“Mormoni Raamat”
Mistõttu see on lühendus Nefi rahva ja ka laamanlaste ülestähendusest – Kirjutatud laamanlastele, kes on Iisraeli koja jääk; ja samuti juudile ja paganale – Kirjutatud käsu kohaselt ning ka läbi ettekuulutse ja ilmutuse vaimu – Kirjutatud ja kinni pitseeritud ning peidetud Issandale, et neid ei hävitataks – Et tulla esile selle tõlkimiseks läbi Jumala anni […]
“Mormoni Raamatu Lugeja”
Õpilasele Need Mormoni Raamatu lood on kirjutatud eraldi sinu jaoks. Need lood on võetud raamatust, mis on püha sellepärast, et see tuli meie Taevaselt Isalt. Kui sa loed neid lugusid, pea meeles, et need on tõelistest inimestest, kes elasid kaua aega tagasi Ameerikas. Me loodame, et sa loed neid lugusid ikka uuesti ja uuesti üle, […]
“Mõtisklusi usust”
… Käesolev kogumik on mõeldud laiale lugejaskonnale. Kogumikus leiduvad artiklid selgitavad religiooni reaktsioonilist olemust, näitavad usutegelaste kahepalgelisust ja religiooni välise hiilguse taga peituvaid räpaseid tehinguid. … Kaaned määrdunud
“Murphy seaduste täielik kogu”
Klassikaks saanud populaarsed naljaseadused ühes käepärases kogumikus! „Murphy seaduste täielik kogu“ sisaldab sadu aegumatuid seadusi, tähelepanekuid ja tarkuseteri elu frustreerivate paratamatuste kohta, olgu nendeks siis juhmarditest bossid, isehakanud eksperdid ja tänamatud külalised või ennustamatu ilm ja üha alt vedav kodutehnika. Bürokraatiat, alluvussuhteid, poliitikat, teadust, tehnikat, kontoriolmet, meditsiini, sporti, reisimist, kokkamist ja veel paljut muud käsitlev […]
“Muti tabloid”
Sisukord Eestlus maailas Kuidas väike eestlane suurele välismaalasele pettumuse valmistas Küll kurat tegi hinge täis Eesti eestlane ja maailma eestlane Mis nad siis tulevad? Müütiline julgeolek ja eesti asi Kes on salgas esirinnas? Tagastamatu moraalne abi Omariiklus – usk ja loogika Šibbolet Uudiseid koduvabariigist Keskklassi rõõmud Bill ja 6.50 Tüütud õpetajad Homogeensuse müüdist Kassandra valib […]
“Muudetud Tema sarnaseks”
Kui Jumal Vanas Testamendis nimetas Ennast Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalaks, siis juhtis Ta sellega meie tähelepanu eriliselt nende kolme patriarhi elule ja koguemusele. Lähtudes sellest tõdemusest esitab autor sügava ja haarava käsitluse Jumala tööst nende meeste juures ja avab nende eelkujundliku tähenduse kõigi kristlaste vaimuliku elu jaoks.
“Muusika ja muundus. Valik klassikalisi tekste Hiina mõttepärimusest”
Margus Oti „Muusika ja muundus: Valik klassikalisi tekste Hiina mõttepärimusest“ on raamat Vana-Hiina muusika- ja ennustamispärimusest. Muusika läbib maailmakõiksust ning ennustamises ehk vaimulugemises kehastub maailma toimimine. Teoses on hulk Vana-Hiina tekstide tõlkeid muusika ja ennustamise kohta. Neid hiina kultuuri kaht väga olulist aspekti on filosoofiliselt avatud ja mõtestatud pikas sissejuhatuses. Siinsetest tekstidest võiks abi olla […]
“Näen, kuulan, tunnetan”
Kirjandusteadlase ja kultuurivahendaja Eve Pormeistri esimene eestikeelne raamat koondab nii eesti- kui ka saksakeelsete autorite teostest tõukuvaid kirjanduslikke arutlusi, aga ka vestlusi kirjanikega. See on suurepärane näide elavast ja elulisest kirjanduskäsitlusest, sellest, miks ja kuidas on kirjandus inimeseks olemise mõtestamisel hädavajalik: kirjandusteosed on kui intelligentsed vestluspartnerid, mõtte- ja elukaaslased, kellega eksistentsiaalseid küsimusi lahata või kellele […]
“Naine sinus eneses. Armuseiklused küpses eas”
Kuuekümne kuue aastaselt otsustas Jane Juska oma elu muuta. Ta pani lehte kuulutuse: Soovin enne oma kuuekümne seitsmendat sünnipäeva (järgmises märtsis) rohkesti seksida mehega, kes mulle meeldib. Kui tahad esmalt vestelda, siis sobib mulle Trollope. … Vastukaja oli ülivõimas ja nii võttis Jane ette mitmeid romantilisi kohtumisi, mis tõid tema ellu naeru, eemaletõukamisi, aeg-ajalt seksi […]
“Naised. Käsiraamat meestele”
Mis mu naisel viga on, kui tal on kõik olemas ja kõik on korras, aga ikka on ta rahulolematu? Nii küsib mõnigi tubli mees ja ei leia vastust. Mees kas ei suuda või ei oska end asetada naise kohale ning näha ja tunda, mida tema tunneb. Või on ta oma asjadega nii koormatud, et ei […]
“Nihilism ja kirjandus. Ei kogemine nihilismi mõtlemises filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel”
Kirjandusfilosoofiline monograafia üritab artikuleerida keeles peituvat negatiivsust ning propageerida filosoofia ühtesulamist kirjandusega. Uurimuses üritatakse vastata paradoksaalsetele küsimustele: kuidas lausuda eimiskit, kuidas väljenduda samaaegselt mittemidagiütlevalt, kuid samas sügavmõtteliselt. Neid küsimusi lahatakse dialoogis moodsa filosoofiaga ning eesti kirjandusega. Teoreetiliselt on raamatus visandatud nihilismi mõtlemine mõjutatud Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri, Maurice Blanchot, Gianni Vattimo, Michel Foucault ja Jean-François […]
“Nikomachose eetika”
Mõisted eetiline ja ebaeetiline kuuluvad peale teaduse ka igapäevakõne valdkonda. Võib eeldada, et üldiselt teatakse, mida selle all mõelda. Tavakasutuses seostuvad need mõisted kõneleja hinnanguga: eetiline on sama, mis hea, ebaeetiline aga halb. Siia tuleb lisada – kõneleja arvates. Eetilise omaduseks on see, et ta sõltub suurel määral konkreetsetest tingimustest – ajast, kohast ja kõigest […]
“Nulli ja lõpmatuse kohal”
Ma ei kahtle, et Linnart Mäll on tülikas ja keeruline inimene. Kaugelt raevukamalt kui enamik teisi on ta trotsinud nii kergesti ja märkamatult tiigistumisele viivat mõnusat vaimset äraolemist – saagu inimlikest vahekordadest siis, mis saab. Kuid tõesti on kõigel alati mingi eraelulinegi põhjus, siis tundub mulle, et Linnart Mälli trotslikkuses on midagi ka sellest kibedast […]
“Nüüdismaailma kriis”
Nüüdismaailma eriomasemaid jooni on silmatorkav lõhe, mis on hakanud eraldama Ida ja Läänt. Välise vormi poolest vägagi erinevaid tsivilisatsioonid on teatud mõttes olnud võrdväärsed, sest nad on lähtunud ühtedest ja samadest põhiprintsiipidest; nad on niisuguste põhiprintsiipide rakendused, mida on kujundanud ümbritsevate tingimuste erinevused. See kehtib kõikides tsivilisatsioonides, mida me võime nimetada normaalseteks või siis traditsioonilisteks; […]
“Ohtlik liik: harilik pubekas”
Nad olid armsad. Nad olid nunnud. Aga millalgi said nendest rõõmsatest ja uudishimulikest lapsukestest purulaisad raskestimõistetavad olevused. “Mida mina sellest õppisin? Lapsed, keda sa mäletasid armastusväärsetena, täis siredust ja sarmi, muutuvad lühikese aja jooksul haisvateks koletisteks (poisid) või hüsteerilisteks amatsoonideks (tüdrukud). Kui perel juhtub koledal kombel vedama, siis lahkuvad teismelised sellest ajajärgust korralike täiskasvanutena,” kirjutab […]
“Õhtumaa mõtte loojad”
Peame õppima tundma minevikku selleks, et mõista olevikku. Inimesed, kes ei tea midagi ajaloost, on nagu inimesed ilma mäluta. Paljudest ühiskonnas praegu käibivatest uskumustest on võimalik õigesti aru saada alles siis, kui mõistame, kuidas nad on tekkinud. Ajaloo tundmine aitab meil mõista paremini nii iseennast kui ka neid, kellega me ei pruugi nõustuda. Samuti peame […]
“Õige vähe õige paljust”
Jean d´Ormesson on sündinud 1925. aastal põlises aadliperekonnas, tema isa ja onu olid diplomaadid. 1944. aastal astub ta École Normale Superieure´i õppima filosoofiat. Alates 1950. aastast on ta mõnda aega UNESCO juures tegutseva filosoofia ja humanitaarteaduse rahvusvahelise nõukogu peasekretär. Ta teeb kaastööd mitmele ajalehele ja on aastatel 1958-65 tehniline nõunik mitme valitsuskabineti juures. Esimesed Juillard´i […]
“Õigeusu nimi”
Apostlik-õigeusu kiriku praktikas toimetatakse kõik olulisemad salasused ja inimesega seotud talitused inimese (risti) nime nimetades. Jumaliku liturgia ettevalmistavas osas meenutab preester koguduserahvast ja teisi õigeusklikke, nimetades neid nimepidi ja võttes igaühe eest pisikese osakese kirikuleivast. Armulauale tulijad ütlevad alati oma ristinime. Enda või lapse taevaseks eestpalujaks valitakse pühak, kes on südamelähedane, või kelle mälestus satub […]
“Õigeusu palveraamat”
Toimetanud ülempreester Mattias Palli Laulud Kristi Sarapuu, Taimi Kopli Kujundus ja vinjetid Inga Heamägi Esikaanel kullatud ikoonitahvel Sirje Säär Sisekaanel tilgatrükis Meida Säär 2. parandatud ja täiendatud trükk 2007
“Õiglus ja hool”
Ilmar Tammelo (1917-1982) kui suurepärase mõtleja, õigusfilosoofi ja loogiku nimi peaks olema tuttav vähemalt neile intelligentsetele lugejatele, kes on jälginud ajakirja “Akadeemia” aastakäike (1989 ja hiljem). Nimelt on Ilmar Tammelo essee inimese (ja inimkonna) eksistentsiküsimuste üle “Ellu jääda ja edasi minna” ilmunud esmakordselt eestikeelsena seal. Ilmar Tammelo varasemaid töid on üliõpilaskonna tarbeks eri raamatuna publitseerinud […]
