“Mäss ja meelehaigus”
Kes ta oli? Arst. Psühhiaater. Seejuures küll igalpool eestseisuses või nõukogus, kus oli tegemist vaimsete huvidega … Kuid määrav on Juhan Luiga suhtes nimelt see, mida ta kirjutas. … Juhan Luiga on vaadelnud meie elu nähtusi. Tal on lai ülevaade ning sügavusteni ulatuv silm. Ta kõneleb kõigest: ajaloost, rahvaste kultuuri väärtusest ja kirjandusest, loomast ja […]
“Mateeria ja teadvus”
Sisukord: M. Makarov – Mateeria mõiste ja maailma ühtsus. T. Loit – Dialektiline materialism teadvuse olemusest. M. Makarov – Praktika osast tunnetuses. J. Rebane – Meelelisest tegelikkusepeegeldusest. J. Rebane – Idealismi gnoseoloogilistest juurtest. Raamatus on pühendus.
“Mätta otsast”
Ei mõika siin külas keegi, mis infrastruktuur on. Oleks nagu hoopis teine maa. Külas on tähtis, et oleksid teed, oleks elekter ja telefon. Need on nii lihtsad asjad, neid maamees jagab. Vana Cato, Marcus Porcius, maamees temagi, teadis: talu on sul mõtet pidada siis, kui selle lähedal on mõni suurem linn, meri või jõgi hea […]
“Meditsiinipsühholoogia”
Käsiraamat antakse ülevaade psüühika osast somaatiliste haiguste tekkes, kulgemises ja ravis. Käsitletakse mitmesuguste haiguste mõjul kulgevaid psüühilisi muutusi ning psüühikahäireid. Vaadeldakse psühhoteraapia olemust, võtteid ja rakendamist somaatiliselt haigete ravimisel. Käsiraamat kõikide erialade arstidele ja TRÜ Arstiteaduskonna vanemate kursuste üliõpilastele.
“Mees. Otse ja ausalt”
Kes üldse on mees, millal saadakse meheks, millal ma võin öelda, et olen mees? Kes kurat oskab sellele küsimusele praegusel ajal Eestis vastust anda. Vanadel aegadel oli lihtne – olid kindlad asjad. Kas Vene sõjaväest tagasi tuli, oli mees. Siis oli aeg naine võtta, pere teha ja ülejäänud elu tööd rügada, et naine saaks kodus […]
“Meetodi vastu”
Imre Lakatos, üks parimaid sõpru, kes mul kunagi olnud on, võttis mul 1970. aastal ühel peol nööbist kinni. “Paul,” ütles ta, “sul on nii kummalised ideed. Miks sa neid kirja ei pane? Mina kirjutan vastuse, me avaldame kogu selle asja, ja luban sulle – see saab kohutavalt põnev olema.” Ettepanek meeldis mulle ja asusin tööle. […]
“Meie, eestlased”
Sari: Eesti Mõttelugu 35 Kümne aasta eest kõik olime ateistid. Revolutsiooni kumas ja iseseisvuse koidikul tundsime end vägevaina nagu jumal ja jäädavaina nagu igavik. Orjuse ja kurjuse võitjaina tahtsime võita ka selleilma hädaorupõrgu ja muuta õndsaks paradiisiaiaks, kus lehviks aina tõe- ja õigluse-vendlus-vaim. Nagu kosmiline hingus tuksatas meil läbi meelte ja otsekui sulasime Absoluuti – […]
“Meil on lootust”
Uku Masing: Samuti vajame me lunastust sellest “rohkem elust” kultusest ja käsust (…) Lõppeks, mida on siis muud kui käsuorjus see veendumus, et inimesel peab olema võimalikult palju kõike, alates nippasjadest ja lõpetades “masinatega”, milledel mõttetult kihutatakse mööda võimalikult laiu teid võimalikult suure kiirusega, et teatvate ajavahemike järel võtta imbiss´iks mõni kokteil. Inimene peab kulutama […]
“Meister. Enese leidmise teekond”
Mõnikord võib õigete valikute tegemine elus tunduda üle jõu käiva ülesandena. Selles raamatus juhendab Meister oma noort õpilast teekonnal läbi Hiina, jagades igal sammul tarka nõu ja teadmisi. Õpilane õpib elu mõõnadest ja tõusuvetest ning saavutab eneseteostuse. Tänu raamatule “Meister” on lugejalgi võimalus järgneda targale ja tema jüngrile ning võtta nende õppetunnid kaasa omaenda eluteele. […]
“Metafüüsika loogiline alus”
Mind austati kutsega pidada Harvardi ülikoolis 1976. aasta William Jamesi loenguid, mis toimuvad igal aastal, vaheldumisi filosoofias ja psühholoogias. Koos kutsega anti mulle teada, et nõustamise tingimuseks on lubadus avaldada loengud Harvardi ülikooli kirjastuses, millega ma loomulikult nõusse jäin. Seetõttu trükkisin ma oma loenguteksti valmis, muidu ei oleks ma seda teinud, eelistades tavaliselt pidada loenguid […]
“Mida inimesed õpivad”
See raamat on katse koondada ühtede kaante vahele Lotmani kõige olulisemad tekstid, mis väljendavad kõige paremini tema teadlase kreedot. Lotman on humanitaarina otsinud vastust küsimusele, milline on humanitaarteadlase missioon, mida peaks ta ise õppima ja õpetama ja mida peaksid tema töödest õppima tema lugejad. Kas me kõik mõistame Puškinit ühtemoodi? Ei, igaüks erinevalt. Ja ärge […]
“Mida küsivad meilt suured filosoofid”
Poola tuntuima filosoofi Leszek Kołakowski “Mida küsivad meilt suured filosoofid” on tõenäoliselt üks paremaid sissejuhatusi Euroopa filosoofiasse. Kołakowski võtab lühikestes esseedes vaatluse alla kolmekümnelt suurelt filosoofilt – Sokratesest Jaspersini – ühe nende õpetuse olulisema probleemi. Ning iga essee lõpus küsib Kołakowski lugejalt mõned asjakohased intrigeerivad küsimused. Laadilt ja formaadilt meenutab raamat sama autori “Miniloenguid maksiprobleemidest”, […]
“Mida on lastele eduks vaja. Täiskasvanute edu neli tugisammast”
Te armastate oma lapsi ja tahate, et neist kasvaksid edukad, enesekindlad ja end teostanud täiskasvanud, kes saavutavad oma sihte ja suudavad endast teistele midagi anda. Ilmselt on teil ettekujutus ka sellest, millistena te neid näha ei soovi: hellitatute, laiskade ja sõltuvatena. Aga mis siis eristab oma sihte saavutavaid täiskasvanuid läbikukkujatest? Selleks pole ei geneetika ega […]
“Miks me ostame. Ostuteadus”
Raamat põhineb aastatepikkusel uurimusel, mille jooksul jälgiti inimeste käitumist kauplustes, korraldati videovaatlusi, küsitleti ostjaid ja korraldati turu-uuringuid. Autor näitab, milliste kunsttükkidega saab kliendis ostuotsust tekitada, unustamata sealjuures, et ka kõige impulsiivsemal ostjal on alles teatud hulk tervet kahtlevat mõistust. «Miks me ostame» on tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde ja selle autor on tunnistatud suurimaks autoriteediks […]
“Miks me sõdime”
Miks on inimesed valmis oma maa eest surma minema? Kas religioon tekitab vägivalda? Kas meid ajavad üksteise vastu sõtta uhkus, viha ja kättemaksuiha? Kas ideoloogia võib ärgitada inimest end vabatahtlikult õhku laskma? „Miks me sõdime“ räägib sellest, kuidas inimene on kümneid tuhandeid aastaid kestnud evolutsiooni tulemusel arenenud võitlema – ja ka võitlemist vältima. Autor näitab, […]
“Minu Goethe”
Romaani-germaani filoloogina haritud Linnar Priimägi (s. 1954) on õpetanud üliõpilastele nii saksa keelt kui ka filosoofiat ja teenib selle raamatu ilmumise ajal kuuldavasti leiba reklaamiõppejõuna. Ta on proovinud kätt lavastajana ja mänginud ise teatrilaval Goethet. Laiemale avalikkusele jäi LP silma hiljemalt manifestiga “Tartu sügis” (1978), mille ta kirjutas koos kadunud Ants Juskega. Linnari elu- ja […]
“Mis on antiikfilosoofia?”
Gigantum Humeris Silmapaistev prantsuse mõtteloolane ja antiigiuurija Pierre Hadot aitab oma klassikalises teoses ümber hinnata filosoofia rolli antiikmaailmas. Filosoofia polnud ainult intellektuaalne ja diskursiivne tegevus, vaid elulaad. Seejuures mitte lihtsalt „ela, nagu räägid“, vaid ka „räägi, mida elad“. Mõtlemine ja kõnelemine aitasid igal koolkonnal mõneti erinevalt elu võimendada. Koolkonda kuulumine tähendas teatud eluviisi omaksvõttu – […]
“Mis on populism?”
Jan-Werner Mülleri „Mis on populism?“ ilmus esmakordselt 2016. aastal, kuid selle asjakohasus on paari viimase aasta poliitiliste sündmuste käigus üksnes kasvanud. Teos on lühike, ent oluline sissevaade populismi kui demokraatiat ohustavasse nähtusesse, mis kujundab praegu poliitilist maastikku maailma eri paigus. Pooli valimata joonistab autor välja populistliku poliitikategemise viisi erijooned, mis võivad võtta nii parem- kui […]
“Mitmekeelne laps. Kogemused ja nõuanded”
Käesolev raamat on suunatud Eestis ja välismaal elavatele lapsevanematele, kes soovivad oma last mitmekeelseks kasvatada, aga ka vanavanematele, (lasteaia)õpetajatele või teistele huvilistele, kes otsivad teavet mitmekeelsuse kohta. Raamatus käsitletakse mitmekeelsust eri nurkade alt. Juttu tuleb nii sellest, kuidas mitmekeelsus võimalik on, kui ka sellest, mida teha kõneraskuste või -hilistuse korral. Käsitletakse paljude vanemate lugusid mitmekeelsete […]
