“Punane roosike”
Ingrid Nolli romaanide kangelannad on peaaegu kõik traagilise lapsepõlvega “femmes fatales”. Oma eluga toimetulekuks kasutavad nad kavalust ja intriige. Ning kui nad saadavad korda kuriteo, oskavad nad seda suurepäraselt varjata. Selline naine on ka romaani “Punane roosike” peategelane Annerose – pealtnäha korralik pereema, kes hakkab sepitsema süngeid plaane, kui usub, et tema abielu on ohus. […]
“Maailma ajaloo kronoloogia”
“Hutchinsoni” maailma ajaloo kronoloogia. Alates 20 000 aastat eKr. Käesolev “Maailma ajaloo Kronoloogia” on esialgne neljaköiteline teose uus, üheköiteline väljaanne. Raamat on hoolikalt ümber töötatud ja materjal selekteeritud selliselt, et originaali maht lühemas, käepärasemas väljaandes säiliks. Ühe aasta materjal on jagatud üksiksündmusteks vastavalt teemadele. Sündmused on reastatud kuude ja päevade järgi, kui need teada on. […]
“Globaalse kapitalismi reformimine. Avatud ühiskond”
Selle raamatu näol on tegemist praktilise filosoofiaraamatuga: ta annab kontseptuaalse raamistiku, mis on mõeldud tegevusjuhisena. Kõnealune raamistik on olnud mulle teejuhiks nii rahategemisel kui ka filantroopilises tegevuses ja ma olen veendunud, et see kehtib ühiskonna puhul ka üldises mõttes, sest see esitab globaalse avatud ühiskonna juhtpõhimõtted. Selle ambitsioonika ettevõtmise elluviimine nõuab minult laia haaret ja […]
“Pocahontas”
Pocahontase otsene järeltulija Susan Donnell kirjutas “Pocahontase” oma perekonnapärimuse alusel. 1600ndatel aastatel panid tema esivanemad aluse Randolphite dünastiale, millest sai Virginia üks tuntumaid koloniaalperekondi. Praegu elab Donnell Londonis ning töötab rahanduskonsultandina. Ta avaldab ka mitmesugustes väljaannetes poliitika-, ühiskonnaelu- ja majandusalaseid artikleid. *** Oma isale, suurele pealikule Powhantanile, oli ta Pocahontas. Väike Vallatu – armastatud tütar, […]
“Radioaktiivsus”
Radioaktiivsuse uurimisel on suur rahvamajanduslik ja teaduslik tähtsus. Radioaktiivsuse tundmaõppimine võimaldas tungida sügavamale aine ehituse saladustesse, läheneda Maa päritolu ja ea kindlakstegemisele, vallutada tegelikult aatomienergia, avastada uusi keemilisi elemente jne. Küsimus, kuidas ja millest on ehitatud kõik ained looduses, huvitas inimesi juba igivanadel aegadel. Muistse Kreeka mõtteteadlased oletasid kaks ja pool tuhat aastat tagasi, et […]
“Taara pidud taga selja”
Valimik lasteluulet Hiis haljendab, tammikus tuhiseb tuul, Sees kihab ja kahab ja sosistab huul. Näe, tuluke tõuseb ja lainetab leek Ning leegisse rehitseb roostetand mõõk. … Taskuformaat
“UFO-raamat”
Järgneva materjali eesmärk on tuua lugejani osa mõistatuslike nähtuste vaatlustest maailmas ja meil, võimalikult sellistena nagu nad vaatlejate poolt esitati. Maailma-ainestik toetub mitmetele Lääne erialastele väljaannetele, Eesti oma on koostatud ankeetide ja vaatluskirjelduste alusel. Kommentaarid ja lõplikud järeldused jäävad tulevikku. Teadmata ja püüdmata konkretiseerida seda, mis vaatlusobjekti taga, püüan lugejat tutvustada tolle toormaterjaliga, mis Lääne […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Viirpuumets”
Väikeses Iiri linnakeses Rossmore´is hakkab elu muutuma. See ei ole enam unine linnake, kust noored inimesed laia ilma rändavad, vaid tegu on jõuka linnaga, kus plaanitakse uue möödasõitudtee ehitamist. See aga peaks kulgema läbi viirpuumetsa, kus asuv kaev on pühendatud Pühale Annile. Öeldakse, et selle kaevu veel on kummalisi omadusi. Seetõttu ei ole linnakese elanikud […]
“Ilm ja tervis”
Ilm mõjutab suuremal või vähemal määral meid kõiki. Ajaloost on näiteks teada, et Goethe tundis ennast madalarõhkkonna ajal halvasti ning katsus selle mõju teadlikult leevendada. Pole ka uudis, et äärmuslikud temperatuurid ja liigne niiskus ei ole organismile head, lisaks on ilma ja päevavalgus (või õigemini selle puudumine) seotud psüühiliste probleemidega. Kuidas aga ilmanähtused üleüldse kujunevad, […]
“Öine lend”
Te avate erakordse raamatu. Mitte ainult sellepärast, et nende kaante vahel on õieti neli eri raamatut, et nende looja on elukutselt lendur, katsetaja, aeronautikat ning reaktiivtehnikat käsitlevate leiduripatentide omanik, vaid rohkem küll selle tõttu, et ses raamatus avaneb ühe inimses ainulaadne ja sügav mõttemaailm vormituna isikupärasesse väljendussavisse. Mõte ja sõna ühinevad. Iga fragmentki on kantud […]
“Salakuulaja”
Joseph Conradi teosed mängisid 20. sajandi inglise kirjanduses olulist rolli ning pakkusid eeskuju ja innustust paljudele suurepärastele kirjanikele. Austavat suhtumist Conradi teostesse on selge sõnaga väljendanud Ernest Hemingway, tema looming on mõjutanud selliseid suuri kirjamehi nagu F. Scott Fitzgerald, T.S. Eliot, Marcel Proust, Jean-Paul Sartre ja Graham Greene. Sellesama 1907. aastal ilmunud romaani “Salakuulaja” järgi […]
“Mälestusteta maja”
On aasta 1938, laulupeoaasta. Ühes Eesti väikelinnas on loomulikult käimas kibekiire ettevalmistustöö, sest naiskodukaitsjad sõidavad Tallinna peo korraldamises abistama. Siis aga raputab linnakest midagi täiesti ootamatut: oma majast leitakse vaikselt pensionipõlve veetva härra Sandersoni laip. Tegu paistab olevat enesetapuga, aga asja uurides leiab kohalik politsei nii mõnegi kummalise asjaolu. “Mälestusteta maja” saavutas kirjastuse Tänapäeva 2008. […]
“Põhja ja Itta”
Kõigile keelehuvilistele mõeldud raamat tutvustab eesti keele sugulaskeelte – soome-ugri ja samojeedi keelte uurimisloo huvitavamaid lehekülgi, eriti aga suuri keeleuurijaid, kelle reisikirjades kajastuvad uurimisretkede rõõmud ja vaevad ning leidub lausa põnevaid detaile läbitud alade ja kohatud rahvaste kohta. Sari “Mosaiik” nr 9
“Eelajaloolise kunsti mälestusmärgid”
Viimastel aastatel on huvi arheoloogia vastu märgatavalt kasvanud. Mõistagi on egiptuse püramiidide või sküüdi kurgaanide kaevamisel ka varem laialdase publiku tähelepanu köitnud. Kui nüüd on huvi süvenenud. Lugeja – suurte ajalooliste sündmuste kaasaegne ja osaline – püüab oma planeedi tuleviku pärast muret tundes teada saada, mida on inimesed minevikus üle elanud, “mis juhtus ajaloos” (nii […]
“Sinine tund”
Ülipopulaarse raamatu “Igavesti” järjes “Sinine tund” on Everile võimalus oma perekond surnuteriigist tagasi tuua – aga ainult juhul, kui ta soostub ohvriks tooma poisi, keda armastab rohkem kui elu. Just nüüd, kui Ever oma surematu-võimeid tundma õpib, kui tema armastatud Damen on pühendanud ta süngesse, ahvatlevasse maailma, juhtub Dameniga midagi hirmsat. Samal ajal kui Everi […]
“Pierre de Coubertin”
Uusaja olümpiamängude rajajast, prantsuse pedagoogist Pierre de Coubertinist kõnelev raamat koosneb kahest osast: V. Novoskoltsevi kirjutatud Coubertini biograafiast, milles käsitletakse suure spordiliikumise tegelase jõupingutusi olümpismi taaselustamisel, ja Coubertini enda kirjadest ja kõnedest ajavahemikul 1892-1929. (paberkaaned kulunud)
“Surm on jäädav”
Surematu James Bond tegutseb jälle. Seekord on John Gardner teinud agent 007-st sajandi viimase kümnendi Euroopa riigijuhtide päästja. Sündmused jõuavad haripunkti La Manche´i aluses tunnelis. Enne Berliini müüri langemist on “Cabal” edukaim Lääne luurevõrk Idas. Varitseva hävingu tõttu hajumiskäsu saanud, leiavad selle agendid üksteise järel otsa. Tapetud on juba kolmandik organisatsioonist. Kättemaks? Või midagi enamat? […]
“Eesti haridusseltside ajaloost”
Jaan Tõnissoni ja tema mõttekaaslaste poolt 1906. aastal algatud eesti haridusseltside liikumine seadis tekkepäevadest alates oma eesmärgiks kaitsta rahvuslikke väärtusi: eesti kultuur, keelt ja haridust. Rahvas hindas haridusseltside otsusekindlust eestikeelsete koolide loomisel, rahvusliku kasvatuse ja kultuuritöö edendamisel ning võttis nende tegevusest aktiivselt osa. Haridsusseltside osalejate arvu 1913. a. väitis Peeter Põld olevat 12 tuhande piiril. […]
