“Kreeka tantsijatar”
Schnitzleri novellide ja jutustuste, nagu enamasti kogu tema loomingu peamiseks objektiks on sajandivahetuse Wieni eluolu ja inimesed, eeskätt heal järjel kodanikud, aadlimehed, ohvitserid, ka eeslinnade nägusad piigakesed. Põhiteemadeks, mille ümber kõik keerleb, on armastus ja surm. “Loomingu Raamatukogu” 1996/37
“Kuldse ajastu avastajad”
Praha Rahvusmuuseumi teadustöötaja K. Sklenar annab poulaarse ülevaate arheoloogiateaduse tekkimisest ja arengust Euroopas kuni Esimese maailmasõjani. Lugeja tutvub ajajärguga, mil hakati huvi tundma vaikülade, viikingilaevade, kökenmödingite ja teiste muististe vastu ning hakkas kujunema arusaam arheoloogiast kui muinasteadusest. Rikkalikult fotode ja joonistustega illustreeritud raamat arheoloogiast ning ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Kolmas võimalus”
Romaan. Ü.E.K. ORTO 1950.a. romaanivõistlusel III auhinnaga kroonitud. “Jõudnud tänavanurgale, kus seisis valge kivimaja, mille seinu mööda ronisid üles rohelised väänkasvud, heitis Juhan Kuremaa pilgu käekellale, ja nähes, et oli saabunud kümme minutit enne töö algust, ei läinud ta väravast sisse, vaid astus edasi mööda laiade paekiviplaatidega sillutatud trotuaari. Oli päikesepaisteline suvehommik, praegu veel meeldivalt […]
“Eesti Vabadussõda 1918-1920” I&II osa. 2 raamatut
Vabadussõda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles sõjas, võideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvõimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimiesl, võitis eesti rahvas endale lõplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussõja tähtsust mõistame täies ulatuses, kui meenutame, et õnnetult lõppenud muistse vabadusvõitluse tagajärjel oli eesti rahvas sunnitud kannatama võõra võimu survet paljude sajandite […]
“Mälestused”
Delors´i “Memuaarid” annavad ülevaate ebatavalise intellektuaali, ametiühingutegelase ja poliitiku teekonnast, mille omanäolisus ei ole tema populaarsust prantslaste hinnangul vähendanud. Pärast Prantsusmaa Keskpangas töötamist, kus ta unistas kinost, kõrgmoest ja ajakirjandusest ning aktiivsest ametiühingutööst, leiame Delors´i valitsuse kulisside tagant nööre tõmbamas, Riiklikust Plaanikomiteest, peaminister Chaban-Delmas´ nõunikuna ning nn uue ühiskonna loojana. Pärast lektoriametit ülikoolis valiti Delors […]
