaan ilukirjandusliku pildi kogu muistsest vabadusvõitlusest. Niisiis on vaieldamatult tegemist ühe olulisema teosega, mis käsitleb eestlaste visa vastupanu ristirüütlitele. Kriitikud ja kirjandusteadlased on “Ümera jõe” puhul esile tõstnud kirjaniku […]
“Väike Illimar”
“VÄIKE ILLIMAR, kirjeldan sind nõnda, nagu mäletan minevikust ja nagu näen nüüd. Olen sinuga koos kasvanud, olen kõik su päevad ühes elanud, olen peaaegu sa ise, ja peaksin sind tundma. Kuid olen nüüd ometi ka palju vanem ja näen ning mõistan kõike hoopis teisiti. Palju sinust on minus kadunud ja palju uut juurde tulnud. Mis […]
“Pärimuste pöördepunkt”
Kõned ja kirjutised. Andres Põder on sündinud 1949. aastal Haapsalus. Ta on lõpetanud EELK Usuteaduse Instituudi, töötanud Viru-Nigula, Suure-Jaani, Räpina ja Pärnu kogudustes. Alates 1990. aastast on ta olnud Pärnu praostkonna praost ning konsistooriumi assessor. 2004 valiti ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopiks ja pühitseti ametisse 2005. aasta küünlapäeval. Käesolevas kogumikus on esitatud valimik tema […]
“Kolmandad mäed”
Raamat räägib kunstnik Johann Köleri elust. Raamatu läbivaks jooneks on Hiiumaa mõisniku Rudolf von Gernet’i kiri Kölerile. Kunstnik loeb kirja ja siis jutustab toimunud sündmusi.
“Tuulepealne tee”
Ameerika zoloog Archie Carr on kaua aega uurinud merikilpkonni, kes elutsevad Kariibi meres. Ta on kilpkonnade ja nende pesade otsinguil rännanud mööda Kesk-Ameerika rannikut ja Kariibi mere saari. Oma otsingutest, kohtumistest, vaatlustest ja mõtisklustest, samuti Kesk-Ameerika loomadest ja taimedest jutustabki Archie Carr selles huvitavas raamatus. Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda
“Üks hea asi”
… lood annavad edasi näiliselt banaalseid sündmusi, on lakoonilised ja detailivaesed. Ometi on iga detail niivõrd kõnekas, iga argipäevase toimingu taga varjul niivõrd palju, et nendesamade nappide vahendite kaudu jõuab meieni inimeste tegelik üksindus, valu ja meeleheide. Ühtlasi on need lood vabad nii autoripoolsest üleolekust kui ka sentimentaalsusest. … Loomingu Raamatukogu 3-5, 1990
“Epitaaf”
Helmut Tarandi (8.10.1911 – 1.11.1987), viimase ajani tundmatu ja avaldamata luuletaja traagiline elukäik peegeldub ilmekalt tema suures osas autobiograafilises loomingus, milles kajastub kogu tema nurjunud ja tunnustamata elu, elu, mis pidi aheldatud kõrvaltvaatajana taluma keskpärasuse ja küündimatuse triumfi alal, millel tiivad teda ennast palju kõrgemale kanda oleksid suuutnud. … Kaarel Tarand Loomingu Raamatukogu 1/2, 1990
“Keldid Alesia ja Pergamoni vahel”
Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil (1976) põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ning eelbalti hõimudele. Paeluv lugemisvara arheoloogiast ja ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
