“Vene müüdid”

Teie ees on raamat minusse kogunenud usaldamatusest kõige selle vastu, mida mulle õpetati lapsepõlvest peale, visa püüd välja uurida, kas kõik oli ikka tõesti nii, nagu kirjutatakse tuhandetes väljaannetes. Väikesest peale õpetati meid Venemaal võtma ajalehtede muinasjutte tõe pähe.
Vene müütide eripäraks on nende traditsiooniline puutumatus. Kui raamat Venemaal ilmus, külvati mind üle tigeda kriitikaga, kirjutati näiteks, et ma “tahtvat Ameerika luure ülesandel röövida Venemaalt Puškinit”.
On piinav ümber hinnata kõiki neid väärtusi, mis veel eile tundusid täiesti austamisväärsetena. Harjumuslikest illusioonidest lahtiütlemine on raske. Mõnikord on täiesti asjatu katsuda ajaloolist mälu taastada ning pöörduda tagasi tõe ja õiguse juurde ehk kas või kannatlikult teistsugust arvamust ära kuulata. Ma näen loomulikult ette, et lugeja ei nõustu mõnede minu raamatu mõtetega. Ja jumal tänatud, sest kollektiivse ühismõtlemise ajajärk on lõppenud. Teie ees on kirjaniku ja ajaloolase subjektiivne lähenemine kirjandusprotsessile, kus autorilgi on olnud väike osa nii loojana kui ohvrina. Ta püüab selgitada nähtusi nii, nagu ta näeb, kirjutab tõtt, nagu ta sellest ise aru saab – mitte rohkem, aga mitte ka vähem.
– J. D.