“Öö valgus”
“Öö valgus” on 1950. a. sündinud autori kolmas raamat, ühtlasi teine luulekogu (ta debüteeris luulekoguga “Mõrkjas tuul” 1983. aastal, järgnes jutustus “Hullu Hansu lugu” 1988), seisab koos elu- ja kujutlusmaastikest, millest õhkub rõõmu olevast ning äraigatsust. Taskuformaat
“Ood Rõõmule”
Janek Mäggi on sündinud 5. septembril 1973. “Ood Rõõmule” on autori esimene luulekogu. 1990. aastate alguses on Mäggi luuletusi avaldatud ajakirjas “Noorus”, ajalehtedes “Eesti Kirik” ja “Sõdurileht”. Mäggi on töötanud Kaitsejõudude Peastaabis, ajalehes Äripäev ja Eesti Ühispangas. Praegu juhatab kommunikatsioonibürood Powerhouse. Ta on avaldanud majandusteemalisi kommentaare Eesti Päevalehes, Postimehes ja Äripäevas. 1999. aastal lõpetas Õigusinstituudi […]
“Öötrükid”
“Need, keda jumalad armastavad, surevad noorelt.” Ei mäleta, kes nii ytles, aga kummaline mõte sellegipoolest. Mõnedes märtrilugudes ja romantismis oli lyhike elu vaata et kanooniline ning selle kestel jõuti palju. Ka Eesti luule ajalugu tunneb hulka varalahkunud poeete. Juba meie kirjakeelse värsi alustala Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) elas nii. Heitlikust kahekymnendast sajandist on palju näiteid. […]
“Õunapuud üle aia”
Kord olen luulemürgi hinge joond. See mürk mind mitmest asjast võõrutanud ära, jäänd järele vaid unelmate murd. Mu rõõm ei kodanlikust õnnest sära, sant riidelt, rahatu ja tihti kurb. Kuid siiski ikka vaikselt laulda tahan – see on mu elu enda tõmmat´ liisk.
“Päikesele vastu”
Luuletusi. Sisukord: Kutse – kutse, mälestus, ärkamine, kohtumine, üks õhtu, suudlus, kuule!, lahkumine, hiline, igatsuslaul, lahus; Päikesele vastu – päikesele vastu, kojutulek, rännumees 1-3, lind, rikas päev, laantelaul, aasta, lootus, suvi, koidu eel; Kujur – kujur, paluja, kahevahel, vastandid, järelkõlad, öine, uni, põrgu väravas, hingepõhjast, lohutus koerale, skeptik, noorur; Hädaaeg – hädaaeg, sõduri ema, jõuluime, […]
“Patu vili”
Valik novelle ja luuletusi Asta Willmann “Endla” teatri noor näitleja, algav kirjanik pages nagu kümned tuhanded eestlased 1944. aasta sügisel pealetungiva Punaarmee eest läände. Esimesed värsid võõrsil kajastavad pagulasmeeleolusid, kuid pessimismi neis peaaegu polegi, on uhket trotsi ja huumorimeelt, naiselikku visadust tulevikuvaates. Sellesse väljaandesse on kogutud peamiselt Asta Willmanni tunde- ja looduslüürikat ning ballaade. Nende […]
“Pealkirjata”
ilmalillede elamist eespool madalat ust kaua tulin vaatama kõikuvast hommikust
“Puhastustules”
Luuletused Käesolev väike luuletuskogu on selle eesmärgiga ilmunud, et tunnistada ja austada Jumala ja Tema Poja Jeesuse püha nime. Mu ainus soov on nende väikeste, lihtsate luuletuste kauda teha vaimulik maailm reaalseks iga lugeja südames nii nagu ma ise seda kogen. Olen sündinud Hiimuaa põhjapoolsel rannal, kus maapind on kõige kehvem, paesem ja liivasem. Seal […]
“Rändav järv”
Mõlemad lapsed – Astride ja Ivar – on sündinud ühe ja sama sadama linnas. See on Läti pealinn Riia. See on Riia, kus kirikute tornid, peegeldudes Daugavas, kipuvad taevasse. Suurte majade, laiade tänavate, väljakute, aedade ja parkide linn. See on elav Euroopa kultuurimetropol, linn, mille tänavate sillutist on tallanud ja tallavad peale lätlaste ja liivlaste […]
“Ring on nii pikk: Luulet”
Autor (s. 1948) on seni tuntud Poola keelest ja poola keelde tõlkijana. Tema esimeses eestikeelses luulekogus valdavad nostalgilised, eksistentsiaalsed motiivid, ta lähtub sageli märksõnadest nagu aeg, mälu, turvalisus, maailmahirm, vastutus. Taskuformaat
“Rõuge kiriku kell”
Eesti romantiline kirjandusklassik Juhan Jaik (13.1.1899 – 10.12.1948) sündis Sännas, Võrumaal, suri põgenikuna Rootsis. Debüteeris 1924 luulekoguga “Rõuge kiriku kell”, milles on kokku 34 luuletust aastatest 1918-1922, nende hulgas nii armastusluulet, kodukohaga seotud luuletusi kui ka sõjasonette. Juhan Jaiki loetakse eesti algupärase müstilise kirjanduse rajajaks, lisaks oma kuulsatele tondijuttudele (näiteks “Tondid, hundid, hobud” 2004) kirjutas […]
