“Nüüdismaailma kriis”
Nüüdismaailma eriomasemaid jooni on silmatorkav lõhe, mis on hakanud eraldama Ida ja Läänt. Välise vormi poolest vägagi erinevaid tsivilisatsioonid on teatud mõttes olnud võrdväärsed, sest nad on lähtunud ühtedest ja samadest põhiprintsiipidest; nad on niisuguste põhiprintsiipide rakendused, mida on kujundanud ümbritsevate tingimuste erinevused. See kehtib kõikides tsivilisatsioonides, mida me võime nimetada normaalseteks või siis traditsioonilisteks; […]
“Ohtlik liik: harilik pubekas”
Nad olid armsad. Nad olid nunnud. Aga millalgi said nendest rõõmsatest ja uudishimulikest lapsukestest purulaisad raskestimõistetavad olevused. “Mida mina sellest õppisin? Lapsed, keda sa mäletasid armastusväärsetena, täis siredust ja sarmi, muutuvad lühikese aja jooksul haisvateks koletisteks (poisid) või hüsteerilisteks amatsoonideks (tüdrukud). Kui perel juhtub koledal kombel vedama, siis lahkuvad teismelised sellest ajajärgust korralike täiskasvanutena,” kirjutab […]
“Õhtumaa mõtte loojad”
Peame õppima tundma minevikku selleks, et mõista olevikku. Inimesed, kes ei tea midagi ajaloost, on nagu inimesed ilma mäluta. Paljudest ühiskonnas praegu käibivatest uskumustest on võimalik õigesti aru saada alles siis, kui mõistame, kuidas nad on tekkinud. Ajaloo tundmine aitab meil mõista paremini nii iseennast kui ka neid, kellega me ei pruugi nõustuda. Samuti peame […]
“Õige vähe õige paljust”
Jean d´Ormesson on sündinud 1925. aastal põlises aadliperekonnas, tema isa ja onu olid diplomaadid. 1944. aastal astub ta École Normale Superieure´i õppima filosoofiat. Alates 1950. aastast on ta mõnda aega UNESCO juures tegutseva filosoofia ja humanitaarteaduse rahvusvahelise nõukogu peasekretär. Ta teeb kaastööd mitmele ajalehele ja on aastatel 1958-65 tehniline nõunik mitme valitsuskabineti juures. Esimesed Juillard´i […]
“Õigeusu nimi”
Apostlik-õigeusu kiriku praktikas toimetatakse kõik olulisemad salasused ja inimesega seotud talitused inimese (risti) nime nimetades. Jumaliku liturgia ettevalmistavas osas meenutab preester koguduserahvast ja teisi õigeusklikke, nimetades neid nimepidi ja võttes igaühe eest pisikese osakese kirikuleivast. Armulauale tulijad ütlevad alati oma ristinime. Enda või lapse taevaseks eestpalujaks valitakse pühak, kes on südamelähedane, või kelle mälestus satub […]
“Õigeusu palveraamat”
Toimetanud ülempreester Mattias Palli Laulud Kristi Sarapuu, Taimi Kopli Kujundus ja vinjetid Inga Heamägi Esikaanel kullatud ikoonitahvel Sirje Säär Sisekaanel tilgatrükis Meida Säär 2. parandatud ja täiendatud trükk 2007
“Õiglus ja hool”
Ilmar Tammelo (1917-1982) kui suurepärase mõtleja, õigusfilosoofi ja loogiku nimi peaks olema tuttav vähemalt neile intelligentsetele lugejatele, kes on jälginud ajakirja “Akadeemia” aastakäike (1989 ja hiljem). Nimelt on Ilmar Tammelo essee inimese (ja inimkonna) eksistentsiküsimuste üle “Ellu jääda ja edasi minna” ilmunud esmakordselt eestikeelsena seal. Ilmar Tammelo varasemaid töid on üliõpilaskonna tarbeks eri raamatuna publitseerinud […]
“Öised päevad”
Selles mälestustekirjelduses kajastub Jüri Lina konflikt nõukogude ühiskonnaga. 1979. aasta aprillis oli ta KGB nõudel sunnitud okupeeritud Eestist lahkuma. Aastal 1985 aga algatati tema vastu tagaselja kriminaalasi. Teda süüdistati riigireetmises, sealhulgas selle raamatu avaldamises Stockholmis, sest see sisaldavat eriti tähtsaid riiklikke saladusi. Raamatu kõige erandlikumad osad käsitlevad Nõukogude sõjaväebaase Eestis, millele on lisatud põnevad fotod, […]
“Omada või olla?”
Erich Frommi (1900-1980) võib täie õigusega arvata möödunud aastasaja kõige silmapaistvamate mõtlejate hulka. Tema teosed on mänginud olulist rolli niihästi psühhoanalüüsi kui ka 20. sajandi sotsiaalpsühholoogia ja sotsioloogia edendamises. Käesolevas teoses selgitab Fromm, miks omav elulaad viib maailma psühholoogilise ja ökoloogilise kaose piirile. Raamatus antakse detailne sotsiaalmajandusliku arengu kava, mis autori meelest võiks inimkonna päästa […]
“Õnnelikkuse allikail”
Raamat “Õnnelikkuse allikail” kujutab endast võimalust otsida oma õnnelikkuse tundele ehk positiivsele mõtlemisele sobilikumaid lahendusi ja tagavarasid. Sageli tulevad inimesed psühholoogi konsultatsioonidele õnnetutena, kes raha, kes armastuse, kes tunnustuse, kes sõbra jne. puudusel, üleshinnates ühte õnnelikkuse tegurit. Õnnelikkuse allikaid on aga 21! Kui üks neist on ära kuivanud või veevaene, siis järsku mõni ei ole, […]
“Õnnelikuks tööga”
Kuidas leida oma töös õnn, rahulolu ja kõrgem eesmärk. Steve Nobeli raamat “Õnnelikuks tööga” on suurepärane lugemine neile, kes soovivad leida eneseteostust, kuid pole julgenud seda seni otsima asuda või pole leidnud õiget teeotsa. Me elame praegu maailmas, kus ei pruugi end siduda töökohaga, kuhu sobime, vaid meil on võimalus valida töö, mis sobiks meie […]
“Oodates, et mägi hakkab liikuma”
… ja teisi mõtisklusi elust. Uus eestikeelne raamat “Tühja vihmamantli” autorilt. Käesolev raamat, “Oodates, et mägi hakkab liikuma”, on koostatud Handy vestluste põhjal BBC Radio Four saates “Päeva mõte” ja selles heidetakse sügavaletungiv pilk organisatsioonide, ühiskonna ja meie isikliku eluga seonduvatele vaimsetele hoiakutele. Raamat on ühtaegu õpetlik ja lüüriline, inimlikke põhiväärtusi tunnustav ja mõtlemapanev, selles […]
“Õpetajale arenemishälvetega lastest”
Sisukord: Sissejuhatus. Lapse psüühilise arenemise põhietapid. Õpetamise ja arenemise vastastikune seos. Kõne- ja kuulmishäiretega lapsed. Oligofreensed lapsed. Nägemishäiretega lapsed. Psüühilise arenemise ajutiste häiretega lapsed. Asteenilise seisundiga lapsed. Reaktiivse seisundiga ja konfliktelamustega lapsed. Laste käitumise psühhopaatilised vormid. Psüühiliste haiguste avaldumise alged lastel. Arenemishäiretega laste pedagoogiline uurimine. Erialased terminid. Soovitav kirjandus.
“Õpetuste ja lepingute lood”
Me elasime taevas, enne kui me tulime maa peale. Meie Taevane Isa andis meile päästmisplaani. Päästmisplaan aitab meid uuesti taevas elamiseks valmistuda. Kui me kuuletume sellele plaanile, siis me võime pärast ülestõusmist elada koos Taevase Isaga. …
“Õpi ennast tundma”
Püüdlusi, loomistahet ja tegevust on täis inimese kogu elu, seepärast etendab iga ajajärk tema elus tähtsat osa. Ja ometi erineb murdeiga ehk nn. puberteediiga oma otsingute, eredate muljete ja kustumatute mälestustega nii sellele perioodile eelnenud kui ka järgnevatest aastatest. Ent see pole veel kõik. Murdeiga on inimese elus ka väga vastutusrikas aeg, mitte ainult hariduse […]
“Orienditeekond”
Kummaline on, et teekond itta võib äkki muutuda teekonnaks läände. Teisisõnu, ida võib asuda ka läänes. Väitekirja kirjutamise ajal sorisin kord Orientalistikainstituudi raamatukogus kataloogi ja leidsin seni tundmatu (see tähendab, et ükski seni loetud uurimus polnud niisugusele autorile viidanud) autori René Guénoni teose “Introduction generale a l´etude des doctrines hindoues”. Lugesin seda ja äkki tajusin, […]
“Päevaraamat”
Sari: Avatud Eesti Raamat “Päevaraamat” on Gombrowiczi loomingus erilisel kohal. Poola tuntumaid kirjanduskriitikuid Jan Blonski on öelnud, et “Päevaraamat” on kõige kroon ja kõige võti, mis Gombrowicz on kirjutanud. Tema “Päevaraamat” ei ole tüüpiline kirjanikupäevik, elu- ja loomekroonika, oma teadlikus konstrueerituses pürib see iseseisvaks kirjandusteoseks. Ning kahtlemata on Gombrowiczi “Päevaraamat” poola kirjanduse kõige isikupärasem autoportree. […]
“Päikeselinn”
LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud 3 Filosoof, teoloog ja luuletaja Tommaso Campanella (1568-1639) oli kahtlemata üks silmapaistvamaid renessansiaja utopiste. Ketserluses ja võimudevastasele mässule õhutamises süüdistatud vaimulikku karistati korduvalt nii vabadusekaotuse kui ka piinamisega. Vanglas teeskles ta hullumeelset ning tänu veenvale esitusele pääses hukkamisest, vangistuses olles sündis 1602. aastal ka “Päikeselinna” käsikiri, mis suure saladusekatte all […]
“Pärast lõplikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest”
Teoses ”Pärast lõplikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest“ on prantsuse filosoofi Quentin Meillassoux’ peamine taotlus ületada Immanuel Kanti postuleeritud tunnetuslik lõhe inimese ja maailma vahel, liikuda teispoole inimlikku “lõplikkust”. Meillassoux’ hinnangul põhineb kogu Kanti-järgne filosoofia “korrelatsionismi” ideel, arusaamisel, et tegelikkus (maailm) on alati vaid tegelikkus-meie-jaoks, et filosoofia objekt on korrelatsioon mõtlemise ja olemise, meie ja maailma vahel, […]
“Pärimuste pöördepunkt”
Kõned ja kirjutised. Andres Põder on sündinud 1949. aastal Haapsalus. Ta on lõpetanud EELK Usuteaduse Instituudi, töötanud Viru-Nigula, Suure-Jaani, Räpina ja Pärnu kogudustes. Alates 1990. aastast on ta olnud Pärnu praostkonna praost ning konsistooriumi assessor. 2004 valiti ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopiks ja pühitseti ametisse 2005. aasta küünlapäeval. Käesolevas kogumikus on esitatud valimik tema […]
