“Liivimaa provintsi kroonika”
Tallinna Pühavaimu kiriku pastori Balthasar Russowi (u 1536–1600) alamsaksakeelne „Liivimaa provintsi kroonika“ (trükitud 1578, 1584) on aastasadu kujundanud nii Eesti- kui Liivimaa ning kogu Baltikumi 16. sajandi ajaloo käsitlust. Kroonika on Liivimaa sõja (1558–1583) ajaloo üks tähtsamaid ja tuntumaid allikaid, millest saab lugeda ka 16. sajandi Tallinna põnevat ja usaldusväärset lähiajalugu, mille pani kirja pastor […]
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Sisukord: – Eessõna – Linn, mis ei saa kunagi valmis – Lühiülevaade – Eesmärgid – Taust: unistus Euroopast, unistus elukvaliteedist – Tulemused – Tuleviku Tallinn – Kultuurisündmuste programm 2011 – Koostöö kultuuripealinn turuga – organisatsioon – organisatsiooni struktuur – eelarve – turundus ja kommunikatsioon – Tänuavaldused Tekst: Kaarel Tarand, Toimetaja: Signe Ora Puuduvad paberkaaned
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Euroopa kultuuripealinna nimetusest on 20 aastaga saanud rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud tiitel. Seniste kultuuripealinnad kogemused on näidanud, et tiitel mõjutab kogu linna arengut, elavdab kultuurielu, toob linna investeeringuid ja turiste, suurendab tööhõivet ja rahvusvahelist tuntust. Kultuuripealinnaks kandideerimine tähendab Tallinna jaoks ainulaadset võimalust linna ulatuslikuks arendamiseks traditsioonilisi tegevus- ja koostööpiire ületades. Tallinna ja kogu Eesti jaoks on […]
“Linnulennul Eesti ajaloost”
Kuigi raamat on mõeldud kõige laiemale auditooriumile, on ta suunatud paljuski nendele, kes Eestist ja selle ajaloost midagi ei tea.
“Lisandusi eesti muusikaloole”
Raamat sisaldab artikleid ja tutvustusi Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, suurkujudest, helitöödest ja muusikasündmustest, mis on ilmunud autori sulest ajakirjanduses ja mitmesugustes kogumikes ajavahemikul 1972-2009. Materjal kätkeb endas hästiloetavas stiilis esitatud unikaalset ja tihti ainulaadset, nüüd, aja möödudes, juba raskesti kättesaadavat teavet meie muusikaloost. Teos on väärtuslik lisa Eesti muusika-ajaloole, mille kohta kirjanduse puudumist kurdetakse peaaegu […]
“Litteraria 7. Eesti kirjandusloo allikmaterjale”
Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II).
“Litteraria” nr 2
Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik nr 2. Jaan Anveldi kirjavahetusi aastaist 1904-1914. Retsenseerinud dots., ajalookand. L. Eringson (TRÜ) ja P. Olesk (Kirjandusmuuseum).
“Loenguid Eesti afroasiaatika kujunemisloost”
Eesti afroasiaatika juured ulatuvad väga kaugesse minevikku, kuid andmed tema arengu kohta on kuni 19. sajandi alguseni väga napid ja katkendlikud. Seda tema ajaloo etappi võiks käsitleda kujunemisperioodina ja omakorda jaotada kolme alaperioodi: 1) ürgaegsete kontaktide periood praeguste eestlaste ning afroaasia rahvaste kaugete esivanemate vahel; selle perioodi alguspunkt on kuskil inimkonna hälli juures, tema lõpppunkt […]
“Lolluse entsüklopeedia ehk Sami Lotila pa(r)himad”
“Aga mida soovib Eesti naine? Palju pappi, aga vähe keppi.” “Määä, bhäää, mhhäää! Lambad kesklinnas? Ei, vaid eestlased teel toidupoodi või tasuma küttearveid!” “Eestlase moraal on sama puhas kui tema aluspesu, mida ta vahetab kord nädalas. Nii tihti?” “Eile nägin Tallinnas BMW roolis jälle šimpansit. Juhil oli sama madal laup ja ta sõitis ka nagu […]
“Looja ees”
Jakob Hurt (1839-1906) astus Eesti avalikku ellu avakõnega esimesel eesti laulupeol Tartus aastal 1869. Kiiresti kujunes ta autoriteetseks rahvajuhiks ja jäi selleks läbi mõningate taandumiste elu lõpuni. Ta võitlusväljad olid eesti keel, eesti kool ja kitsamalt Eesti Kirjameeste Selts. 47-aastaselt tegi ta Soomes doktorieksamid keeleteaduse ning siis, viiekümneaastase mehe ja täies mõõdus teadlasena keskendus eesti […]
“Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis”
Esmakordselt on Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline […]
“Loomisaja laulud”
Uurimusi eesti rahvalaulust Loodan, et nende kaante vahele koondatud kirjutised pakuvad huvi nii rahvalaulu uurivatele teadlastele kui lauljatele. Kerkib ju regilaule lauldes sageli küsimusi, mida üks või teine lauluosa tähendab. Laulikud on laule esitades neid ühtlasi tõlgendanud, sest kuigi arusaamatu või salapärasena tunduv värsirühm võib sellisena omada teatud väärtust ja jääda just seetõttu meelde kogu […]
“Lugusid Anveltist ja Kingissepast”
Kaheksa meest ja kolm naist ruumis, kes kõik seotud algava ülestõusuga, olid täiesti vait. Kui sel hetkel oleks ämblik võrku kuduma hakanud, siis oleks võinud kuulda isegi nõrka krabinat tema niiskes võrgunäärmes, nii vaikne oli. Käär luges: “Korrapidaja on kasiinos vasakus tiivas. Pärast korrapidaja likvideerimist tuua kuulipilduja kasiino teisele korrusele. Samuti rünnata käsirelvade ladu ja […]
“Lugusid toonasest Tartust”
Tartu ajaloo tuntud tutvustaja Hillar Palametsa (1927) on koostatud ja kirjutatud ülevaade Emajõelinna kaugemast ja lähemast minevikust on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele koolilastest kuni pensionärideni. Lugeja saab esmakordselt ühtede kaante vahel pildi Tartu pika ajaloo olulisematest sündmustest ja isikutest, koolide ja ülikooli osast linna arengus, tartlaste argielust ammustest aegadest kuni Teise maailmasõja lõpuni. Seda nii läbi […]
“Lugusid vanast Tiigist”
Teie käes on kogumik materjale ja meenutusi Tartu üliõpilasolmest põhiliselt esimesel sõjajärgsel aastakümnel, tagasihaardega 20. sajandi algusesse ja järelhüüdega 1960. aastatesse. Nimikangelase rollis on 25 aastat ülikooli suurima ühiskoduna püsinud Vana Tiigi inter. Sama meenutatakse ka usinuses ning kasinuses elanud tolleaegsete naistudengite intreid, samuti nagu Supilinna (õues oleva “kessega”) omaette tudengitube, üliõpilassööklat ja Verneri kohvipoodi […]
“Lühike Vabadussõja ajalugu”
Vabadussõda ülevaatlikult esitava teose kordustrükis on autori kirjaviis, esitrükise kujundus ja kõik illustratsioonid autentsuse huvides säilitatud ning lisatud Hannes Walteri poolt A. Traksmaad tutvustav, tema andmeid kommenteeriv ja täpsustav eessõna. (Raamatus on pühendus, 2 kaarti on kaasas)
“Lurich”
Lurich näitas ette, õhutas, kutsus üles, kõneles iga esinemise järel tervise, karskuse ja spordi kasuks, autasustas kohalikke jõumehi ning tema kuumades jälgedes tekkis kümneid spordiseltse, sajad tõttasid pomme tõstma ja rinda pistma, siirdudes tema abil suure ilma areenidele. Tema õpetusel-õhutusel sündis ja sigis kogu hilisem spordiliikumine ning said suurteks Hackenschmidt, Aberg ja teised. Ta oli […]
“Maa jääb paigale”
Eesti ilukirjanduse aegumatu korüfee värske ja kompromissitu käsitlus Põhjasõja-aegsetest sündmustest Tartumaal pakub pilguheitu ühte tumedamatest peatükkidest meie rahva kujunemisloos. Katkuepideemiast puutumata jäänud orbude heitluste kaudu, kes kahe vaenuväe vahelises halastamatus sõjatormis endale eluõigust välja võitlevad, jutustab Arvo Valton meile elutruu ja hingekriipiva loo igipüsiva maakamara ja end sellega sidunud vähem või rohkem püsitute inimeste eriskummalisest […]
“Maa-arhitektuur ja maastik. Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised I”
Sisukord Eessõna Maa-arhitektuur ja -maastik. Uuurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007-2010. Elo Lutsepp / Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale Heiki Pärdi / 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris Hannes Palang / Maastik kui mull: piirid ja peegeldused Priit-Kalev Parts / Vanavaralt pärandiökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole Uwe Meiners (Saksamaa) / Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste […]
“Maailma lõpus”
Karl Asti Rumor on poliitik Karl Asti ja kirjanik Karl Rumori ühisnimi, mida autor ise kõige sagedamini kasutas vana mehena väärikas es. Ühtedele on ta olnud eeskätt põnev poliitik, teistele tark ja temperamentne kirjanik. Ta on tahtnud elada maailmakodanikuna, aga ta elu kuulub üleni eesti aja- ja kultuurilukku. Ta nimi on küllalt kõnekas, aga tal […]
