“Kuidas tajuda ohtu”
Gavin de Becker on kaitsnud võimalike kallaletungijate eest paljusid Hollywoodi kuulsusi, kuid aidanud luua ka tugikeskusi perevägivalla ohvriks langenud naistele, esinenud loengutega ning töötanud vangide abiprogrammides. Et ta pärineb ise keskkonnast ja perest, kus vägivald oli igapäevane asi, teab ta hästi, kuidas seda ära hoida või vähemalt, kuidas vältida selle ohvriks langemist. “Kuidas tajuda ohtu” […]
“Kuidas tehakse maailmu”
Sari: Avatud Eesti Raamat Üks 20. sajandi originaalsemaid Ameerika filosoofe ja loogikuid Nelson Goodman argumenteerib mängleva rangusega omalaadse “irrealismi” kasuks – teoste ja teooriate loomiseks ja mõistmiseks ei tarvitse rääkida reaalsusest, mille kohta need käivad. Maailmu on sama palju kui nende kohta käivaid õigeid versioone. Kergejalgsel teekonnal peatutakse stiili mõistel, näidatakse, kuidas pildid saavad tsiteerida […]
“Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi”
Dale Carnegie (1888–1955) 1936. aastal ilmunud psühholoogia kuldraamat, mida on trükitud erinevates keeltes miljoneid eksemplare. Tänapäeva kiiretempolises maailmas muutuvad inimsuhted päev-päevalt keerulisemaks. Et nendega edukalt toime tulla, vajavadki inimesed teatavaid lihtsaid juhiseid, mille järgi saaks elama hakata kohe ja siinsamas. Psühholoogia kuldraamat
“Kuldaväärt mõtted”
Kogunud Lev Tolstoi Osa inimesi väidab, et süvene endasse ja siis leiad sa rahu. See ei ole siiski kogu tõde. Teine osa inimesi väidab risti vastupidist: tule oma koorest välja; püüa unustada ja leia õnn lõbustustes. Seegi pole õige kas või sellepärast, et nii ei ole võimalik vabaneda näiteks haigusest. Rahu ja õnn ei ole […]
“Kultuur ja eetika”
Raamat sisaldab tuntud filosoofi, muusiku ning arsti A. Schweitzeri (1875-1965) neljaosalisena kavandatud “Kultuurifilosoofia” kaks esimest osa: “Kultuuri allakäik ja taasloomine” ning “Kultuur ja eetika” (esitrükk 1923). Teoses analüüsitakse kultuuri mandumise põhjusi ja osutatakse ühtlasi kultuuri uuestisünni võimalustele. Pühendades palju tähelepanu eetilise mõtte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasüsteeme Vana-Kreekast kuni läinud sajandi lõpuni. Uut optimistlikku maailmavaadet […]
“Kultuurimärgid”
Märkide, märgisüsteemide ja koodide eritlemise võime ei väljendu pelgalt praktiliste grammatikate või tüpoloogiate tundmises. Igas ühiskonnas, igas kultuuris on oma tähistamispraktikad, ja märke ning koode saab mõista vaid neid tähistamis- ja tähendustamisprotsesse tundes. Siit tuleneb, et märkide uurimise ja mõtestamise minimaalseks tingimuseks on nende vaatlemine kasutuses. Kasutus on aga käitumuslik ja tekstiloomeline. Olgu see argikäitumine […]
“Kultuurisemiootika”
Juri Lotman (1922-1993) oli üks nüüdisaja silmapaistvamaid semiootikuid ja kirjandusteadlasi. Ta oli Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Käesolev kogumik sisaldab Lotmani olulisemaid artikleid kultuurisemiootika vallast, andes ettekujutuse semiootilisest lähenemisest ruumile, kujutavale ja filmikunstile, kirjandusele ja teatrile ning kultuurile tervikuna. Ühtlasi pakub kogumik ülevaadet semiootikateooria arengust ja tähendusest 20. sajandi humanitaarias.
“Kümme põhjust, miks otsekohe kustutada kõik oma sotsiaalmeedia kontod”
Teil on võib-olla raske ette kujutada elu ilma oma sotsiaalmeedia kontodeta, kuid virtuaalmaailma teerajaja Jaron Lanier kinnitab, et meile tuleks kasuks, kui meil neid ei oleks. Sotsiaalmeedia mürgisest haardest pagemiseks on Lanieri sõnul palju põhjusi. Sotsiaalmeedia kipub meis esile tooma halvemat, muudab poliitika hirmuäratavaks, hullutab meid illusioonidega populaarsusest ja edust, rikub meie suhted tõega ja […]
“Kümne minuti zen”
Lühikese ajaga rahulikuks ja rõõmsaks “Kümne minuti zen” on lihtne ja tõhus käsiraamat, mis aitab alustada päeva õiges meeleolus, et olla valmis võimalikeks katsumusteks. Kulutame igal hommikul kümme minutit nii duši all käimisele, hommikusöögi valmistamisele kui ka söömisele, kuid ei leia üldse mahti oma mõtete klaarimiseks. Kümne minuti zen´i tehnika kombineerib nelja teraapia – meeleteadlikkuse, […]
“Kurat Euroopa usundiloos”
Sissejuhatus demonoloogiasse Eurooplaste vaimuilma on kaua aega kujundanud usundiline mõte. Just mütoloogia valdkond on inimfantaasiale pakkunud eriti avarat mänguruumi. Üks mõjukamaid ja elavamaid kujutelmi läbi aegade on olnud kurat, tervete rahvaste ning oma aja haritlaste ühislooming. Kes on kurat? Kuidas ta sündis? Millised on tema võimu piirid ja suhted inimestega? Neis ja paljudes teistes küsimustes […]
“Kurjuse Kuningriik”
/…/ Käesolev töö on iselaadne katse mõista ja näha maailmas eksisteeriva kurjuse fenomeni läbi religioonifilosoofilise prisma. Kurjust kui eksistentsi ühte lahendamatut fenomeni on selles töös algselt vaadeldud paralleelselt ja põgusalt kolmest eraldiseisvast vaatenurgast: füüsilisest, moraalsest ja metafüüsilisest. Hiljem on aga enam tähelepanu pööratud just moraalsele kurjusele, mida on üritatud mõtestada läbi teoloogilise kontseptsiooni. Et kurjuse […]
“Lääne tsivilisatsioonist ja Euroopa tupikseisust”
Eduard Tinn (s 1943), professor, filosoofiadoktor (1988). Lõpetanud Tallinna 21. Keskkooli ja Moskva Teatriinstituudi (GITIS), õppinud Moskvas Kunstide Ajaloo Instituudi aspirantuuris ja Ühiskonnateaduste Akadeemia doktorantuuris. Töötanud ajakirjas Вопросы философии ja ajalehes Литературная газета. Olnud ajalehe Sirp ja Vasar ning ajakirja Poliitika peatoimetaja, lavakunstikateedri juhataja, juhtinud Eesti juudo- ja karateföderatsiooni. Ligi neli aastakümmet õpetanud filosoofiat ja […]
“Lapsed ja meie”
Tuntud lastepsühholoogi ja pedagoogi lahedas, igaühele mõistetavas stiilis kirjutatud raamatus esitletakse paljude aastate pikkust praktilise töö kogemust vanemate ja laste oma-vaheliste suhetega seotud probleemide lahendamisel.
“Lapsed Piiblis”
Portreed lastest Uues ja Vanas Testamendis ning piibellikud vastused lastetöö kohta Piibel kõneleb, et “meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi!” 1Jh 3:1. Jeesuses Kirstuses on Jumal ise lapseks saanud, et meie võiksime kogeda Tema halastust ja armastust. Väljendades inimelu tähtsamat suhet sõnaga laps, suunab Pühakiri meid süvenema lapse piibellikku tähendusse. Näeme millised on […]
“Lapsevanema mängureeglid. Isiklik teejuht õnnelike ja enesekindlate laste kasvatamiseks”
Mõnd lapsevanemat vaadates tundub kõik imelihtne. Näib, et nad teavad alati, mida teha ja mida öelda, olgu olukord kui tahes keeruline. Paistab, et neile on antud vaistlik oskus kasvatada õnnelikke, enesekindlaid ja tasakaalukaid lapsi. Kas nemad teavad midagi, mida meie ei tea? Kas me kõik võiksime seda õppida? Vastus on kindlasti “jah”. Nemad tunnevad lapsevanema […]
“Leeriõpik” Nr 3
Kiriku ajalugu ja teave. Ristiusk on ajalooline usund ning tema minevikku tundmata ei saa mõista tänapäeva kristlust. Kõige parema ettekujutluse ristiusu tähtsusest Lääne kultuurile annab ajalooline käsitlusviis. Käesolev õpik sisaldab ka teavet kirikute kohta ning seda selle õiges ajaloolises seoses, mitte omaette informatsioonina. Lähtekohaks on kristlaskonna praegune olukord, kuid selle kujutamist ei ole paisutatud kiriku […]
“Legend Umar Haijamist”
Aeg muudab kõik, ta on tugevam kui liivatorm kõrbes, temaga ei ole võrreldav isegi ookeani murdlainete vägevus. Tema omapära on selles, et ta tegutseb aegamööda. Kui ka terve maailm magab, kui vaibuvad tormid ja lainemurd, ei maga ainult Aeg: ta on pidevalt virge ja lakkamatult tööl. Ta on tugevam isegi tulest, mida nii väga armastas […]
“Legendid Kristusest”
Sisu: Püha öö. Keisri nägemus. Tarkade kaev. Petlemma lapsed. Põgenemine Egiptusse. Naatsaretis. Templis. Püha Veroonika higirätik. Punarind. Õnnistegija ja püha Peetrus. Leek.
“Leia oma õige”
Aitab luuseritest – lõpeta armumine hr Kättesaamatusse, hr Ebausaldusväärsesse, hr Paha Poissi, hr Sõltuvasse, hr Abielumehesse või hr Seksisõltlasse Õpi, kuidas luuserit ära tunda Loe kokku oma poisi punktid luuserite testis Vaata üle kümme viga, mida naised suhete juures teevad Leia endas julgust luuserist vabaneda ja oma elu ise juhtida Neliteist põhjust oma vallalisuse nautimiseks […]
“Lingvistiline mets. Lindvistika ehk metsa see lingvistika” 2 raamatut
1. Raamat “Lingvistiline mets” Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Mets ja teadvus on selles raamatus sünonüümid. Sarnased sõnad on veel ka psüühika, leghorn, närvisüsteem, kartulikoobas, võsa, korilane ja aatom. 2. Raamat “Lindvistika ehk metsa see lingvistika” Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava […]
