“Mõrv džässikeldris”
Selles humoorika sulega kirjapandud põnevusloos selgitab uljas korravalvur Al Wheeler teravmeelselt ühe mõrvaloo teise järel, lastes end vaid ajuti hurmavate kaunitaride peibutustest eksiradadele juhtida.
“Vadja keele sõnaraamat” 2. osa
Vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel, mida kõnelesid Ingerimaa (praeguse Leningradi oblasti lääneosa) põlisasukad vadjalased. Tänapäevaks on vadja keel hääbunud. Sõnaraamatus on esitatud vadja keele sõnavara koos selle murdeerinevustega. Sõnatähenduste avamisel ning sõnade semantilis-süntaktiliste seoste iseloomustamisel on abiks ulatuslik näitematerjal. Sõnaraamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi läänemeresoome keelte, nende ajaloo ja omavaheliste seoste […]
“Uraalidest Kuramaani”
Mälestusi Eesti Laskuskorpuse võitlusteelt Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941-1945. Käsikiri läbi arutatud EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi Suure Isamaasõja Vabariiklus Komisjonis. … Eesti Laskurkorpuse võitluse kohta Suures Isamaasõja tandreil on ilmunud raamatuid ja avaldatud artikleid ajakirjanduse veergudel. Kuid neis ülevaadetes, mis on koostatud operatiivdokumentide või arhiiviandmete alusel, käsitletakse peamiselt korpuse suuremate väeüksuste – diviiside, polkude […]
“Retribution”
Humanity has reached the stars, joining the vast galatic community of alien species. But beyond the fringers of explored space lurk the Reapers, a race of sentient starships bent on “harvesting” the galaxy´s organic species for their own dark purpose. The Illusive Man, leader fo the pro-human black ops group Cerberus, is one of the […]
“Inglise patsient”
Michael Ondaatje tuntuima, Bookeri auhinna pälvinud romaani “Inglise patsient” (“The Elnglish Patient”) tegevus hargneb rööbiti 1930.-1940. aastate Egiptuses ja Teise maailmasõja viimastel päevadel ühes laatsaretiks muudetud Itaalia nunnakloostris. Seal on varjupaiga leidnud neli erineva saatusega inimest: sõja eest põgeneda püüdev halastajaõda, elukutseline varas ja spioon, Briti armees pioneerina teeniv sikh ning salapärane, lennuõnnetuse üle elanud […]
“Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama!” I & II osa. 2 raamatut
I raamat: Eesti kriitilise realismi klassik Ernst Peterson-Särgava on seni olnud tuntud peamiselt oma töödega, mis ilmusid viimase sajandivahetuse aegu. Autori pikk eluiga (1868-1958) võimaldas tal aga viimaste aastakümnete jooksul materjali koguda suure ajaloolise romaani jaoks ning see ka paberile panna. Nii valmis käesolev keheköiteline romaan Vändra ümbruse talurahva raskest elust teoorjuse ajal, alates sündmustega […]
“Tõus ja mõõn” I ja II osa. 2 raamatut
I ja II osa Mälestusi kodumaalt Pühendatud Eesti Vabariigi Presidendile Konstantin Pätsile tema 90. sünnipäeval, 23. veebruaril 1964. Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülema Elmar Tambeki (1897-1991) mälestuste “Tõus ja mõõn” (Toronto, 1964) esimene raamat annab pildi iseseisvusaegse Eesti sotsiaal-poliitilistest sündmustest ja suundumustest koos isikupäraste tähelepanekutega tolleaegsesse miljöösse ja elulaadi. See tükike kaasaelatud ajalugu jaguneb raamatus […]
“Tuletorni juurde”
“Tuletorni juurde” on psühholoogiline põnevusromaan. Väline tegevus peaaegu puudub, seda asendab tegelaste teadvuse ülitäpne ja (kaas)tundlik kirjeldamine. Woolfi proosa on rütmiline, lause pikk, semikooloni-, kooloni- ja komaline. Väga olulised on sulud, sageli on sulgudesse paigutatud teadvusajaga lõikuv reaalaeg. Aga ka surm, mida ei kirjeldata – see jääb sulgudesse, sõnade taha ja vahele. Ajaks, kui raamat […]
“Rännud Lõunaristi alt”
35 ringi ümber maakera. “Reisimine ei ole odav lõbu ja nii mõnigi võib arvata, et me oleme võitnud või pärinud miljoni. Reisida võib kallilt, aga saab läbi ka odavamalt, kasutades ööbimiseks pansioneid või üüritavaid erakortereid ning turult ja poest süüa ostes. Inimene on uskumatult nutikas, kui on vaja mingi eesmärgi nimel oma kulutusi piirata. Hiljuti […]
“Prantsusmaa – maailma reisipass”
Prantsusmaa – kultuur ja äri. Maailma reisipass – teatmeteoste sari, mis on mõeldud nii äriinimesele kui ka turistile. – annab asjaliku lühiülevaate kõigi olulisemate eluvaldkondade kohta – avab kultuuri ja traditsioonide eripära – tutvustab äritavasid ja on abiks ärisuhete arendamisel – aitab teil edukalt ületada kultuuribarjääri – muudab teie reisi tõeliseks naudinguks
“Maailma põnevaimad kohtumised tulnukatega”
Küsimused, kas tulnukad on olemas ja kust nad tulevad, on inimeste meeli ikka erutanud. Mida nad meist tahavad, miks nad on Maast huvitatud? Kas nad on lihtsalt rikkad noored galaktikapoisid tähtedevaheliste sportautodega, kes naudivad Maa õrritamist, nagu pakub välja kirjanik Douglas Adams oma romaanis “Pöidlaküüdi teejuht Galaktikas”? Või on neil mingi tõsisem eesmärk? Paljud inimesed […]
“Horror metaphysicus”
Kaasaegne filosoof, kes pole iial tundnud end šarlatanina, on säärane pinnapealne olend, kelle tööd ei vääri tõenäoliselt lugemist. Filosoofia on sajandite viisi oma legitiimsust tõendanud, küsides ja vastates Sokrateselt ning eelsokraatikutelt päranduseks saadud küsimustele, nimelt kuidas eristada tõelist mittetõelisest, õiget valest, head kurjast. Kõik Euroopa filosoofid samastavad end ühe mehega, isegi kui nad tema ideid […]
“Armastuse oraakel”
Armastus ajab sind segadusse? Lase kaartidel end romantikaradadele juhatada! Kõige rohkem küsimusi esitatakse selgeltnägijaile, astroloogidele ja kaardipanijatele armastuse kohta. “Armastuse oraakel” on kergesti kasutatav käsiraamat naistele, kes otsivad armuelu korrastamiseks kõrvalist abi. Siit leiad üksikasjalikud juhised harilike mängukaartide (nendesamade, mis su sahtlis vedelevad) kasutamise kohta. Sulle pakutakse ülevaadet kõikidest armusuhtega kaasnevatest tõusudest, mõõnadest, rõõmudest ja […]
“Rabalinnu hõik”
Roosa: Loll! Tütar! Kas sa ise aru ei saa… Leontiine: Millest… Roosa: Küll sina oled alles tossike! Võib-olla tuli kosja…! Leontiine: Mis! Kellele? Sulle? Roosa: Võib-olla mulle jah. Ah mis mina vana inimene… Minu aeg on möödas. Aga sulle! Leontiine: Mis pagana kosilased! Kuradi… Kibekiirel heinaajal, kus iga minut kallis… Mingisugune võõras vanamees. Roosa: Ja […]
“Kui süda kõneleb”
Süüdistatav nuuksus. Neiu istus kägaras kitsal puupingil, taskurätt silmadele surutud, ja oli täielikult oma armetu olukorra võimuses. Eesistuja ja mõlemad kaasistujad tulid nõupidamisruumist tagasi. Kohalviibijad tõusid pinkidelt püsti, ainult kohtualune jäi istuma, pime ja kurt kõige suhtes, mis tema ümber toimus. …
“Urmas ja Merike”
K.A. Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, vabamehi, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele. Esikaanel plekk
“Mask ja nägu – mälupilte kahes okupatsioonist”
Kohe ärkas uudishimu, kuid niisama suur kahtluski, kui mitte uskmatus. Müüt – ja pealegi rahvamüüt? Nüüdsel ajal? Kas Wincklere ei võta suud liiga täis? Avasin raamatu umbusklikult selle lõpu pool ning lugesin: “Ja rahvas räägib, et Vana Prits (Friedrich Suur) jõudis üles ning koputas taevaväravale. Räägitakse, et püha Peetrus peab seal ülal köstriametit, ja ta […]
“Sajand lõppes, teine algas”
Mälestusi lapse- ja koolipõlvest … mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi “juturaamat”! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale… Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje… kui range ajaloolise dokumendi. Akadeemik H. Kruus
“Kaotsiminemise loitsud”
“Kaotsiminemise loitsude” kõrvle võiks lugeda B. E. Ellise “Ameerika psühhopaati” ja kuulata ELO´t, eriti lugu “So Fine”… Piret Bristol
“Vadja keele sõnaraamat” 3. osa
Vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel, mida kõnelesid Ingerimaa (praeguse Leningradi oblasti lääneosa) põlisasukad vadjalased. Tänapäevaks on vadja keel hääbunud. Sõnaraamatus on esitatud vadja keele sõnavara koos selle murdeerinevustega. Sõnatähenduste avamisel ning sõnade semantilis-süntaktiliste seoste iseloomustamisel on abiks ulatuslik näitematerjal. Sõnaraamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi läänemeresoome keelte, nende ajaloo ja omavaheliste seoste […]
