“Meri”
1906. aasta algus. Revolutsiooni tõusulaine oli sedapuhku tagasi löödud. Terrorile toetuva tsaarvalitsuse seisund paranes iga päevaga. Maad painas sõjaseadus, toimisid karistussalgad ja välikohtud. Tallinna Toompea vangla vahialused loeti tollal poole tuhandeni. Meie paarikümnemeheline kamber oli lossi väliskülje ülemisel korral. Selle aknast õnnestus vahel heita pilku linnale ja pisut merelegi. Eriti ahistavad olid ööd. Lamp ukseavas […]
“Metamorfoosid”
Kas olete kunagi mõelnud, kuidas sõnad võivad mõjutada meie tundeid ja mälestusi? Kaur Riismaa teos “Metamorfoosid” on justkui peegeldus sellest, kuidas igapäevased hetked võivad muutuda poeesiaks. Riismaa, kes on tuntud oma oskuse poolest leida ilu argipäevas, toob teie ette kogumiku, mis võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid peidab endas sügavat emotsionaalset resonantsi. Kujutage ette hetke, kui […]
“Mikrokosmos”
Sügise värav avaneb vaikselt, ta ootab, et astuksid sisse, sa kõhkled, kartes paratamatust, seisad, ei astugi sisse. Salaja lahkuvad suvilised, lahkuvad liblikad, lilled, üksinda seisad ja loodad, et päike ehk jääb, seisad kui post all taeva, nautides viimaseid kiiri, jahedas õhuvooluski veel unistad lumeta riigist, unistad talvel ja sügisel, kevadel hüppad nii rõõmust, et need, […]
“Miks teisi ei lööda”
Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis. Luulekogu on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominent (2019). Toetas: Eesti Kultuurkapital, toimetas ning kujundas Kaur Riismaa. (Raamatus on autori autogramm)
“Mu ahastus ja armastus”
Henrik Visnapuu (1890-1951) luule on see, mis tema nime põlistab. Suur osa kirjaniku ulatuslikust poeetilisest pärandist on koondatud käesolevasse mahukasse luuleraamatusse, mis pakub nii nooruslikku joobumusluulet, traagilist elamust, filosoofilist arutlust inimelu ja kodumaa saatuse üle, kirglikku deklaratsiooni kui ka skeptilist irooniat.
“Mu Isamaa on minu arm”
“Enne surma – Eestimaale!” Issand, surres jätan maha sinu hoolde isamaa – lahkuda ei süda taha raske hirmuohuga! Piiravad su ümber paelu, Taara pind, et jälle nad tagudes sul kirstunaelu mullale sind matavad! […] Aga sinu aukrooni vaimusilmil aiman ma: kasvad, Eesti, soost sooni, laste suguharuna! Lahutades laiad tiivad üle ühendatud maa, sinu lahked tuuled […]
“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Muinasleid ehk põhjaõnged unustuse jões”
Siit võib leida nii värskeid salme kui ka unustusest päästetud pisipalu. Autori positsioon on nihkunud aktiivsest ilmaellu sekkumisest vaatleja ja mõtestaja poolele. Mõni meenuv seik toob näole mõru muige, kilkamine ja pilkamine on vähenenud, kuid raskemeelsusest on asi kaugel – mida rohkem lehti edasi keerata, seda rõõmsamaks tuju läheb. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti kultuurkapital.
“Muld ja tuuled”
Salme Raatma, sündinud 1915 Helmes, Lõuna-Eestis talupidaja tütrena. Õppis Helme algkoolis, Tõrva Gümnaasiumis ja 1933-1938 Tartu Ülikoolis (kunstiajalugu, kirjandust, etnograafiat); töötas õpingute kõrval Eesti Rahvamuuseumis 1936-1938. Abiellus pastor Herbert A. Rosensteiniga ja asus elama Noarootsi 1938. Sealt siirdus Saksamaale 1939 ja Saksast Soome 1964, Turgu, kuhu abikaasa sai saksa kogudes õpetajaks ja meremeestekodu juhatajaks. Praegune […]
“Murdeajastu”
Ärge häbenege olla noored ka veel siis, kui turjal elukoorem. Ärge püüdke endale soliidsust – iseenesest see külge liibub nagu sammal seismajäänud kivil, millest vilistades möödub poisterivi.
“Mureliku suuga. Sädemed tuhas. Ääremail”
Raamat koondab eesti luule suurkuju Marie Underi (1883-1980) kõik kolmes viimases kogus (1942, 1954, 1963) avaldatud luuletused.
“Musta katte varjus”
Raamatu aluseks on kirjaniku isiklikud tähelepanekud, kellel paljudes välisriikides viibides oli võimalus erinevate sionistlike organisatsioonide tegevusega vahetult tutvuda. Kirjanik näitab sionistide meetodeid ja võtteid võitluses noorte hingede eest, paljastab nende poliitilist mimikrit. Taskuformaat
“Nägemata ilmad”
“Nägemata ilmad” on unenäoraamat. Mitte selles mõttes, et see seletaks unenägusid ja mitte selles mõttes, et see räägiks unenägudest, ehkki paar tükki neist on siia jõudnud küll. See on unenäoraamat, sest see on unes nähtud raamat. Kaks korda unes nähtud raamat.
“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)
“Noored autorid 1963”
“Tähesärk” Helgi Muller sündis 5. oktoobril 1932 Viljandis, kus ta vanemad teenisid leiba juhutöödega. Tema lapsepõlv möödus Viljandimaal Kamara mõisas, kuhu ta vanemad olid siirdunud põllutöölisteks. 1951. a. lõpetas ta Viljandi I Keskkooli. Pärast seda astus H. Muller Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonda. Töötanud vahepeal mitmesugustel töödel, lõpetas ta ülikooli mittestatsionaarselt 1963. a. H. Mulleri esimene […]
“Noored autorid 1964”
“Jäljed allikal” Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis 1947-1958 Tartu I Keskkoolis, astus 1958. a. TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonad, kus õppis algul prantsuse keelt, hiljem individuaalplaani järgi strukturaalset ja matemaatilist lingivistikat. Ülikoolis on ta tegelnud ka orientalistikaga ning tõlkinud hispaania kangelaseepose “Laul minu Cidist”, Aafrika luulet jm. Ta värsse on ilmunud ajakirjanduses […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Noorest peast kirjutatud laulud”
Sellesse õhukesse vihikusse kogutud luuletused sündisid enamasti aastail 1941-44. Tallinnast lahkudes oli nii palju mõistust peas, et haarasin kaasa Tartu Ülikooli õpperaamatu, “Arbujate” luuletuskogu (mille olin saanud auhinnaks Lenderi gümnaasiumi luulevõistlusel a. 1940, kus tulin teisele kohale), ja hallide kaantega vihiku oma kirjutatud luuletustega. Saksamaal, aastail 1945-48, lisandus neile veel paar luuletust; pärast asumist Ameerikasse […]
“Ohvrikivi”
See raamat on kirjutatud Andaluusias, ühes väikeses odavas hostelis talviselt kõledal rannal. Osa motiive on sündinud koduigatsusest, Tartu-igatsusest, kui täpsem olla, osa öödest ja varahommikutest Vahemere ääres. Ka hispaaniakeelse luule mõjutusi võib mu raamatus olla, küllap ongi – kas luuletustest või lauludest. Olen tänulik sõpradele, kes õhutasid mind uusi tuuli otsima.
