“Minu kutsung on RAEM”
Hiljuti leidsin ma ühest raamatust suurepärase lause: “Kui te loete biograafiat, siis pidage meeles, et tõde ei ole kunagi avaldamiskõlblik.” Need on Bernard Shaw´ sõnad. Hinnates küll täiel määral tema sarkastilist huumorit, püüan siiski jääda maksimaalse tõepärasuse piiridesse. Vastasel korral pole minu mälestusi kellelegi tarvis. Ma ju kirjutan sellest, mida tegin, missuguste inimestega kohtusin, missuguste […]
“Mõõk”
See on Ervin Õunapuu kuues raamat, reaaleluliselt kõige konkreetsem ja tema enda elule kõige lähedasem. Seejuures pole põhjust vastu vaielda autorile, kes kinnitab, et kõik tegelased ja tegevuskohad on välja mõeldud: keda siis veel uskuda kui mitte Õunapuud? Kui peenekoeliste kirjelduste ja anekdootlike elupildikeste kaleidoskoopiliselt kirevast vaheldumisest segaduses lugeja viimaks edukalt teose lõpuni jõuab, avastab […]
“Maagiline armastus”
… Maailm, kuhu Voiculescu tõelisusest irdudes pages, on müütide, maagia, ebatavalise maailm. Tänu rahvaloomingu kogumise retkedele tundis V. V. seda maailma hästi. Voiculescu vastandab vana, puhast, rikkumata maailma uuele, rikutud, hälbinud maailmale. Paljudes juttudes kordub paradiisinostalgia, esiisade maale naasmise, kõiksusega ühinemise teema. Eri maailmu esindavad eelkõige inimesed, ent tähtis koht on looduselgi. Inimese kõrval on […]
“Vaatemängud läbi aegade”
Raamat kultuurihuvilistele noortele. “Mitte ei saa aru, kuidas küll inimesed vanasti elasid. Elektrit ei olnud, telekat ei olnud, internetti ei olnud …” “Mis nad elasid. Lõpuks surid kõik igavuse kätte ära.” – Õpilaste omavahelisest jutuajamisest. Tõsi mis tõsi. Eelnevad põlvkonnad on aegade jooksul kõik manalateele läinud. Nii nagu meiegi kunagi läheme. Ainult et kas nüüd […]
“Justine ehk Vooruse õnnetused”
Oo, mu sõber! Õnnestunud kuritegu on nagu pikne, mille kõik petlikud välgud kaunistavad hetkeks atmosfääri üksnes selleks, et tõugata surma kuristikku õnnetu, kelle nad on pimestanud.
“Novelle”
Kuulsa ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe (1809 – 1849) fantastiliste ning õudusjuttude kogumik annab hea ülevaate nüüdisaja novelli ja dektektiiv- ning ulmekirjanduse ühe rajaja loomingust. – Berenike – Ligeia – Usheri maja hukk – William Wilson – Langemine Maelströmi – Ovaalne portree – Kaev ja pendel – Reetlik Süda – Must kass – Dr. Tõrva […]
“Pime palgamõrvar”
Kanada kirjaniku Margaret Atwoodi 2000. aastal Bookeri auhinna võitnud romaan on ühteaegu meeleline armastuslugu, osavasti komponeeritud põnevusjutt ja suurepärane oma aja peegeldus. Kujutlege monarh Agha Mohammed Khani, kes käsib Kermani linnas elanikonna tappa või pimedaks torgata – ilma ühegi erandita. Tema pretoriaanid asuvad energiliselt tööle. Nad rivistavad inimesed üles, löövad täiskasvanutel pea maha ja torkavad […]
“Eemaldumine Kartaagosse”
See romaan käsitleb andeka helilooja Seido Rohu võitlust ilusa muusika eluõiguse eest, tema vastupanu Vene vägivallakorrale, konflikti väiklase seltskonnaga, tema maagilisi elamusi, pagemist okupeeritud Eestist Kartaagosse, nagu tšekistid Läänt nimetasid, ja välismaal tehtud avastusi. Raamat esitleb esoteerilisi pidepunkte peategelase vaimsest ja filosoofilisest küpsemisest, kujutab tema kohtumisi nii arukate kui ka juhmide inimestega ning heitlust Elulabürindis. […]
“Valitud teosed” I ja II osa
1. köide sisaldab luulet autori loometee algusest kuni 1955. aastani, kaks mälestuslikku proosapala, novelli ja muinasjuttnäidendi. 2. köide hõlmab autori luuleloomingut alates 1956, jutustuse “Siil” ning eetilisi probleeme käsitleva näidendi “Kaks viimast rida”.
“Tee kosmosesse”
NSV Liidu kosmoselenduri jutustus Kirjanduslikult töödelnud “Pravda” erikorrespondendid N. Denissova ja S. Borzenko . .. Juba siis, kui “Pravdas” ilmusid Nõukogude Liidu kangelase Juri Gagarini jutustuse “Tee kosmosesse” esimesed peatükid, hakkas paljudelt lugejatelt nii Nõukogude Liidust kui ka välismaalt saabuma hulgaliselt kirju ja vastukajasid. Kirjade autorid tunnistavad, et nõukogude kosmonaudi raamatul on noore põlvkonna kasvatamise […]
“Gustav Ernesaks. Kutse”
“Tervise ja arstide ühiste salasepistuste ja vandenõude tõttu olen peamistest lahingukohtadest ja rindejoonelt tagalasse tõmbunud. Pole enam tulejuhtimise õigust juhipultidelt, tööraamatut konservatooriumi arsenalis töötamiseks. Püssirohu nappusel tuli piirata ka kooridele laskemoona valmistamisest. Ei jäänud üle muud, kui õgvendada taganemisel rindejoont ja tunda rõõmu sellest, mis veel on. Ja endamisi uues kaitsekraavis pisut meelepärast ja jõukohast […]
“Jumalad, deemonid ja teised”
… Kirjandus pole mitte uurimisala, mis tuleb eraldi lahtrisse panna ainult õpetlastele meeleülenduseks, vaid laiahaardeline ja taidurlik väljendusvahend, mis toob kasu nii kirjaoskajatele kui kirjaoskamatutele. Õige kirjandusteos peab huvi äratama kõige mitmekesisemal viisil: kõiki “Ramajana” stroofe võib viisistada ja laulda, jutustada dialoogina ja esitada koos tegevusega ning käsitleda üleva draamana (…) Igal lool on filosoofiline […]
“Mälestused” II osa
“Mälestused II” moodustavad minu 1973. a. ilmunud “Mälestused I” kronoloogilise jätku. Käesolev jutustus katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri poolt ühiselt ettevõetud riigipööre. Jutustus lõpeb 22. septembriga 1944, mil saabusin põgenikuna Eestist Saksamaale. … Ilmar Raamot
“Meie kvadraadis on taifuun”
Aastaid tagasi võttis Leningradis elav kirjanik ja etnograaf Vladimir Družinin osa turismimatkast mootorlaeval “Mihhail Kalinin” ümber Aasia – Vladivastokist Odessasse. Oma reisist ja muljetest pajatabki autor selles raamatus, jagades lugejaga tähelepanekuid Jokohamast, Tokiost, Šhanghaist, Djakartast, Colombost, Bombayst, Džibuutist, Kairost, Aleksandriast, Ateenast ja Istanbulist. Raamatus ei puudu ka pildid mitmetelt maailma meredelt – taifuunide tandriks olevalt […]
“Meister”
Eino Leino elu ja surm Eino Leino kiri riigivanem Konstantin Pätsile. Tartus, maikuul 1921 “Eesti Vabariigi esimene kodanik. Teie Ekstsellents. Tänan teid armastava ja ainulaadse vastuvõtu eest, millega Eesti vaba ja sõltumatu Vabariik on mind austanud mitte üksnes siinsete eraisikute ja minu maa luule sõprade, vaid ka valitsuse ja ametlike esindajate kaudu. Lubage Teid selle […]
“Draakonite maal”
Raamat sarjast “Maailma ja mõnda”. Vietnami teedel on alati liiklus. Talupojad ruttavad kaubaga turule, kaelkoogukorvides puuvili, savinõud, matirullid, punutud kübarad. Vinguvad jalgrattaraami külge seotud mustad vietnami põrsad, suurtes kuplitaolistes korvides kaagutavad kanad ja prääksuvad pardid. Liigub pottseppade voor, riisikeedupotid katmas päevinäinud jalgratast. Teetööle ruttavad noorikud, nägu non’i all rätikusse mähitud. Tõttab talupoeg, puuader õlal. Marsivad […]
“Tundeline teekond”
See on lugu kahest naisest, emast ja tütrest. Elena Stewart kavatseb kirjutada raamatut inglise pommituslendurite saatusest sõja ajal ja pärast sõda, samal ajal muretseb ta üha enam oma sõjafotograafist armastatu pärast. Kohtudes Prantsusmaal ühe endise pommituslenduriga, leiab Elena tema paberite hulgast kauni, punase mantliga naise pildi. Elena tunneb naises ära oma ema ning saab aru, […]
“Avarise isandad”
Lääne tsivilisatsiooni lätetel. Inglise egiptüloogi David Rohli elukäik on peaaegu sama ebaharilik kui tema teooriad. 1950. aastal sündinud Rohl alustas rokkmuusikuna ja hakkas muistse ajalooga tegelema alles kolmekümnendates eluaastates, lõpetades 1990. aastal Londoni Ülikooli antiikajaloo ja egüptoloogia erialal. Kuid juba muusikukarjääri ajal jõudis ta välja töötada iidse Lähis-Ida uue, alternatiivse kronoloogia. Sellest lähtudes on ta […]
“Tom Jones” I-II osa
Ühe leidliku lugu. Inglise klassiku romaan, milles autori oma sõnade järgi käsitletakse inimlikku loomust, ja mis ühtlasi annab avara pildi Inglismaa eluolust 18. sajandil.
“Tiiger, Tiiger”
Romaan. “Täna tapan ta, oli Taavi vahel hommikuti mõtelnud. Ikka hommikuti, sest hommikud olid mõttekarged ja sentimentaalsusest vabad. Kohv kõrvetas kinnituseks keelt. …”
