“Üks päev Ivo Schenkenbergi elust”
„Kolmandaks oli auväärne raad ka ühe Harjumaa talupoegade lipkonna vähese tasu eest palganud… Need olid uhked kartmatud mehed. Nende pealikuks oli Ivo Schenkenberg, müntmeistri poeg Tallinnast, tubli vahva noormees, kes oma talupoegadest sõjarahva saksa korra ja kombe kohaselt välja oli õpetanud. Ja need talupojad koos saksa ja rootsi tingisõduritega ei ihanud muud, kui igal päeval […]
“Üks päev”
Kakskümmend aastat. Kaks inimest… 15. juuli 1988. Emma ja Dexter tutvuvad ülikooli lõpuõhtul. Homme peab kumbki oma teed minema. Kus nad järgmisel aastal sealsamal päeval on? Ja veel aasta edasi? Ja igal järgmisel aastal? Kakskümmend aastat. Kaks inimest. Üks päev. “Üks päev” on inglise stsenaristi ja kirjaniku David Nichollsi (snd. 1966) kolmas romaan. Naljakas ja […]
“Üks punane kirjaklamber”
Kuidas tillukesest kirjatarbest sai alguse suur seiklus.See ei pruugi Teid üllatada, kuid tegemist on fotoga kirjaklambrist. Klamber on punast värvi ja lebab praegu mu kirjutuslaual arvuti kõrval. Tahan seda kirjaklambrit vahetada sinuga millegi suurema või parema, võib-olla pliiatsi, lusika, ehk ka saapa vastu. Kui sa lubad minuga vahetust teha, siis tulen tehinguks sinu juurde, ükskõik, […]
“Üks teise järel”
Üleilmsete menukite „Luku taga” ja „Pimedas, pimedas metsas” autor on saanud valmis järjekordse põneviku, mille tegevus toimub sedapuhku kõrgel lumistes mägedes. Jääda lumevangi luksuslikku rustikalsesse suusamajja kõrgel Prantsuse Alpides ei paista olevat maailma suurim probleem, eriti siis, kui majast avaneb hingemattev vaade, kokk ja majapidajanna osutavad täisteenindust, õdus kaminatuli annab sooja ja kaaslased pakuvad seltsi. […]
“Üks, kaks, ja korraga”
Kolm lugu Autori käesolev jutukogu ühendab endas nii tavapärase realistliku käsitluslaadi kui ka fantaasiarikka elunägemise, peegeldades kujukalt autori püüdlusi ja otsinguid.
“Üksainus hingetõmme”
“Minul on paljugi, mida kahetseda. Kõik võrsub väändunud okstena otsuse juurtest, mille tegin kunagi, kui olin viisteist. Mis tol päeval juhtus, pole lihtsalt lugu, mida oleks Sulle kerge rääkida. Eva. Oma peas olen teinud seda tuhandeid kordi, aga mitte kunagi pole jätkunud julgust valjusti välja öelda.” Kui Eva abikaasa Jackson Inglismaal traagiliselt hukkub, hakkab naine […]
“Uksed lahti, uksed kinni”
Jutukogu sisaldab autori viimaste aastate loomingut. Kesksel kohal on kaasaja linnaintelligentsi esindajad oma vastuolulisuses ning hingeelu komplitseerituses. Sisukord: Lõimetishoole; Sulalumi; Uksed lahti; Uksed kinni; Katus pea kohal; Aivari puhkus; Arvedi mantel; Loto; Mees teab. Taskuformaat
“Üksi rändan”
Kodanlikust haritlasperekonnast põlvneva nooruki tööliskeskonnas oma koha leidmise lugu. Romaani sündmustik areneb viiekümnendate aastate algul ühes väikeses metallitöökojas.
“Üksikul saarel”
“Üksikul saarel” kui päevikuvormis, omamoodi dokumentaalne jutustus on stiilsest küljest autori järgmiste raamatutega võrreldes tunduvalt tagasihoidlikum, rabedam. Ent sellestki, nagu kõigest Rockwell Kenti loodust, õhkub romantilist looduseihalust, vaimustust ürgselt karmi imekauni looduse ning lihtsa, elutarga, mehise ja hea inimese üle. Otse võrratult, nappide joontega, aga täpselt, annab kirjanik edasi ühe sellise, Rebasesaare pärisasuka Olsoni kuju. […]
“Üksildane Jüri”
Raamatu eesmärgiks on tutvustada mõningaid liike, kelle oleme kaotanud, kes on meilt napilt nägemata jäänud, keda “alles eilsest peale” – üleilmastumise algusest ehk Kolumbuse retkedest möödunud 500 aasta jooksul – enam maakeral ei eksisteeri, vaid kes on hävitatud ja välja surnud. Kuidas need loomad elasid? Miks neid enam ei ole? Miks nad kadusid alles hiljuti? […]
“Üksildane tüdruk. Tüdrukud abielutaevas”
Iiri kirjaniku Edna O’Brieni looming on aus ja vahe sissevaade naise ellu, kus karmi tegelikkus murtakse huumoriprismas. Romaanides “Üksildane tüdruk” ja “Tüdrukud abielutaevas” jätkab kirjanik triloogia esimesest raamatust (“Maatüdrukud”) tuttavate neidiste – Kate’i ja Baba – elukulu jälgimist: nende kaasaotsinguid ja heitlusi abielutaevas.
“Üksildased ajas” Raamatu II osa
Käesolev kogumik on esimene samanimelise raamatu mõtteline järg, sisaldades kolm ühiste kaante vahele koondatud lugu, mida peategelaste alusel võib liita omamoodi ühtseks tervikuks. Taas on tegemist tavapärasest mõneti erinevate inimtüüpidega, kes ei pretendeeri täiuslikkusele, kes järgivad mõnd kinnisideed või teenivad oma kirge ja keda ei vaeva oma keskkonnaga kohanematus.
“Üksildaste penide ulg” II osa
Kuritegu on peegel, millest vaatab vastu kurjategija nägu. Selles on Anastassia Kamenskaja kindlalt veendunud. Kuriteo detaile ja asjaolusid vaadates võib öelda, milline inimene on kuriteo sooritanud. Kaheksa nooremehe ja neiu erinevas kohas ja erineval moel toime pandud mõrvad – see on üks osa plaanist. Ka selles ei ole Kamenskajal mingit kahtlust. Ta tõestab, et suudab […]
“Üksilduse poliitika”
Horace Engdahl on arvatavasti eredaim kuju tänapäeva rootsi kirjanduses, juba ligi tosin aastat päevalehe Dagens Nyheter kirjanduskriitik ja sage külaline Rootsi TV kultuurisaadetes. Oma ristinime ei saanud Horace Engdahl (1948) mitte poeet Horatiuselt, nagu võiks arvata, vaid lord (Horatio) Nelsonilt. Küllap lootis mereväeohvitserist isa, et pojast sirgub admiral. Kuid too otsustas hakata navigeerima hoopis filosoofias, […]
“Üksinda”
Põnevusromaan Alexandra Oliva provokatiivne romaan sunnib meid silmitsi tõdemusega, kui suurt rolli mängib meie reaalsustajus meedia ja kui lihtne on meiega manipuleerida. Kõik saab alguse tõsielusarjast. Kahtteist võistlejat ootavad väljakutsed, mis panevad proovile nende vastupidavuse. Ühiskonnast äralõigatud võistlejad ei tea, et samal ajal toimub katastroof. Kui suur on hävingu ulatus? Kas seda põhjustas loodus või […]
“Üksinduse labürint”
Maailmakuulsa Mehhiko kirjaniku, Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Octavio Pazi (19141998) esseekogu on suurepärane teejuht mehhiko vaimulaadi ja kultuuriga esmatutvuse sõlmijale. Kirja pandud viis aastakümmet tagasi, ei ole tema esseed endiselt kaotanud kõlapinda ja aktuaalsust. »Üksinduse labürindi» neli esimest esseed analüüsivad mehhiklaste kombeid ja käitumisjooni, neli järgmist pakuvad teravapilgulise ja nüansirikka ülevaate Mehhiko ajaloost, alustades maiade tsivilisatsioonist […]
“Ükski saar pole saar. Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast”
Bibliotheca Controversiarum Olles uurinud pikki aastaid varauusaegseid arhiividokumente, mis lubasid heita pilke tollasele Euroopa rahvakultuurile, on Carlo Ginzburg viimastel kümnenditel suundunud kõrgkultuuri kirjandustekstide eritlemisele, unustamata sealjuures arhiivides saadud kogemusi. “Ükski saar pole saar” on suurepärane näide, kuidas on võrdlev-ajaloolisest vaatenurgast võimalik ümber hinnata klassikalisi kirjandustekste, luua ootamatuid seoseid, tuua päevavalgele varjatud mõjuänge ja peeneid vormimänge. […]
“Üksteist ühte”
Selles raamatus on tallel kirjaniku kingitused oma üheteistkümnele lapselapsele, mis üheskoos on mõjusamad kui üksikult. Nagu ka õdede – vendade lapsed on ühise perena tugev. Lastelastele hoida pärandatud maailm on roheline ja rõõmus ehkki mitte pilvitu. Kunstnik on selle väga täpselt jäädvustanud ja nüüd saab see kõikide laste omaks.
“Üksteist”
Seda pole näha – väljast on mu nahk veel valge ja elastne, kaetud üksikute sünnimärkidega, nagu oleks keegi kunagi kustutanud selle vastu sigarette -, kuid seestpoolt olen ma tühi: mu käed ja jalad pole enam midagi enamat kui neli kõrsikut, millele otsa on tõmmatud valged sukad. Ma panen silmad kinni ja maailm kustub mõneks ajaks. […]
