“Gustav Ernesaks. Kutse”
“Tervise ja arstide ühiste salasepistuste ja vandenõude tõttu olen peamistest lahingukohtadest ja rindejoonelt tagalasse tõmbunud. Pole enam tulejuhtimise õigust juhipultidelt, tööraamatut konservatooriumi arsenalis töötamiseks. Püssirohu nappusel tuli piirata ka kooridele laskemoona valmistamisest. Ei jäänud üle muud, kui õgvendada taganemisel rindejoont ja tunda rõõmu sellest, mis veel on. Ja endamisi uues kaitsekraavis pisut meelepärast ja jõukohast […]
“Pime palgamõrvar”
Kanada kirjaniku Margaret Atwoodi 2000. aastal Bookeri auhinna võitnud romaan on ühteaegu meeleline armastuslugu, osavasti komponeeritud põnevusjutt ja suurepärane oma aja peegeldus. Kujutlege monarh Agha Mohammed Khani, kes käsib Kermani linnas elanikonna tappa või pimedaks torgata – ilma ühegi erandita. Tema pretoriaanid asuvad energiliselt tööle. Nad rivistavad inimesed üles, löövad täiskasvanutel pea maha ja torkavad […]
“Mälestused” II osa
“Mälestused II” moodustavad minu 1973. a. ilmunud “Mälestused I” kronoloogilise jätku. Käesolev jutustus katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri poolt ühiselt ettevõetud riigipööre. Jutustus lõpeb 22. septembriga 1944, mil saabusin põgenikuna Eestist Saksamaale. … Ilmar Raamot
“Eesti rahvamänge”
Käesoleva kogumiku ülesandeks on tutvustada seda võrratult huvitavat ja rikkalikku rahva fantaasiavilja, mis on kogutud ja siiani talletatud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna varasalves. Esitatavad rahvamängud on valitud materjalide hulgast, mis on kogutud rohkem kui poole sajandi kestel. Paljud rahvamängud on võrdse füsioloogilise toimeväärtusega igale teisele kehalisele harjutusele. Nende […]
“Tee kosmosesse”
NSV Liidu kosmoselenduri jutustus Kirjanduslikult töödelnud “Pravda” erikorrespondendid N. Denissova ja S. Borzenko . .. Juba siis, kui “Pravdas” ilmusid Nõukogude Liidu kangelase Juri Gagarini jutustuse “Tee kosmosesse” esimesed peatükid, hakkas paljudelt lugejatelt nii Nõukogude Liidust kui ka välismaalt saabuma hulgaliselt kirju ja vastukajasid. Kirjade autorid tunnistavad, et nõukogude kosmonaudi raamatul on noore põlvkonna kasvatamise […]
“Draakonite maal”
Raamat sarjast “Maailma ja mõnda”. Vietnami teedel on alati liiklus. Talupojad ruttavad kaubaga turule, kaelkoogukorvides puuvili, savinõud, matirullid, punutud kübarad. Vinguvad jalgrattaraami külge seotud mustad vietnami põrsad, suurtes kuplitaolistes korvides kaagutavad kanad ja prääksuvad pardid. Liigub pottseppade voor, riisikeedupotid katmas päevinäinud jalgratast. Teetööle ruttavad noorikud, nägu non’i all rätikusse mähitud. Tõttab talupoeg, puuader õlal. Marsivad […]
“Jumalad, deemonid ja teised”
… Kirjandus pole mitte uurimisala, mis tuleb eraldi lahtrisse panna ainult õpetlastele meeleülenduseks, vaid laiahaardeline ja taidurlik väljendusvahend, mis toob kasu nii kirjaoskajatele kui kirjaoskamatutele. Õige kirjandusteos peab huvi äratama kõige mitmekesisemal viisil: kõiki “Ramajana” stroofe võib viisistada ja laulda, jutustada dialoogina ja esitada koos tegevusega ning käsitleda üleva draamana (…) Igal lool on filosoofiline […]
“Avarise isandad”
Lääne tsivilisatsiooni lätetel. Inglise egiptüloogi David Rohli elukäik on peaaegu sama ebaharilik kui tema teooriad. 1950. aastal sündinud Rohl alustas rokkmuusikuna ja hakkas muistse ajalooga tegelema alles kolmekümnendates eluaastates, lõpetades 1990. aastal Londoni Ülikooli antiikajaloo ja egüptoloogia erialal. Kuid juba muusikukarjääri ajal jõudis ta välja töötada iidse Lähis-Ida uue, alternatiivse kronoloogia. Sellest lähtudes on ta […]
“Norra. Maa, rahvas, kunst”
Külalisõppejõuna Oslo ülikoolis viibinud autor vahendab nähtut, kuuldud, loetud Norrat – hiljutist agraarmaad, mis mõne põlvkonnaga on muutunud industrialiseeritud arenenud maaks. Kunstiajaloolase teabemahukas raamat on omapärasest ja kaunist loodusest, linnadest ja hariduselust, norralaste iseloomust, argipäevast ja harjumustest – fooniks selle Skandinaaviamaa murranguterohke minevik viikingiajastust naftabuumini. Esileküündiv raamatuosa pakub süstemaatilise ülevaate Norra kujutava kunsti ajaloost, selle […]
“Meister”
Eino Leino elu ja surm Eino Leino kiri riigivanem Konstantin Pätsile. Tartus, maikuul 1921 “Eesti Vabariigi esimene kodanik. Teie Ekstsellents. Tänan teid armastava ja ainulaadse vastuvõtu eest, millega Eesti vaba ja sõltumatu Vabariik on mind austanud mitte üksnes siinsete eraisikute ja minu maa luule sõprade, vaid ka valitsuse ja ametlike esindajate kaudu. Lubage Teid selle […]
“Inimesesööjad”
Raamat sarjast “Maailma ja mõnda”. India looduseuurija ja jahimehe Jim Corbett’i jutustused paeluvad asjatundlike kirjeldustega India omapärasest loodusest, keskendudes inimesesööjate kiskjatega seotud ohtudele. Autor kirjutab oma kohtumisest tiigrite ja leopardidega; palju huvipakkuvat leiab lugeja ka India olustiku ja rahva kohta.
“Tundeline teekond”
See on lugu kahest naisest, emast ja tütrest. Elena Stewart kavatseb kirjutada raamatut inglise pommituslendurite saatusest sõja ajal ja pärast sõda, samal ajal muretseb ta üha enam oma sõjafotograafist armastatu pärast. Kohtudes Prantsusmaal ühe endise pommituslenduriga, leiab Elena tema paberite hulgast kauni, punase mantliga naise pildi. Elena tunneb naises ära oma ema ning saab aru, […]
“Trooja sõda”
Poola nüüdiskirjanik Aleksander Krawczuk viib lugeja oma haaravalt kirjutatud raamatus antiikmaailma, Trooja sõja aegadesse, ning näitab, kuidas ajaloolased Homerose “Iiliasest” lähtudes on sammhaaval jõudnud muistsete sündmuste ja faktide tõeni.
“Valitud teosed” I ja II osa
1. köide sisaldab luulet autori loometee algusest kuni 1955. aastani, kaks mälestuslikku proosapala, novelli ja muinasjuttnäidendi. 2. köide hõlmab autori luuleloomingut alates 1956, jutustuse “Siil” ning eetilisi probleeme käsitleva näidendi “Kaks viimast rida”.
“Vastutuulelaev”
Romaan Bernhard Schmidtist (1879-1935), Naissaarelt pärit täheteadlasest ja optikust, kelle elu peamine osa möödus Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt – parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930 a. leiutas Schmidt uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle postuumselt maailmakuulsuse.
“Krutsifiks”
Jutustus inimhingede põuast ja põlemisest. Valdavalt kahe peategelase, prohvetikalduvusega Antenori ja tema mustanahalise kaaslase Mario varal kujutatakse selles naturalistliku värvikusega üht dramaatilist usuliikumist sajandivahetuse Brasiilias. Teispool sündmustikukirevust aimub romaani avaramgi tähendus kui inimolemuse hämarate tagamaade eritluskatse.
“Ärijuhtimise psühholoogia”
Anti Kidroni õppevahendis on kokku võetud ärijuhtimise, ettevõtluse ja müümiskunsti psühholoogia põhitarkused. Raamatu lai ainevald ning selle asjalik esitusviis pakuvad uut ja avastuslikku mitte üksnes juhtimispsühholoogia eksamiks valmistuvale tudengile, vaid ka ettevõtluse psühholoogiast huvituvale tegevjuhile. – Toivo Kittel Tallinna Tehnikaülikooli dotsent (tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Puškin”
“Ning hiigla-Venemaa mind mainib ühtelugu, mu nime kuulda võib kord koduhõimu suus küll slaavi lapselaps, küll soome rahvasugu, kalmõkk ja tundrate tunguus.” Nii kirjutas Puškin “Exegi monumentum’is” ja selle veendumuse andis poeedile teadmine, et ta on oma loomingu lipukirjaks seadnud kõrge ideelisuse ja rahvalikkuse.
“Meie kvadraadis on taifuun”
Aastaid tagasi võttis Leningradis elav kirjanik ja etnograaf Vladimir Družinin osa turismimatkast mootorlaeval “Mihhail Kalinin” ümber Aasia – Vladivastokist Odessasse. Oma reisist ja muljetest pajatabki autor selles raamatus, jagades lugejaga tähelepanekuid Jokohamast, Tokiost, Šhanghaist, Djakartast, Colombost, Bombayst, Džibuutist, Kairost, Aleksandriast, Ateenast ja Istanbulist. Raamatus ei puudu ka pildid mitmetelt maailma meredelt – taifuunide tandriks olevalt […]
“Loomaaed saarel”
See on raamat loomaaedadest ja eriti ühest nende seast – loomaaiast, mille rajasin Jersey´ saarele. Võimalik, et loomaaedadega lähedalt seotud inimesed peavad mind ehk liigagi otsekoheseks. Ent soovin kogu hingest, et loomaaiad edeneksid ja õitseksid ning töötaksid paremini ja kasulikumalt, mitte aga ei käiks alla ega hääbuks omaenese loiduse ja üldsuse ebasoosingu tõttu.
