“Maa-arhitektuur ja maastik. Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised I”
Sisukord Eessõna Maa-arhitektuur ja -maastik. Uuurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007-2010. Elo Lutsepp / Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale Heiki Pärdi / 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris Hannes Palang / Maastik kui mull: piirid ja peegeldused Priit-Kalev Parts / Vanavaralt pärandiökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole Uwe Meiners (Saksamaa) / Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste […]
“Maailma lõpus”
Karl Asti Rumor on poliitik Karl Asti ja kirjanik Karl Rumori ühisnimi, mida autor ise kõige sagedamini kasutas vana mehena väärikas es. Ühtedele on ta olnud eeskätt põnev poliitik, teistele tark ja temperamentne kirjanik. Ta on tahtnud elada maailmakodanikuna, aga ta elu kuulub üleni eesti aja- ja kultuurilukku. Ta nimi on küllalt kõnekas, aga tal […]
“Maailmaa ajaloo tähtsündmused ja Eesti”
Mart Laari raamat “Maailma ajaloo tähtsündmused ja Eesti” toob lugeja ette sadakond murrangulise tähtsusega sündmust kogu maailmast alates suurest rahvaste rändamisest Gruusia sõjani. Kõik raamatus käsitletud sündmused on Eestit üht- või teistmoodi puudutanud. Iseenesest on muidugi enamik maailma ajaloo olulisemaid sündmusi Eestit kuidagi mõjutanud, kuid selle raamatu eesmärk on anda ülevaade just neist sündmustest, millel […]
“Maajumala poig”
Folkloristi, lingvisti ja diplomaadi Oskar Kallase “Maajumala poig” on oma kokkuseatuselt pisut erinev teistest Eesti Mõtteloo sarja raamatutest. Siin on Kallase humoorikad päevikumärkmed, tema kirjeldus oma varasest noorusest, kust on alguse saanud ka autori hilisem huvi arhiivinduse vastu. Käesolevast köitest leiab ka Lutsi maarahva tutvustuse. Oli ju Lutsi eestlaste avastamine ja uurimine üks Oskar Kallase […]
“Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806-1856)”
Põhjasõja ajal liideti endised Rootsi Läänemereprovintsid kujuneva Vene impeeriumi koosseisu (1710), millega omakorda kaasnes Eesti ala (laiemalt Eesti- ja Liivimaa kubermangule) lülitamine tsaaririigi sõjaväesüsteemi. Sõjaajaloolisest aspektist vaadatuna on see protsess, laiemalt aga kogu Vene aeg meie ajalookirjanduses seni paljuski läbi uurimata. Üheks selliseks läbiuurimata valdkonnaks on tsaariaegse sõjaväekohustuse ajalugu Eestis, mis Balti erikorra raames omas […]
“Maakorraldajad: Kremli võimumehed Eestimaal maid ja inimsaatusi korraldamas”
Selle raamatu autor Lembit Anton oli ise alates 1944. aasta sügisest Virumaal maakorraldaja ja maamõõtja. Ta on oma silmaga näinud ja isiklikult viibinud paljude nende sündmuste juures, mida ta siin kirjeldab. Ta nägi neid kannatusi, mida venelaste maareform eesti rahvale tõi. Ta nägi ka neid kuritegusid, mida vene kommunistid ja nende eesti soost käsilased korda […]
“Maardu”
Veerandtunnise autosõidu kaugusel Tallinnast asub 24 ruutkilomeetril 16 000 elanikuga Maardu linn. Vaatamata väikesele elanike arvule on Maardu etendanud Eesti majanduselus läbi aastakümnete olulist osa. Alates läinud sajandi 20ndatest aastatest hakkas seoses fosforiidimaardlate avastamisega arenema keemiatööstus, käivitades vilka tootmis- ning tsiviilehituse, mis viis lõppkokkuvõttes Maardu linna tekkeni. Tänavu tähistab linn 25. asutamisaastat. 1994. aastal, kui […]
“Maarjamaa magusa lugu”
Kalevi kommivabriku sünd ja areng Lisaks Mirjam Peili ülevaade kommipaberi kujundusloost Eestis Huvitavate illustratsioonidega raamatus on antud lühiülevaade Eesti maiustuste valmistamise ajaloost. Lühidalt on ära märgitud XIX sajandi ja XX sajandi alguse Eestimaa ja Põhja-Liivimaa 17 ning hilisema, iseseisva Eesti Vabariigi perioodi 80 maiustustetootjat. Põhjalikumalt on käsitletud üheksat Tallinna suuremat ettevõtet, millest pärast 1940. aasta […]
“Maarjamaalt marjamaale”
Nihits – vist igaüks meist, kes on aastakümnete jooksul lugenud eesti pagulasajalehti, tunneb seda nime. Alates aastast 1947 on selle pseudonüümi all ilmunud ligemale veerandtuhat vestepala. Üldsusele on aga ka see teadmata, et sama kirjamees on samuti nimimärk -kk taga, kelle kirjutusi leidub meie ajakirjanduses peaaegu igal nädalal. Arnold Kokk sündis 21. mail 1914 Vihula […]
“Majata maja lugu”
Nelikümmend aastat Tallinna Teadlaste Maja “Majata maja lugu” võtab kokku teadlasi ja õppejõude ühendava Tallinna Teadlaste Maja loomisloo nelikümmend aastat tagasi ning annab põgusa ülevaate selle mittetulundusühingu mitmetahulisest tegevusest kuni 2006. aastani. Sadadesse ulatuvate aktiivsete Maja liikmete seas on arvukalt meie ühiskonnas hästi tuntud inimesi. Muutuvad ajad ja inimesed selles. Kuidas Tallinna Teadlaste Maja aja […]
“Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis”
Raamat ühendab kaht William Tomingase raamatut: “Mälestused” (Toronto, 1970) ja “Vaikiv ajastu Eestis” (New York, 1961). See on ühe mehe nägemus Eesti Vabadsussõjast, Eesti omariikluse algpäevist, Eesti Vabariigi sisepoliitikast ja poliitikutest. Raamatus on asjakohaseid fotosid ja dokumente.
“Mälestusi Johannes Käbinist”
Eesti NSV juhtivat tegelaste elu ja tegevuse kohta teadis avalikkus põhiliselt vaid seda, mida lasi paista kommunistliku partei kontrolli all olev ajakirjandus. See näis koosnevat peaaegu ainult nii sisult kui ka vormilt ette kirjutatud rituaalide täitmisest. Ka hiljem on vaid mõni üksik neist soovinud oma eluteele tagasi vaadata või leidnud tähelepanu kunagiste kolleegide vähestes mälestustes. […]
“Mälestusi Tartu Ülikoolist (17.-19. sajand)”
TRÜ professori, filoloogiadoktor Sergei Issakovi koostatud mälestustekogumik sisaldab Tartu ülikooliga seotud olnud isikute (näit. J. W. Krause, G. J. Schultz-Bertram, N. Pirogov, V. Veressajev) kirjutisi õppetööst ülikoolis, õppejõududest ja üliõpilastest ülikooli algusaastatest kuni XX sajandi alguseni. Fotodega illustreeritud raamatus on veel Sergei Issakovi eessõna «Tartu ülikool memuaarkirjanduses», kommentaarid ja kogumikus esinevate isikute register
“Mälestuste radadel 1.-4. osa” 4 raamatut
Johan Kõpp (1874-1970), omaaegne Tartu Ülikooli rektor, oli sajandivahetusest kuni Eesti Vabariigi anastamiseni kirjamehe, seltsitegelease ja kirikujuhina kaastöötaja väga paljudes Eesti elu sündmustes. Ta oli Eesti Asutava Kogu liige. J. Kõpu neljakõitelist memuaarteost “Mälestuste radadel” võib julgesti nimetada kultuurilooliseks entsüklopeediaks, milles erakordse detailirikkusega jutustatakse sajandivahetuse olustikust ja ühiskondlikest sündmustest. Autor maalib isikupärased portreed kümnetest ja […]
“Märgitud mees”
NKVD kuritööd Eestis aastail 1940-1941 Tiiu Põld on sündinud 27. aprillil 1945. aastal Tallinnas. 1981. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. 1974. aastast on ta töötanud ajakirjanikuna ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid, Sõnumileht ja Postimees, kirjutades põhiliselt juriidilistel teemadel. (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Mäss. Detsembrimäss. Aprillimäss”
Käesolev raamat on mõeldud sissejuhatuseks või väikeseks kommentaariks 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust mässukatsest jutustavale mängufilmile “Detsembrikuumus”. Aga mõistagi on raamat midagi muud kui film ja elab ikka oma iseseisvat raamatuelu. Nii nagu film elab oma iseseisvat filmielu. Sellesse kogumikku on koondatud nii professionaalsete ajaloolaste artikleid kui ka osalejate ja pealtnägijate mälestusi ning hilisemaid legende, […]
“Me olime noored, me tahtsime elada. Vabadusvõitleja Jüri Hanko mälestused”
“Olen lugenud päris mitmeid mälestusi Stalini aegade vangilaagritest. Kõik on mõtlemapanevad. Mulle pole aga ükski mälestusteraamat nii sügavat muljet jätnud kui Jüri Hanko oma. Miski ei kõneta nii kui detailid – kogu laagriaastate õudus tuli välja detailides. Ja selle juurde vangi mõtted ja arutlused. On siiski suur rõõm, et pärast tosinat aastat kohutavates oludes jõudis […]
“Meedia mu meedia. Iseseisvusaegseid kirjutisi”
Eesti kirjanike globaalsest missioonist Eesti kunstnike ja kirjanike elu endises nõukogude süsteemis ja nüüd vabas maailmas on käsitletud eeskätt majanduslikust aspektist: kui palju kehvemaks on loovisikute elu läinud ja kas see on õige või vale, hea või halb. Vahelduseks tahaksin ma nüüd kõnelda sellest, missugune haruldane võimalus ja ühtlasi kohustus rikastada maailma ajaloolist kogemust praeguste […]
“Mehed sündmuste kurvidel. Läbielamusi ja mälestusi”
Käesolev raamat on kirjutatud eesti ühiskonna ja tema vaba seltskondliku tegevuse kaitseks võõrsil, kus rahvalikud huvid peavad seisma kõrgemal kõigist isiklikest ja organisatsioonide ning gruppide huvidest. Eesti rahvas kodumaal peab rasket etnilist eksistentsivõitlust venestamise vastu, kus puudub õiguslik kaitse ja isiklik julgeolek, millest teadlikkus kohustab vabadusse pääsenud tütreid ja poegi kandma ohvreid oma rahvuse üleelamiseks, […]
“Meie ja meie hõimud”
Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust Suuremate probleemiühikute hulgast, mis seoses hariduse ja teaduste arenguga esiplaanile on kerkinud, tuleb küll igasugu päritolu- ja põlvnemisküsimusi silmapaistvamaiks lugeda. Ei leidu vist palju inimesi, kes ei oleks huvitatud oma esivanemaist, sugulussuhteist ja kuuluvusest. Moodsa nimetusega kutsutakse seda juurte otsimiseks, mida võiks samastada ka identsuse otsimise või selle süvendamisega. Kuid […]
