“Minu kutsung on RAEM”
Hiljuti leidsin ma ühest raamatust suurepärase lause: “Kui te loete biograafiat, siis pidage meeles, et tõde ei ole kunagi avaldamiskõlblik.” Need on Bernard Shaw´ sõnad. Hinnates küll täiel määral tema sarkastilist huumorit, püüan siiski jääda maksimaalse tõepärasuse piiridesse. Vastasel korral pole minu mälestusi kellelegi tarvis. Ma ju kirjutan sellest, mida tegin, missuguste inimestega kohtusin, missuguste […]
“Mõõk”
See on Ervin Õunapuu kuues raamat, reaaleluliselt kõige konkreetsem ja tema enda elule kõige lähedasem. Seejuures pole põhjust vastu vaielda autorile, kes kinnitab, et kõik tegelased ja tegevuskohad on välja mõeldud: keda siis veel uskuda kui mitte Õunapuud? Kui peenekoeliste kirjelduste ja anekdootlike elupildikeste kaleidoskoopiliselt kirevast vaheldumisest segaduses lugeja viimaks edukalt teose lõpuni jõuab, avastab […]
“Sünnipäevad, nimed, kalender. 2006. A ja O taskuteatmik”
Käesolev “A ja O” sarjas avaldatav teatmeteos esitab laia valiku tuntud ja vähem tuntud isikute sünnipäevi. Kümmekond aastat tagasi avaldasime samalaadse, kuid mahult tagasihoidlikuma väljaande “Sünnipäevade kalender”. Möödunud aastate jooksul on kõigis valdkondades esile kerkinud rohkesti uusi isikuid, kelle sünnipäeva on selles teoses kajastatud. Raamat sisaldab kalendripäevade kaupa järjestatult andmeid paeaegu 22 000 isiku kohta […]
“Valentini imeline reis”
Sellest raamatust loed sa armunud haldja Valentini võitlusest oma õnne eest. Armastuse nimel riskib see väike vapper haldjas mitmeid kordi eluga, reisib läbi mitme põneva paiga. Ta võitleb vastastega maal, vees, vee all ja õhus. Sõprade abiga saab ta kõikidest ohtudest jagu ja võidab lõpuks imekauni haldjatüdruku Celestine armastuse.
“Cho Oyu – Jumalate arm. Binungapuumesi”
Aasta loodusrahvaste seas. Austria rännu- ja kirjamees geoloog Herbert Tichy armastab seiklusi ning oskab neist jutustada huviäratavalt ja sooja huumoriga. Lugeja tõuseb Himaalajas koos temaga maailma kõrguselt seitsmendale mäele, on šerpade pulmapeol, liigub Filipiinide džunglis koos peadeküttidega… Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda
“Väike-Maarja lood”
Väike-Maarja lood käsitlevad huviväärsusi nii Väike-Maarja asulast kui ka kihelkonnast, mis laias laastus vastab praegusele Väike-Maarja vallale. Kõigis neis palades on esitatud autentseid fakte kohalikust maastikust ja minevikust, aga see materjal on kätketud muistendihõngulisse kuube, mõningatel juhtudel ka naljandilaadsesse vormi või hoopiski realistlikku rüüsse. Nõnda peaks pakutu olema vastuvõetav nii noorele kui ka vanale lugejale. […]
“Peatükke kunstiajaloost”
Käesolev väljaanne annab ülevaate kunsti- ja arhitektuuriajaloost. Selle eesmärgiks on avardada ning süvendada noorte kunstialaseid teadmisi ja kunstimõistmist. Kunsti arenguprotsessi jälgimisel on silmas peetud selles sõltuvust ühiskondlik-poliitilistest teguritest ning varasemast kunstipärandist. Suures osas on ajalooliste kunstiepohhide vaatluse aluseks ajastu kunstipilti kujundanud kunstiteoste ja arhitektuuriobjektide analüüs, millest visuaalse ettekujutuse annavad lisastud joonised ja reproduktsioonid. Raamatu lõpus […]
“Napoleon Bonaparte”
Islandi kirjaniku väike novellivalimik. Sisukord: Ilmutus taeva sügavuses Uus-Island Napoleon Bonaparte Itaalia lennuväe lüüasaamine Reikjavikis 1933. aastal Loomingu Raamatukogu nr 15, 1962
“Mäetippudel pole jumalaid”
Raamatus kirjeldatakse Himaalaja mäetippude vallutamist kuni 1959. aasta suveni. Paralleelselt toimub aja Himaalajast põhja ja lõuna pool elavate rahvaste vabadusvõitlus. Noore šerpa Gaila elukäiku jälgides annab autor huvitava ülevaate kohaliku elanikonna arengust, selle igapäevasest elus, religioonist ja tavadest. Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda
“Uidang mitme tundmatuga”
Kirjandusteadlase ja tõlkija, kolm psühholoogilist isikuromaani avaldanud Leo Anveldi (1908 – 1982) postuumselt koondatud proosavalimikus on valdavad kaasaegse inimese kõlbelise käitumise probleemid. Teos sisaldab näiteid L. Anveldi luulest aastaist 1925 – 1974 ja saatesõna.
“Pisikese Peetruse hoov”
Aapeli on põhiolemuselt humorist, aga ühteaegu võib ta olla ka väga poeetiline; tema loomingut iseloomustab mahlakas ja rahvapärane sõna ning rikas fantaasialend; tema teostes seguneb ja ühineb argitegelikkus muinasjutuga, elurõõm kurbusega. Väga rikas on ikka ja jälle ta raamatute tegelasgalerii, kusjuures eriti meelsasti valib ta oma tegelaste tegutsemisareeniks ja -ümbruseks väikelinna olud. Nagu käesolevaski teoses, […]
“Meister”
Eino Leino elu ja surm Eino Leino kiri riigivanem Konstantin Pätsile. Tartus, maikuul 1921 “Eesti Vabariigi esimene kodanik. Teie Ekstsellents. Tänan teid armastava ja ainulaadse vastuvõtu eest, millega Eesti vaba ja sõltumatu Vabariik on mind austanud mitte üksnes siinsete eraisikute ja minu maa luule sõprade, vaid ka valitsuse ja ametlike esindajate kaudu. Lubage Teid selle […]
“Inimesesööjad”
Raamat sarjast “Maailma ja mõnda”. India looduseuurija ja jahimehe Jim Corbett’i jutustused paeluvad asjatundlike kirjeldustega India omapärasest loodusest, keskendudes inimesesööjate kiskjatega seotud ohtudele. Autor kirjutab oma kohtumisest tiigrite ja leopardidega; palju huvipakkuvat leiab lugeja ka India olustiku ja rahva kohta.
“Tundeline teekond”
See on lugu kahest naisest, emast ja tütrest. Elena Stewart kavatseb kirjutada raamatut inglise pommituslendurite saatusest sõja ajal ja pärast sõda, samal ajal muretseb ta üha enam oma sõjafotograafist armastatu pärast. Kohtudes Prantsusmaal ühe endise pommituslenduriga, leiab Elena tema paberite hulgast kauni, punase mantliga naise pildi. Elena tunneb naises ära oma ema ning saab aru, […]
“Trooja sõda”
Poola nüüdiskirjanik Aleksander Krawczuk viib lugeja oma haaravalt kirjutatud raamatus antiikmaailma, Trooja sõja aegadesse, ning näitab, kuidas ajaloolased Homerose “Iiliasest” lähtudes on sammhaaval jõudnud muistsete sündmuste ja faktide tõeni.
“Valitud teosed” I ja II osa
1. köide sisaldab luulet autori loometee algusest kuni 1955. aastani, kaks mälestuslikku proosapala, novelli ja muinasjuttnäidendi. 2. köide hõlmab autori luuleloomingut alates 1956, jutustuse “Siil” ning eetilisi probleeme käsitleva näidendi “Kaks viimast rida”.
“Vastutuulelaev”
Romaan Bernhard Schmidtist (1879-1935), Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt – parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930 a. leiutas Schmidt uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle postuumselt maailmakuulsuse.
“Krutsifiks”
Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest. Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse.

