“Mapp”
Novelle ja katkendeid Sisukord – Eroica – Monstrum – Uksed – Kolm kohtumist – Väitekiri – Gaasipedaal – Rotikonsulent – Õpetlase surm – Papi puu otsas – Viis juttu – Ausate kavatsustega – Sõnum tünnist – Marmorpoeet – Aafrikasse – Seitse proosapala – Käbi ja känd – Kolm kirja – Teedeminister – Rangelt salajane – […]
“Talu”
Ilmar Jaksi tugevus kirjanikuna on seisnenud peamiselt ta novellide psühholoogilises ja üllatuslikus vaatenurgas. Üllatuslik on ka ta käesoleva romaani traditsioonipärase teema juurde asumine. Lihtsa pealkirja «Talu» taga peitub selle mõiste nagu mingit metafüüsilist ideed kehastava üksuse mõju kuuele sellega seotud inimesele. Talu vanatestamentliku käsu haardesse tõmmatud tegelased elavad seda käsku läbi erineval viisil. Raamat on […]
“Eesti kunsti ajalugu I-II. 3 raamatut”
Eesti kunst kõige varasemast ajast kuni 19. saj. keskpaigani. Eesti kunst 19. sajandi keskpaigast kuni 1940. aastani. Nõukogude Eesti kunst 1940-1965. Toimetuskolleegium: B. Bernstein, E. Jansen, J. Kahk, K. Kirme, E. Pihlak, I. Solomõkova (peatoimetaja), V. Tiik, V. Vaga.
“Eesti linnarahvastik 18. sajandil”
Eesti ajaloolane professor dr. phil. Raimo Pullat on sündinud 1935. aastal Tallinnas ja tegutsenud peamiselt Eesti linnade ajaloo uurijana (periood 18. sajandi algusest tänaseni). Tänapäeva teadusele ja kogu meie maailmamõistmisele on omane käsitleda nähtusi süsteemselt, sisemiste seoste ja funktsioonide avamise kaudu. Selline lähenemisviis on avardanud ka linnaajaloo ja linnarahvastiku ajaloo tundmaõppimist, ajaloolise arengu eri külgede […]
“Astronoomia”
Sisukord – Sissejuhatus – Sfäärilise astronoomia alused – Astromeetria alused – Maa – Päikesesüsteemi ehitus. Planeetide ja Kuu liikumine – Üldine gravitatsiooniseadus ja taevamehaanika alused – Astrofüüsika meetodid – Planeedid ja nende kaaslased – Päikesesüsteemi väikekehad – Päike – Üldine ülevaade tähtedest ja nende füüsikalisest ehitusest – Kaksiktähed, muutlikud tähed ja täheparved. Difuusne mateeria – […]
“Fredmani epistlid ja laulud”
Nagu ma olen üldiselt tuntud nii moraalsest kui füüsilisest küljest, see tähendab, südame, elukäigu ja kehaehituse poolest, olen ma härra, kellele on antud väga vähe sügavmõttelisust ja kes ei päri selle järele, kas liigub päike või pöörleb maa oma telje ümber. Mina võin kinnitada ainult seda, et ma ei soovi ühelegi loodud olendile halba, armastan […]
“Jää ja pimeduse õud”
Christoph Ransmayr sündis 1954. aastal Welsis, Ülem-Austrias. Ta tudeeris Viinis ja elab praegu Iirimaal. Tema raamatuid, teiste hulgas Viimne maailm, on siiani tõlgitud 22 keelde. Temalt on ilmunud teosed: Särav Surm. Kuivendusprojekt ehk olulise avastamine (1982), Pimedas nurgas. Teateid Kesk-Euroopast (1985), Viimne maailm, romaan (1988), Morbus Kitahara, romaan (1995). Selle mitmekihilise seiklusromaani keskmes on Austria-Ungari […]
“Kolmanda korruse tagumise ajutine”
“Miks te tulite?” küsis Stasia. “Ma tulin sellepärast, et teie vajasite mind – sellepärast, et vajasite mind rohkem kui midagi muud terves maailmas.” Uku ja Eha Masingu eestindatud Claude Houghtoni sümbolistlik ulmeromaan toob vaimsetesse ja olmeheitlustesse takerdunud inimeste maailma ühe kummalise võõra, keda oldi enese teadmata kannatamatult oodatud.
“Kuidas vaadelda linde”
Käesoleva raamatu ülesandeks on anda asjahuvilistele juhendeid lindude elu vaatlemise kohta. On üldiselt teada, et rahvahulkade huvi lindude vastu on kõikjal suur. Sama võime täheldada ka meie vabariigis. Seni puudus aga raamat, kus üleskerkinud küsimustele vastust leida. Käesolev raamat on kirjutatud eelkõige asjaarmastajatele – sellistele linnusõpradele, kes lindude elu vaatlemisega ja uurimisega saavad tegelda oma […]
“Juhansoni reisid”
Eesti poistel polnud Teises maailmasõjas võimalust võidelda oma riigi eest omas mundris. Paljud valisid seetõttu teenistuse Soome sõjaväes. Nende, nn soomepoiste lugu puudutabki Ilmar Talve, pajatades, kuidas ja milliste seiklustega jõuti aastatel 1944-1945 lõpuks Saksamaa kaudu Rootsi. Meisterlikult kirjutatud raamat on lihtsalt ja rõõmsalt loetav, mis on ühe sõjaromaani kohta küllalt haruldane omadus.
“Ainult inimene”
Ainult inimene. See on üks tund vastu hommikut. Valgus on hämaruse linna kohal juba võitnud. Toas muutuvad esemete kontuurid üha selgemaks ja selgemaks. Ärkad ja vaatad kella öölaual, – langed aga kohe rahustunult tagasi: veel on aega! Kuni uni ei tule enam. Otsid siis rahutult sigaretipakki ja tikutoosi. Tõmbad esimesed sõõmud ahnelt ja sügavalt. Ja […]
“Kaugelviibija käekõrval”
Mälestusi Henrik Visanpuust paguluses. Kohtumine ühes Berliini kohvikus. Loojudes jätab päike endast vaikselt vaibuva järelhõõguse õhku, vette ja isegi kivvi. Olen vahel suveõhtu pealetulevas pimeduses pannud käe müürile: see on veel soe. Päike ise on ära veerenud, aga midagi on temast siin alles – peopesa all. Nii on ka pärast inimese kustumist. Ühes jääb üksinda […]
“Mäeküla piimamees “
Firma kehvapalgaline madalama astme töötaja saab edutatud osakonnajuhataja tulutoova ameti peale, kui lubab vastutasuks aeg-ajalt oma naist vananevale firmadirektorile seksuaalsete kihude rahuldamiseks. Selline võiks välja näha Eduard Vilde (1865-1933) romaani “Mäeküla piimamees” (1916) põhiprobleem, kui see 19. sajandi viimase kümnendi Eesti külast üle kanda tänapäeva Eesti suurlinnaoludesse. Vilde romaanis moodustavad selle kolmnurga mõisahärra Ulrich von […]
“Sulid ja võmmid – kriminaallood tõsielust”
Nooruk tumedas nahkjakis seisis, pöial püsti, teeserval, kohver näpus, kui ümber teekäänu tulles mu autotuled talle otse peale langesid. Panin pidureid ja auto krigises seisma. “Hei, teie seal!” “Jajah – konstaabel?” “Kuhu teekond läheb?” Tal oli tõmmu näonahk, kergelt krullis põskhabemehakatised ja lõuaots nõudis ka pisut raseerimist. Võib-olla umbes kaheksateist vana. Cowboy-tüüpi kübara alt langesid […]
“Köök. Kartulitoidud. Ühepajatoidud. Vormiroad”
Linda Petti (1918-2000) rõhutas sageli, et ta sündis ja kasvas armastatud Eesti Vabariigiga ühel ajal. Tema lapsepõlv möödus Põltsamaa lähistel Nurga külas kolmelapselises perekonnas. Tööd alustas ta Suure-Jaani puhvetis ettekandjana, seejärel töötas Ristil teemaja ning Haapsalus kohvik-restorani juhatajana. Sealt siirdus ta Keila söökla kalkulaatoriks ja edasi pealinna restorani Kaukaasia direktoriks. 1971. aastal lõpetas ta Tallinna […]
“Hakkliharaamat”
Hakkliha on olnud ja jääb ka edasipidi kodukokkaja ajasäästjaks ja päevapäästjaks. See tänuväärne toiduaine laseb end kuulekalt muuta lugematuteks argi- ja piduroogadeks. mida saab hõlpsasti varieerida ning oma maitse järgi kohandada. Nagu teistelgi toiduainetel, on ka hakklihal oma eripärad ja salakarid, mida tuleks parima lõpptulemuse huvides kindlasti teada. Raamatu üldharivast osast leiate tänapäevast teavet sellest, […]
“Head ärikombed”
Kättevõidetud ametipositsiooni kindlustamisel ja karjääriredeli järgmisele astmele tõusmisel mängib erialane know-how küll suurt rolli, ent seda tuleb võimendada kompetentsusega ühiskondlikes suhetes ja hea tooni valdamisega. Aga mis on õige ja mis on vale? – Leksikoni siin jagab ajakohaseid soovitusi ärialal tegutsejatele, sisaldades märksõnu, Aadlitiitel kuni Ülikond. – Ligi 150 märksõna, arvukad viited ja mahukas register […]
“A ja O taskuteatmik. Miljon fakti”
Teie käes on järjekordne “A ja O” teatmik. Tegemist on Eesti lugejale ammu tuntud teosega, selle esimene väljaanne ilmus juba 1984. aastal. Praeguseks on “A ja O” teatmikke trükitud üle 200 000 eksemplari. “A ja O” on osutunud heaks abiliseks neile, kes tahavad üldhuvitavat teavet kiiresti kätte saada. Selles väljaandes on uuendatud andmestikku ja kolmandiku […]
“Unenäo tähenduse leidmine”
Sõnastik ja juhend unenägude tõlgendamiseks Enamik unenäosõnastikest sisaldab meie unenägudesse ilmuvate universaalsete sümbolite lühikesi, ülemäära üldistatud tähendusi. Raamat “Unenäo tähenduse leidmine” on aga teistsugune. See sisaldab sügavuti minevaid, klassikalisi tähendusi ja suuri võimalusi pakkuvat meetodit, mis lubab unenägusid isikupäraselt tõlgendada. Seetõttu on “Unenäo tähenduse leidmine” kõige täielikum ja tasakaalustatum juht, mis aitab teil unenägusid mõista. […]
“Keeleõppe kunst ja teadus”
Kes võivad keeli õppida ja kes peaksid seda tegema. Keeleanne polegi nii harv nähtus, nagu võiks arvata. Rahvuslikud eripärad. Andekuse puudumine pole kaasasündinud; kultuurimõjud on tugevad. Mõtle keeleõppest ratsionaalselt. Ära lase oma annet mõjutada ning usaldada iseennast. väid vähestel võib olla tõelisi raskusi. Hea mälu pole vajalik. Kakskeelsetel inimestel ei pruugi olla eriliselt hea mälu. […]
