“Keegi ei kuule meid” II osa
II “Muutunud näod” on romaani teise osa alapealkirjaks, iseloomustades perioodi Eesti liitmisest N. Liiduga kuni Saksa-Vene sõja esimeste nädalateni. Romaani esimeses osas kogu oma konkreetsuses esitatud väikelinn ja selle väga erinevatesse keskkondadesse kuuluvad inimesed – mille all võime kujutleda ka kogu Eestist – on nüüd lõplikult võõra võimu haardes. Kuidas see vallutamine toimus üksikasjades, kuidas […]
“Tallinna sepis”
Keskaegne Tallinn. Jõukas, vitaalne hansalinn. Võimas sõjalis-kaubanduslik keskus Põhja-Euroopas. Sajandite vältel koondus linna rikkust ja vara ning kunstimeistreid, kelle looming leidis hindamist ligidal ja kaugel. Peaaegu iga hoone Tallinna vanalinnas peidab oma uste taga arvukalt dekoratiiv- ja tarbekunstiteoseid, mis lisavad keskaegse Tallinna portreele hulgaliselt meeleolukaid nüansse. Linna jõukuse ja tähtsuse kiire kasv lõi soodsa pinna […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.3 1991”
Sisukord Saateks Ain Lavi. Nägemus Varbola väravakohast Evald Tõnisson. Eerik Laid Eesti muinaslinnade uurijana Ant Viires. Eerik Laid rahvateadlasena Tõnu Ints. Eerik Laiu poliitilisest tegevusest Aivar Kriiska. Mitte ainult põhja ja läände. Eesti, Läti ja Leedu arheoloogiaüliõpilaste kontaktseminar Tartus Johannes Lepiksaare tööde bibliograafia II (1949-1989) Lühendid
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.2 1990”
Sisukord EASi juhatuse tööst (V. Lang) EASi 1. koosolek 12.02.1990 (V. Lang) EASi 2. koosolek – Harri Moora päeva 02.03.1990 (V. Lang) Akita Kustini päev 23.03.1990 (V. Lang) Eesti Arheoloogiaseltsi põhikiri EASi juhatuse protest Esimesed arheoloogilised uurimistööd Kuressaares (T. Sepp) Diplomitöö ühest Lõuna-Häme asustuskeskusest (V. Lang) Teos, mis peegeldab Lääne valuuta võidukäiku Ida-Euroopas 1000 aastat […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.4 1990”
Sisukord EASi juhatuse viimased koosolekud enne suvevaheaega (V. Lang) EASi suvemalev tegevuses (A. Kriiska, A. Lavi, A. Saluste) Rahvusvahelised väliuurimised Rõuge Liinjärvel (A.-M. Rõuk) Kala kunstis ja söögilaual (V. Lõugas) Soomes said kokku aastakihiliste setete uurjad (A.-M. Rõuk) Rimute Rimantiene 70 (L. jaanits) Helsingi Ülikooli filosoofiateaduskonna promotsioon (J. Moisanen) Mõistatusest (A. Laruingson) Granaadid arheoloogiliste leidude […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.1(5) 1991”
Sisukord EASi juhatus 1990. aasta sügisel (V. Lang) EASi 4. üldkoosolek 6.12.1990 (A. Lavi) Jalase arheoloogilis-etnograafiline kaitseala (Ü. Tamla) Uus käsitlus Soome muinaslinnadest (V. Lang) IV Põhjamaade kirikuarheoloogia sümpoosion Trondheimis (J. Tamm) eesti arheoloogiaüliõpilased Põhjamaade kontaktseminaril (M. Kuiv) Külaskäigust Soome (A. Lauringson) Turu arheoloogiaüliõpilased Eestis (A. Kriiska) 15. aastat Turaida ekspeditsiooni (E. Tõnisson)
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.1 1990”
Sisukord Saateks (E. Tõnisson) Eesti Arheoloogiaseltsi Asutav Kogu (V. Lang) EASi Asutavast Kogust osavõtjad EASi juhatuse tööst (V. Lõugas) 1989. aasta arheoloogilised ekspeditsioonid (V. Lang) Mare Aun (V. Lõugas) Labidas – 150 (V. Lõugas) Uut vepslaste muinaskultuurist (V. Lõugas) Eesti rauaaeg soome keeles (V. Lang) Doktoriväitekiri soome-ugri arheoloogia alalt (V. Lõugas) Eesti arheoloogiaüliõpilaste ühendus “Arche” […]
“Kaks otsa. Estraadiintermeediumid”
Huumor on tarkade ülbus. Hea nali on nagu pangarööv – ootamatu ja kiire. Elu on tihti naljakas nagu pensionäride ekskursioon. Elus võib edasi jõuda ka ilma autota, ilma huumorita on palju raskem. Huumor on nagu vein, mida peab olema suures valikus ja igale maitsele. (Taskuformaat)
“Tuna 3/1999”
Sisukord Ilmar Vene. Ateena ja Firenze Lea Leppik. Võim ja vaim Tartu tudengite duellidest Tiit Noormets. “Käsen kõige suurema südidusega neid inimese soo jätiseid kinni püüda…”. Eesti rahvaväe päevakäske Vabadussõja päevilt 1918-1919 Tõnu Tannberg. “Ljubanka marssal” Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. I osa. L. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal Mati Kiirend. “Must Kass 20 […]
“Madalrõhkkond”
Kogumik sisaldab kõiki Ardi Liivese draamaloomingu suundi: siin on psühholoogilisi draamasid, komöödiaid ja olustikulisi näidendeid.
“Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte”
LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud 6 Armastatud inglise kirjaniku ja nobelisti Doris Lessingi (1919-2013) Aafrika-lood ilmusid esmakordselt 1951. aastal kogumikus “This Was the Old Chief´s Country” ja kolm neist lugudest jõudis Loomingu Raamatukogu esimeses aastakäigus pealkirja all “Imerohi ei ole müüdav” ka eesti lugejateni. Lugude aines pärineb peamiselt Lessingi lapsepõlvest, millest suurema osa veetis ta […]
“Päikeselinn”
LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud 3 Filosoof, teoloog ja luuletaja Tommaso Campanella (1568-1639) oli kahtlemata üks silmapaistvamaid renessansiaja utopiste. Ketserluses ja võimudevastasele mässule õhutamises süüdistatud vaimulikku karistati korduvalt nii vabadusekaotuse kui ka piinamisega. Vanglas teeskles ta hullumeelset ning tänu veenvale esitusele pääses hukkamisest, vangistuses olles sündis 1602. aastal ka “Päikeselinna” käsikiri, mis suure saladusekatte all […]
“Fanny ja Alexander”
LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud 2 Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918-2007) poolautobiograafilise teoses “Fanny ja Alexander” avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare´i “Hamleti” lavastamine pereisa juhitavas teatris. Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste […]
“Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 36 Oma aja silmapaistvaim ungari kirjanik Peter Esterhazy on öelnud, et kirjandus on keeles mõtlemine. Loenguvalimikus “Sõnade imelisest elust” räägib Esterhazy nii kirjandusest, keelest kui ka mõtlemisest; muidugi ka sõnadest, millel on oma elukaar, nii et kirjanik peab teadma, kuidas need vananevad, tundma nende tujusid ja taipama sedagi, mis […]
“November”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 34-35 “Ma armastan sügist, see nukker aastaaeg on mälestuste jaoks loodud.” Nii alustab Gustave Flaubert oma esimest romaani “November”, mille ta lõpetas 1842. aasta sügisel 21-aastasena, kuid trükivalgust nägi see alles pärast autori surma. Autobiograafiliste sugemetega loos saab lugeja kaasa elada noorukist peategelase tundelisele sirgumisele, tema esimestele armurõõmudele ja […]
“Kurtide vabariik”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 32-33 Ilya Kaminsky on Ukrainast pärit Ameerika luuletaja, kelle teisest autorikogust “Kurtide vabariik” kujunes 2019. aasta üks enim tähelepanu pälvinud luuleteoseid ingliskeelses luuleruumis. Luulekogusse koondatud enamjaolt lüürilise alatooniga luuletused jutustavad loo okupeeritud Vassenka linnast. Sõjavägi tapab nukuetenduse ajal kurdi poisi, kes ei kuule seersandi käsklust, mispeale linnarahvas otsutab ühiselt […]
“Keegi ei kuule meid” I osa
I Kui see esimest nõukogude okupatsiooniaega käsitlev romaan 25 aasta eest esimeses trükis ilmus, müüdi väljaanne kolme nädalaga läbi. G. Suits kirjutas teose ilmumise puhul: “Keegi ei kuule meid! Siiski unustamatu eilsus meie mälestustes!… Keegi pole veel nõukogude okupatsiooni ja süsteemi sissemurdmist Eestisse näidanud nii ilmsielavalt ja kogumikku tunnetava eepilise suutmisega.” Kui raamat nüüd uues, […]
“Kahtlased kujud öises rongis”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 16-17 Yoko Tawada elab Berliinis, kirjutab nii jaapani kui ka saksa keeles ning on tähelepanu ja tunnustust pälvinud loomingu eest, mida iseloomustab mäng keele ja kujutlusvõime piiridel. Sinavormis lühiromaan “Kahtlased kujud öises rongis” põimib argised tähelepanekud unenäoliste kogemustega. Oma teekonnal rongiga läbi Euroopa linnade ja Aasia avaruste puutub “sina” […]
“Moskoviidid”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 14-15 Rootsi armastatud kunstnik ja viljakas vestekirjanik, Rootsi Akadeemia liige aastast 1922. 1923. aastal tegi ta pikema reisi kodusõjajärgsele Venemaale, missiooniks visandada selle unikaalse ajajärgu tegelaste portreesid. Talle avanesid nii Kremli kõrged uksed kui ka kõige kohutavamad allilmaurkad. Ta joonistas Trotskit ja Kalininit, Clara Zetkinit ja Aleksandra Kollontaid, aga […]
