“Haljas aas”
Juhan Smuul lõpetab oma “Jäise raamatu” sõnadega: “Tundub, et reis, mille ma kaasa tegin, oli üks minu laineharju, mis praegu pahisedes orgu langeb ja puruneb. Aga ma tahaksin kirglikult, et muutuksid tõeks luuletaja sõnad: “Ühe laine haud on hälliks teisele.”” See luuletaja on Jiri Wolker ja need sõnad on kirja pandud “Ballaadis meremehest”. Jiri Wolker […]
“Hallide mägede maa”
Aino Thoeni uus romaan viib meid seekord Belgiasse – söekaevanduste ja hallide tuhamägede maale. See on äärmiselt kaasakiskuv, mida kirjanik realistlikult kujutab. Puubarakkides ja sügaval maa all kihab omapärane elu, desillusioneeritud, kuid ometi lootusrikas ja näljaselt uue alguse järele sirutuv. Need on rasked katsumused, mis selles karmis ümbruses asetatakse usu, sõpruse, aususe ja mitte vähem […]
“Hannibaali käsi on mängus”
Inglise progressiivne kirjanik Jack Lindsay (sünd. 1900), kes põhjalikult tunneb antiikmaailma ajalugu, on kaugel selle ühiskonna elu idealiseerivast kujutamisest. Tema peamiseks huviobjektiks on sotsiaal-majanduslikud probleemid. Nagu kõigis oma ajaloolistes romaanides, otsib ta ka käesoleva romaani minevikusündmustest vastust kaasaega erutavatele küsimustele. Sellega ongi seletatav, miks antiikmaailma käsitlevas teoses tarvitatakse niisuguseid kaasaegseid termineid, nagu “ülemaailmne kommunistlik vabariik”, […]
“Härgamisi”
Romaan käsitleb eesti talurahva saatust Saksa okupatsiooni lõpul ja sõjajärgseil aastail kuni kolhooside loomiseni Eestimaal. Sündmusi ühendavaks lüliks on “ei jõuka ega vaese” talupoja Esko Sõmera elukäik, mis sümboliseerib suure hulga eesti talurahva ellusuhtumist ja vaateid sel pöördelisel ajal. Küllalt paljule käsitletud ainele on autor osanud läheneda uudsest vaatenurgast. Teos sai vabariiklikul romaanivõistlusel III auhinna.
“Heino Eller – sõnas ja pildis”
… Järgnevatel lehekülgedel loeme Heino Elleri kolleegide ja õpilaste meenutusi ning tähelepanekuid vanameistri elust, loomingust ja suurest pedagoogilisest tööst. On loomulik, et esineb mõningaid kokkulangemisi ja kordusi – neid õigustab aga autorite vaatenurga erinevus ning soov mõnedele eriti iseloomulikele asjaoludele või iseloomujoontele nimelt veidi suuremat rõhku anda. On kahju, et käesolev kogumik ei suuda meid […]
“Henry Esmondi elulugu”
Inglise kirjandusklassiku William Makepeace Thackeray (1811-1863) üks tähelepanuväärsemaid ajaloolisi romaane, milles nimitegelane Henry Esmond kirjeldab kaasakiskuvalt iseenese seiklusterohke elu kõrvalt ka XVIII sajandi alguse inglise poliitilist ning kultuuriringide atmosfääri.
“Herefordi tõugu lihaveis Eestis”
Herefordi tõugu veis kuulub lihaveiste hulka. Teda saab edukalt karjatada kõlvikutel, mis ei sobi intensiivseks põllunduseks (näit. rannaäärsed niidud, mõningad alad Lõuna-Eesti kuppelmaastikus). Võrreldes piimakarjaga on herefordi veist hõlpsam üle talve pidada (söödakulu on väiksem, talvitumiseks kõlbavad kergema konstruktiivsed ehitised). Loomulikult on herefordi veiste hooldamisel omad iseärasused. Asjaomaseid probleeme on konkreetselt ja üksikasjalikumalt analüüsitud käesolevas […]
“Hesperiidide kuldsed õunad”
Jutustus kaasaja kooliõpilastest. Viies oma kangelase Homerose-aegsesse Kreekasse, näitab autor, et suurte avastuste hoovaks inimkonna ajaloos on ammustest aegadest peale olnud kangelaslikkus, teadmishimu ja loomeind, mis on omane ka tänapäeva noorukitele.
“Hilinenud söömaaeg”
Jutustusi. Sisukord: Ühe suli elulugu. Eeva Sauluse okkaline rada. Sõiduauto nr 719 ehk Taaniel Sangerneebo uus õnneaeg. Pojad. Headuse võit. Kolm aumeest. Masside ärataja. Härra abiõpetaja uus nägu. Hea hingekarjane. Mark Loorensoni viimne võitlus. Koduigatsus. Joosep ja Maria. Pärt Tiituse eksitus. Hilinenud söömaaeg. Kaks sõpra. Hirm. Elumehed. Tänamatus. Siimon kaotab kihlveo. Isa ja pojad. Karm […]
“Hilisöö Watlingi maanteel”
Vestekirjaniku Bill Naughtoni nime ei leidu rahvusvahelises “Kes on kes´is” või soliidsetes teatmeteostes. Ta pole moekuulsus ega akadeemiline papi. Sündis 1913. a.(surn. 1992) Lancashire´is Boltoni linnas, esimese raamatu avaldas alles pärast Teist maailmasõda. Lapsest peale on ta töötanud ja vahetanud kümneid elukutseid, olnud küll kudumisvabriku tööline, autojuht, kelner jne. Bill Naughton tunneb elu üpris põhjalikult […]
“Hingedeaeg”
Romaan orvuks jäänud ja võõraste juures üles kasvanud tütarlapsest, kes hakkab otsima oma ema ja isa jälgi. Teos näitab, kui tähtsad on inimese elus põlvkondade sidemed, mineviku ja oma eelkäijate tundmine.
“Hiromandi kokteil”
Kui keegi peaks seda paroodiaks tulnukate teemal – palun, võtke heaks. Kes näeb selles loos kaasaegset muinasjuttu vananevatest meestest, noortest naistest ja südikatest pensionäridest – pole minu asi vastu vaielda. Mõni ehk ei usu siin kirjapandust mitte ühtegi sõna. Ega mina saa sundida. Ometi juhtus kõik täpselt nii. Polnud mõtet muuta ka tegevuse kohta. Nagu […]
“Hispaania tants”
Jaanistite kroonika I. Tollel tuhande üheksasaja kahekümne teise aasta maikuu pärastlõunal liikus Narva raudteejaamast mööda Joala tänavat Peetri platsi poole isevärki killavoor. Kõige ees tuli uhke, lakist, värvist ja nahast kiiskav troska, pukis musta kuue ja nokatsmütsiga vurrukas voorimees. Troskale järgnes kolm lamavoivankrit, kõigil kõrge kraamikoorem peal, kõrval kõndimas, piits säärsaapas, ohjad pihus, habemikud venelased. […]
“Hullud lehmad”
“Või veel parem, kuula.” Ta kutsus Maddyt viipega. Maddy kükitas tema kõrvale põrandale. “Mida?” “Kas sa kuuled seda müra?” “Mis müra?” “Seda tiksuvat heli. See on minu bioloogiline kell.” Maddy kehitas õlgu. “Osta endale digitaalne.” Gilliani nägu läks pilve. “Ma hakkan vanaks jääma, Maddy.” “Jumal, kes ei hakkaks? Kas mäletad, kui “tsipa karune” tähendas öist […]
“Huvitavate kohtumiste aasta”
Raamat kaheksast nõukogude noorema põlve väljapaistvast filminäitlejast – Kirill Lavrovist, Ljudmilla Gurtšenkost, Vjatšeslav Tihhonovist, Margarita Terehhovast, Mihhail Uljanovist, Oleg Tabakovist, Regimantas Adomaitisest, Rolan Bõkovist – annab ülevaate nende elu- ja loominguteest ning kunstiloome põhimõttest.
“Igavestel alleedel”
Kati Murutari uued romaanid Barbara von Tisenhusenist, Isadora Duncanist ja Marlene Dietrichist on kirglikud, kaasakiskuvad ja avameelsed. Seni rohkem tänapäevas püsinud ja kodumaistel teemadel kirjutanud autor üllatab lugejat nendega kindlasti. Valitud kolm naist pärinevad erinevatest ajastutest ja erinevatest mõttemaailmadest. Igaühega neist on autoril erinev tundesuhe. “Barbarat ma armastan, Isadorat võõrastan ja Marlenet imetlen,” ütleb kirjanik. […]
“Igavlev linn”
Aserbaidžaanlase Sabir Azäri (s. 1938) kaks jutustust viivad lugeja silmitsi probleemidega, mis tekivad alandavast eneseteostusest lootusetult korrupteerunud ühiskonnas. Jutustused “Päikese poole” ja “Igavlev linn”
“Iha”
… Kuuekümnendate aastate keskel ilmunud “Iha” ja “Veetlev Anastasia möödus” on teosed, mis kuulutavad uut suunda D. R. Popescu loomingus – pöördumuist mütoloogia poole. Tema novellide, romaanide ja näidendite tegelased on sageli antiikmütoloogiast, piiblilegendidest, kirjandusklassikast või rumeenia rahvajuttudest tuntud sümbolkujude teisendid. Nii on “Iha” peategelasi võrreldud Aischylose “Oresteia” ja isegi Shakespeare´i “Hamleti” kangelastega. Samas ei […]
“Iiri päevik”
Juhtugu, mis tahes, see pole kunagi see kõige hullem, sest kõige hullemat pole kunagi juhtunudki: kui kellelgi sureb armastatud ja üliaustatud vanaema, siis oleks ju võinud veel surra armastatud ja austatud vanaisagi; kui maja maha põleb, aga kanad ära päästetakse, siis oleksid ju võinud kanadki sisse põleda, ja kui nad peaksidki põlema, noh, seda hullemat, […]
