“Mõtisklusi usust”
… Käesolev kogumik on mõeldud laiale lugejaskonnale. Kogumikus leiduvad artiklid selgitavad religiooni reaktsioonilist olemust, näitavad usutegelaste kahepalgelisust ja religiooni välise hiilguse taga peituvaid räpaseid tehinguid. … Kaaned määrdunud
“Murphy seaduste täielik kogu”
Klassikaks saanud populaarsed naljaseadused ühes käepärases kogumikus! „Murphy seaduste täielik kogu“ sisaldab sadu aegumatuid seadusi, tähelepanekuid ja tarkuseteri elu frustreerivate paratamatuste kohta, olgu nendeks siis juhmarditest bossid, isehakanud eksperdid ja tänamatud külalised või ennustamatu ilm ja üha alt vedav kodutehnika. Bürokraatiat, alluvussuhteid, poliitikat, teadust, tehnikat, kontoriolmet, meditsiini, sporti, reisimist, kokkamist ja veel paljut muud käsitlev […]
“Muti tabloid”
Sisukord Eestlus maailas Kuidas väike eestlane suurele välismaalasele pettumuse valmistas Küll kurat tegi hinge täis Eesti eestlane ja maailma eestlane Mis nad siis tulevad? Müütiline julgeolek ja eesti asi Kes on salgas esirinnas? Tagastamatu moraalne abi Omariiklus – usk ja loogika Šibbolet Uudiseid koduvabariigist Keskklassi rõõmud Bill ja 6.50 Tüütud õpetajad Homogeensuse müüdist Kassandra valib […]
“Muudetud Tema sarnaseks”
Kui Jumal Vanas Testamendis nimetas Ennast Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalaks, siis juhtis Ta sellega meie tähelepanu eriliselt nende kolme patriarhi elule ja koguemusele. Lähtudes sellest tõdemusest esitab autor sügava ja haarava käsitluse Jumala tööst nende meeste juures ja avab nende eelkujundliku tähenduse kõigi kristlaste vaimuliku elu jaoks.
“Müüdi kohalolu”
Leszek Kołakowski (1927–2009), “filosoof, kes kukutas kommunismi”, oli Poola tuntuim mõtleja ja Briti Akadeemia liige. Eesti keeles on temalt varem ilmunud: “Horror metaphysicus” (2000), “Religioon” (2004), “Miniloengud maksiprobleemidest” (2007, 2. tr 2019), “Mida küsivad meilt suured filosoofid” (2012), “Revolutsioon kui ilus haigus” (2014) ja “Naeruvääristatud Jeesus” (2017). “Müüdi kohalolus” on lisaks müütilist maailmapilti käsitlevale nimitraktaadile […]
“Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800”
Viimasel kolmekümnel aastal on varauusaeg (16.–18. sajand) ennast Eesti ajaloo periodiseeringus ja historiograafias omaette etapina jõuliselt kehtestanud. Seda on käsitatud ajastuna, mil hakkasid toimuma muutused, ümberkorraldused ja uuendused, millega pandi alus trükikultuurile, konfessionaliseerumisele, modernseeruvale riigile ning lõpuks ka tänapäevasele ühiskonnale ja majandusele. Kogumik aitab mõista varauusaja arengujooni Eesti- ja Liivimaal perioodil 1520–1800 ning peegeldab varauusaja uurimise […]
“Näen, kuulan, tunnetan”
Kirjandusteadlase ja kultuurivahendaja Eve Pormeistri esimene eestikeelne raamat koondab nii eesti- kui ka saksakeelsete autorite teostest tõukuvaid kirjanduslikke arutlusi, aga ka vestlusi kirjanikega. See on suurepärane näide elavast ja elulisest kirjanduskäsitlusest, sellest, miks ja kuidas on kirjandus inimeseks olemise mõtestamisel hädavajalik: kirjandusteosed on kui intelligentsed vestluspartnerid, mõtte- ja elukaaslased, kellega eksistentsiaalseid küsimusi lahata või kellele […]
“Naeruvääristatud Jeesus”
Leszek Kołakowski (1927–2009) on tuntuim poola filosoof, mitme maineka auhinna laureaat. Eesti keeles on temalt varem ilmunud: “Religioon” (2000), “Horror methaphysicus” (2004), “Miniloengud maksiprobleemidest” (2007), “Mida küsivad meilt suured filosoofid” (2012) ja “Revolutsioon kui ilus haigus” (2014). “Naeruvääristatud Jeesus” on valik Kołakowski religiooniteemalistest esseedest. Sari: Edmund Burke`i Selts
“Naine sinus eneses. Armuseiklused küpses eas”
Kuuekümne kuue aastaselt otsustas Jane Juska oma elu muuta. Ta pani lehte kuulutuse: Soovin enne oma kuuekümne seitsmendat sünnipäeva (järgmises märtsis) rohkesti seksida mehega, kes mulle meeldib. Kui tahad esmalt vestelda, siis sobib mulle Trollope. … Vastukaja oli ülivõimas ja nii võttis Jane ette mitmeid romantilisi kohtumisi, mis tõid tema ellu naeru, eemaletõukamisi, aeg-ajalt seksi […]
“Naised, kes jooksevad huntidega”
Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke […]
“Naised. Käsiraamat meestele”
Mis mu naisel viga on, kui tal on kõik olemas ja kõik on korras, aga ikka on ta rahulolematu? Nii küsib mõnigi tubli mees ja ei leia vastust. Mees kas ei suuda või ei oska end asetada naise kohale ning näha ja tunda, mida tema tunneb. Või on ta oma asjadega nii koormatud, et ei […]
“Narcissus ja Echo. Müüt ja analüüs.”
Mis on nartsissism? On see normaalne isiksuseomadus või väärastus? Jõuallikas või hälve? Mil moel esineb nartsissism meie igapäevaelus ja igapäevastes tegemistes? Mis teeb mõnest nartsissisti ja kuidas väljendub nende inimeste nartsissism, kellel ei ole nartsissistlikku isiksushäiret? Kõigile neile küsimustele on maailmas otsitud vastust juba siis, kui sellist terminitki nagu “nartsissist” ei olnud. Küll aga oli […]
“Narruse kiitus”
… Eriti populaarseks saab Erasmuse kombesatiir “Enkomion Moriae” (Narruse kiitus, kirjutatud aastal 1509), mis on püsinud tänapäevani ta kõige loetavam teosena. Selle satiiri lugeja ei tohi suhtuda Erasmuse Moriasse liiga üheplaaniliselt: siin naeruvääristatakse Narruste Narruse enda suu läbi; peaaegu kõikjal tunneme aga Narruse maski taga autorit ennast, kes kord teritatud satiirikusulega pahede vastu välja astub, […]
“Nihilism ja kirjandus. Ei kogemine nihilismi mõtlemises filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel”
Kirjandusfilosoofiline monograafia üritab artikuleerida keeles peituvat negatiivsust ning propageerida filosoofia ühtesulamist kirjandusega. Uurimuses üritatakse vastata paradoksaalsetele küsimustele: kuidas lausuda eimiskit, kuidas väljenduda samaaegselt mittemidagiütlevalt, kuid samas sügavmõtteliselt. Neid küsimusi lahatakse dialoogis moodsa filosoofiaga ning eesti kirjandusega. Teoreetiliselt on raamatus visandatud nihilismi mõtlemine mõjutatud Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri, Maurice Blanchot, Gianni Vattimo, Michel Foucault ja Jean-François […]
“Nikomachose eetika”
Mõisted eetiline ja ebaeetiline kuuluvad peale teaduse ka igapäevakõne valdkonda. Võib eeldada, et üldiselt teatakse, mida selle all mõelda. Tavakasutuses seostuvad need mõisted kõneleja hinnanguga: eetiline on sama, mis hea, ebaeetiline aga halb. Siia tuleb lisada – kõneleja arvates. Eetilise omaduseks on see, et ta sõltub suurel määral konkreetsetest tingimustest – ajast, kohast ja kõigest […]
“Nulli ja lõpmatuse kohal”
Ma ei kahtle, et Linnart Mäll on tülikas ja keeruline inimene. Kaugelt raevukamalt kui enamik teisi on ta trotsinud nii kergesti ja märkamatult tiigistumisele viivat mõnusat vaimset äraolemist – saagu inimlikest vahekordadest siis, mis saab. Kuid tõesti on kõigel alati mingi eraelulinegi põhjus, siis tundub mulle, et Linnart Mälli trotslikkuses on midagi ka sellest kibedast […]
“Nüüdismaailma kriis”
Nüüdismaailma eriomasemaid jooni on silmatorkav lõhe, mis on hakanud eraldama Ida ja Läänt. Välise vormi poolest vägagi erinevaid tsivilisatsioonid on teatud mõttes olnud võrdväärsed, sest nad on lähtunud ühtedest ja samadest põhiprintsiipidest; nad on niisuguste põhiprintsiipide rakendused, mida on kujundanud ümbritsevate tingimuste erinevused. See kehtib kõikides tsivilisatsioonides, mida me võime nimetada normaalseteks või siis traditsioonilisteks; […]
“Ohtlik liik: harilik pubekas”
Nad olid armsad. Nad olid nunnud. Aga millalgi said nendest rõõmsatest ja uudishimulikest lapsukestest purulaisad raskestimõistetavad olevused. “Mida mina sellest õppisin? Lapsed, keda sa mäletasid armastusväärsetena, täis siredust ja sarmi, muutuvad lühikese aja jooksul haisvateks koletisteks (poisid) või hüsteerilisteks amatsoonideks (tüdrukud). Kui perel juhtub koledal kombel vedama, siis lahkuvad teismelised sellest ajajärgust korralike täiskasvanutena,” kirjutab […]
“Õhtumaa mõtte loojad”
Peame õppima tundma minevikku selleks, et mõista olevikku. Inimesed, kes ei tea midagi ajaloost, on nagu inimesed ilma mäluta. Paljudest ühiskonnas praegu käibivatest uskumustest on võimalik õigesti aru saada alles siis, kui mõistame, kuidas nad on tekkinud. Ajaloo tundmine aitab meil mõista paremini nii iseennast kui ka neid, kellega me ei pruugi nõustuda. Samuti peame […]
“Õige vähe õige paljust”
Jean d´Ormesson on sündinud 1925. aastal põlises aadliperekonnas, tema isa ja onu olid diplomaadid. 1944. aastal astub ta École Normale Superieure´i õppima filosoofiat. Alates 1950. aastast on ta mõnda aega UNESCO juures tegutseva filosoofia ja humanitaarteaduse rahvusvahelise nõukogu peasekretär. Ta teeb kaastööd mitmele ajalehele ja on aastatel 1958-65 tehniline nõunik mitme valitsuskabineti juures. Esimesed Juillard´i […]
