“Kuramaa 1945. Eesti laskuskorpuse viimane lahing.”
8. eesti laskurkorpuse võitlused Kuramaal 1945. a kevadel on jäänud seni suurema tähelepanuta. Kas need olid korpuse jaoks võidukad või lõppesid hoopis kaotusega? Üle tuhande eesti sõjamehe puhkab sellest ajast ühishaudades Läti mullas. Kuramaa pealetungioperatsiooni näidatakse raamatus nii lihtsõdurite kui ka kõrgemate ohvitseride vaatenurgast, kasutades rohkelt mälestuskatkeid, samuti vene, eesti, saksa ja läti allikaid. Raamat […]
“Kuritegu ja karistamatus”
Sisukord Eessõna / Urmi Reinde Isamaalaste korruptsioon Narva-Jõesuus? Kesknädala suur võit. Pihli hinnaline kingitus Raskile. Riigilüpsjad tiigrinahas ehk IRL-i “nähtava käe aasta” Toomas Kivimägi. Kas salakaval niiditõmbaja? Või aus Batman? Miks kapo Otepääl ei käi? Puutumatu Riigiprokuratuur (Margus Kurmi lugu). Sotsiaalärimees Pevkuri miljoniga pärjatud tähelend. Veel kord Neinar Selist ja Reformi maadevahetustetehingutest. Mart Laar: “See […]
“Kuulsuste allee”
Mustamäe imelised inimesed. Raamat on koostatud ja välja antud Mustamäe 50. juubeliaasta trükisena. “Kuulsuste allee” on portreede mosaiik Mustamäe erakordsetest inimestest, keda on inspireerinud Mustamäe männid ja liivikud, hommikupäike ja õhtupuna, peegeldused akendes ja helid seina taga, rahulikud puhkehetked ja tõine rutt.
“Läänemere ajalootuuled”
Akadeemik ja ajalooprofessor Hendrik Sepp elas aastatel 1888-1943. Ta sündis Pärnumaal, mis jäi talle alati südamelähedaseks. Nooruses töötas ta ajakirjaniku ja õpetajana. Ajaloolasena pühendus ta sõja-, majandus- ja asustusajaloole, ruumiliselt Eestile ja naabermaadele. Käesolev raamat tahab nii ajaloouurija kui ka ajakirjanikuna. Ajalehtedes kirjutas Sepp sageli varjunime või initsiaalide all. Ta kirjutas ühiskondlikest küsimustest, reisikirju, mälestusi […]
“Läbi aastatuhandete”
Käesolev raamat jõudis lugejani esmatrükis kümme aastat tagasi, aastal 1963. Otsustades lühikese ajavahemiku järgi, mille jooksul raamatu tiraaž läbi müüdi, võttis Nõukogude Eesti lugeja raamatu vastu huviga. Tunnustuseks autoreile oli 1970. aastal raamatu avaldamine soome keeles (“Halki vuosituhansien”. Virosta kääntänyt Pekka Sarvas. Helisingin Yliopiston Arkeologian Laitos, Moniste N:0 1, Helsinki 1970), millega raamat lülitati Helsingi […]
“Läbi tule ja vee…”
Tallinna linna kutselise tuletõrje ajalugu 1919 – 1940 Käsikirja “Tallinna Linna Kutselise Tuletõrje ajalugu 1919 – 1940” koostaja Lia Oengo töötas Tuletõrjemuuseumi peavarahoidjana aastatel 1975-1985. Lia Oengo lõpetas 1945. aastal Nõmme Gümnaasiumi XII lennu. Pikki aastaid töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseumis. 1961. aastal oli uurimuse “Põhjasõja sündmuste jälgedel: 250 aastat Eesti ühendamisest Venemaaga” […]
“Ladina rahva seas. Argentina ja sealsed eestlased”
Eestlasi elab nii Rootsis, USA-s, Austraalias kui ka Kanadas, kuid hoopis vähem teame seda, et meie rahvusklaasi on ka kauges ja eksootilises Argentinas. Aivar Jürgenson uurib raamatus, millal jõudsid esimesed eestlased Argentinasse, kuidas tekkisid sealsed esimesed eesti organisatsioonid ja kuidas eestlased Argentinas kohanesid. Missugust rolli mängib Argentina eestlaste jaoks päritolumaa Eesti? Kuidas paigutub Argentina eestlaskond […]
“Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2002 2.”
Sisukord Saateks Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor Laidoneri Muuseumi tegevusest 2002. aastal Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor Soomusautod Maailmasõjas Hannes Walter, dr.phil. Laidoneri Muuseumi direktor Mobilisatsioon Punaarmees Eestis 1941 Tiit Noormets Eesti Riigiarhiiv Eesti riikliku ja sõjaväelise tseremoniaalmuusika kujunemine 1918-1940 Peeter Saan muusikamagister Vene impeeriumi sõjaliste kampaaniate medalid XIX ja XX […]
“Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2003 3.”
Sisukord – Saateks / Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor – Laidoner Muuseumi tegevusest 2003. aastal / Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor – Tank murrab läbi / Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor – Eesti ja Läti sõjaväeluure struktuur 1930-ndail: võrdlus Saksa Abwehriga / Ivo Juurvee, MA – Eesti sõjaväelaste pagemine […]
“Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2004 4.”
Sisukord – Saateks / Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor – Laidoneri Muuseumi tegevusest 2004. aastal / Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor / Laidoner Museum Activities in 2004 – Ultima Ratio Regum. Suurtükiväe teke ja areng I maailmasõja lõpuni / Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor a. 2001 – 2004 – […]
“Lakewoodi Eesti Ühing 1945-1965”
II Eesti laulupäev USA Idarannikul XI Eesti mängud USA Idarannikul Lakewood, N. J. 1965 Trükiks korraldanud Aleksander Prima Keelelisi nõuandeid Karl Koljo´lt Masinakiri – Vaike Kiin
“Langevarjurina Eestis”
Selle raamatu kaante vahel on toodud inglase Ronald Sethi (eluaastad 1911-1985) jutustus Teise maailmasõja päevilt. Seth paisati 1942. aasta oktoobris Briti luure diversandina lennukilt Põhja-Eesti rannikule, et organiseerida sakslastevastast sabotaaži, ent operatasioon ebaõnnestus ja Seth püüti kiiresti sakslaste poolt kinni. Tal õnnestus imekombel ellu jääda ja 1945. aasta aprillis läbi Šveitsi ja Prantsusmaa Inglismaale tagasi […]
“Leegitseval piiril”
Varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Teie ees on üks ajalooline tunnistus. Tunnistus Eesti taasvabanemise väga keerulisest ajast, mille annavad tollastest sündmustest vahetud osavõtjad. Tehtud on suur töö erinevate allikate, sealhulgas sündmustes vahetute osalejate tunnistuste läbitöötamisel ja süstematiseerimisel. Paljud faktid ja meenutused, mis siin ära tuuakse, on üldse esimest korda kirjasõnas äramärkimist leidnud. – Raivo Vare, […]
“Lembitu poolsada”
Kui üks süda ja üks hing! (Vaba Eestlane, 23. mai, 1952) Skautlus – noorte võitlus Eesti eest Eesti põlvpükstes noorsooliikumine – skautlus, jõuab tänavu parajasse meheikka ja saab nelikümmend vanaks. Juubeliaastal meie ei kirjuta temale järelhüüet, nagu peame tegema paljude tähtpäevade puhul, vaid võime nentida selle liikumise jätkuvat edu. Noorena ja jõulisena, nagu üks noorsooliikumine […]
“Lembitu vaim”
Sisukord Lembitu esivanemad / Anastava majanduse ajastu Lembitu esivanemad rändavad / Viljeleva majanduse algus Lembitu esivanemate õnnelik elu / Vaba viljeluse majandus Lembitu maa ja rahva kaitsel / Maakaitse ja muistne vabadusvõitlus Lembitu vaim hõõgub tuhas / Mõisamajanduse ja teoorjuse algus Lembitu vaimu elavnemine / Mõisamajandus ja orjus Lembitu vaim lahvatab / Ärkamisaegne põllumajandus Lembitu […]
“Lendurijutud”
“Lendurijuttudes” on Eesti lendurid esindatud läbi aegade. Eesti Vabariigi sõjaväelenduri Remi Milki (1920-2011) lendurikarjäär algas 1938. aastal õpingutega Eesti Sõjaväe Lennukoolis ja lõppes 1944. aasta 21. septembril Rootsis, kuhu Saksa armee ülemleitnandi auastmes Remi Milk Saksamaa asemel maandus. Esmakordselt ilmub tema “Metsapäevik”: pliiatsiga kirjutatud märkmed elust metsavennana suvel 1941. Karl Lepimani (1929-2006) saatus oli olla […]
“Liivi kirjakeel”
Raamat tutvustab liivi kirjakeele kujunemislugu, koondades kõik siiani teadaolevad liivi kirjakeele allikad alates esimestest 19. sajandil valminud raamatutest kuni tänapäevani välja. Iga allikas on vaadeldud kahest vaatevinklist – raamat esitab nii iga allika valmimise ajaloolist tausta kui ka keeleliste üksikasjade analüüsi, mis kokku moodustavad ühtse terviku. See lubab aga konkreetselt, kuid samas ülevaatlikult aru saada […]
“Liivimaa ajaloo lühiülevaade”
Dionysius Fabriciuse “Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas osas aastast tuhat ükssada viiskümmend kaheksa kuni aastani 1610” ilmub eestikeelses tõlkes esimest korda. Selle ajaraamatu autor oli 17. sajandi algul katoliku kiriku praost Viljandis. Teos jutustab üksikasjalisemalt Poola aja sündmustest Liivimaal, eriti 1600. aastal vallapääsenud Poola-Rootsi sõjast. Ta teeb seda Poola poliitika ja katoliku kiriku vaatekohast ning sellisena […]
“Liivimaa kroonika II”
Järelsõna Kroonikate ehk ajaraamatute avaldamine on meie keeles alles vähe kultiveeritud ala. Peale Läti Hindriku kroonika ei olegi meil õieti veel muid sarnaseid ajaloo-allikaid ilmunud. Eesti kirjanduses on puudunud tänini veel niihästi Rossowi ja Hiärni kui ka Relchi meile nii tähelepandavad tööd. Ja ometi sisaldavad need ajaloo-allikad huvitavaid ning kindlaid tõsiasju meie kodumaa mineviku tundmaõppimises. […]
