“Rahvatohter”
Kolmas osa Rahvatohtri kolmandas osas tutvustame maitsetaimi, mis annavad elule vürtsi, aitavad peavalu vastu ja suurendavad positiivset energiat. Kõneleme uriiniteraapia võimalustest ja soovitame bioenergeetilist ravi. Raamatu paeluvaim osa näib peituvat rubriikides “Mida peaksin tegema?”, “Minu tervenemislugu” ja “Ravisin end ise”.
“Läänemere mereröövlid”
Piraadilugusid põhjalast. Piraatidega on enamasti ikka lõunamaiseid meresid seostatud ja oma kodust Läänemerd peame rahulikuks kalurite ja kaubalaevade pärusmaaks. Ometi on ka Eesti rannavetes keskajast saadik mereröövlid möllanud ja viimased neist tegutsesid veel 19. sajandist alguseski. Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb Juha Ruusuvuori köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmsatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste […]
“Sündmused, mis vapustasid maailma”
Kuni 1963. aastani panid tuumarelva omavad riigid toime 526 tuumaplahvatust atmosfääris. Terve põlvkond kasvas üles kõrgendatud radiatsiooni tingimustes. USA-s ja N. Liidus kasutati kümneid tuhandeid sõdureid katsejänestena, et uurida radioaktiivse kiirguse mõju inimese organismile. Maapealsete katseplahvatuse ajal pidid sõdurid viibima plahvatuse keskmest kaugusel, mis seadis ohtu nende elu ja tervise, pärast aga sunniti marssima plahvatuse […]
“Olümpiamängude ajalugu 1968-1980. Suvemängud”
Neljas raamat Suvemängud Aastail 1968-1980 peetud suveolümpiamängud olid ülimalt politiseeritud. Mexico OMi segasid siserahutused ja N. Liidu vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse, Münchenis vapustas maailma araabia terroristide verine rünnak olümpiakülla, ning Montreali ja Moskva mängude tulemustele avaldas tohutut mõju paljude boikoteerinud riikide eemalejäämine. Olümpiamängud olid muutunud tähtsaks ülemaailmseks suursündmuseks ja seda taipasid hästi ka poliitikud, kes oma […]
“Iga päev on kui kingitus”
1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole. Tegemist on autobiograafiaga, kust leiame meie ajastu suuri vapustusi läbi kahe maailmasõja, alates […]
“Tubakakatk”
Raamat käsitleb narkomaania eriliigi – tubakasuitsetamise olemust, selle kahjulikku mõju organismile, noorukite, emade-naiste, arstide ja pedagoogide suitsetamist. Autor võtab vaatluse alla ka need sotsiaalsed ja suitsetaja psüühikas peituvad tegurid, mis viivad suitsetamisele. Raamatus antakse praktilist nõu suitsetamsisest loobumiseks, põgusat valgustamist leiab suitsetamisvastane sanitaarharidustöö. Raamat on kõige laiemale lugejaskonnale, suitsetajatele ja mittesuitsetajatele.
“Sappho”
Alphonse Daudet (1840-1907) on küll prantsuse kirjanduse viimseid suuri naturaliste, ent tema looming on juba väga kaugel Zola, selle naturalismi apostli, õõnsast paatoslikkusest ja inetusefanatismist. Daudet´ jutustised pole vaid illustratsioonid mõnele teesile, nagu Zola omad, vaid käsitlevad episoode ja tüüpe tõelisest elust, kus inetuse kõrval leidub ka ilu ja pahed ei suuda alati lämmatada voorust. […]
“See on rohi”
Käesolevas raamatus kohtub eesti lugeja uuesti austraalia kaasaegse kirjaniku Alan Marshalliga, kelle esimene autobiograafiline teos – “Ma suudan hüpata üle lompide – ilmus eesti keelde tõlgituna 1963. aastal ja võitis endale eriti noorte lugejate hulgas palju sõpru. “See on rohi…” jätkab kirjaniku jutustust tema enese elust, sedapuhku juba enam täiskasvanud lugejate poole pöördudes. Motoks valiti […]
“Eesti pulmad. Lühiülevaade muistsetest kosja- ja pulmakommetest.”
Abiellumine on olnud, on praegugi ja küllap jääb ka tulevikus keskseimaks sündmuseks inimese elus. Veendumus, et inimene oma bioloogilist ja sotsiaalset funktsiooni saab täita ainult abielus, valitses ka muiste. On siis päris loomulik, et abiellumist tähistavad pulmad kujunesid muistses külas tähtsaimaks peoks, mida peeti pidulikult ja kommeterohkelt ning mis kestsid päevi. Pulmadest võttis osa külarahvas […]
“Noored lõvid”
“Christian tundis äkki suurt sümpaatiat leitnandi vastu, kes istus raudkindlalt tema ees, sarnanedes oma taskurätist maskiga Metsiku Lääne bandiidiga ameerika filmist. “Paksin midagi tegema,” mõtles Christian, “et väljendada talle oma tänu.” Tolmus rappudes püüdis ta viis minutit leida moodust, kuidas leitnandile oma tunnustust demonstreerida. Viimaks tuli talle idee. “Räägin talle tema naisest ja enesest,” mõtles […]
“Disraeli”
Prantsuse Akadeemia liige, tunnustatud kirjanik Andre Maurois võitis maailmakuulsuse eeskätt oma romaanibiograafiatega. Eesti keeles on neist varem ilmunud “Kolm Dumas´d” (1969), “Sir Alexander Flemingu elu” (1979), samuti ka mõned romaanid. Käesolev on värvikas ja haarav kirjeldus XIX sajandi Briti riigimehe Disraeli elukäigust. Pretsedenditu oli selle juudi rahvusest intelligendi tõus Victoria-aegse Inglismaa etteotsa. Pärast mitte eriti […]
“Eleegiad ja sonetid”
Uku Masingu tõlkes. Eha Tuulemaale 8. jõulukuu päevaks 1944 mõteldes, et olen Oliver de Magny ja Louise ei anna enam andeks kunagi. *Uku Masing* Suud anna veel ja anna vastu, anna; yks maitseda neid sinu hõrgemaid, yks maitseda neid sinu kirgavaid; mult nelja sytest lõõskavamat kanna. Ah, kaebad või? Sel pahal murran kanna teist kymme […]
“Pimmi. Üks haldjajutt”
Nad seisid sõõris ta ümber. Paksuke plika tönnis suurel häälel ja hõõrus pontsaka käega tüsedaid pisaraid põskedel poriks. Veel üks tilluke tihkus ja üks nooruke nuutsus, ka poisid seisid sõnatuna, nii mõnelegi otsaesine kipras nagu sügavast mõttest või raskest ülesandest. “Jätke juba järele,” noomis Askeldaja Onu, “mul kukuvad kõrvad peast.” Kukkugu, olekski õiglane, mõtlesid mõned […]
“Arvutikursus Windows 7”
9 raamatut – arvutiõpikut alates aastast 1999 ja kümnes sinu käes. Arvutitarkvara kiire areng ja uued põnevad võimalused tingivad vajaduse pidevalt õppida. Täiskasvanute koolitajana tegutsev autor kutsub sind osa saama tähtsamatest toimingutest töökeskkonnas Windows 7. Ainult kindlalt omandatud põhioskused loovad eeldused infoühiskonnas toimetulekuks. Arvutikursus raamatukaante vahel ei ole käsiraamat sellest, mida saab arvutiga teha, vaid […]
“Laulud ja aastad”
Igal ajastul oma ilu, igal põlvkonnal oma elutarkus! Ent on ka selliseid kuldseid tarkusteri, mis läbi aegade särama jäävad. Kuid igaühel on ka teada, et iga lindu, kui tal on aeg pesast välja lennata, peavad kandma eelkõige ta oma tiivad. Mu isa õpetas: “Kuula, vaata ja talleta tarku mõtteid! Ära karga alati lagedale oma vaimuvälgatustega.” […]
“Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine”
Metsaülikool 2005-2007 Pole kahtlust, et demokraatia üks kriteerium on hea valitsemise põhimõte. Hea valitsemise põhimõtte sisu on see, kuivõrd poliitikud tahavad, oskavad ja peavad vajalikuks rahva arvamust kuulata ja arvestada. Kui me tänast Eesti olukorda vaatame, siis mis selleks avalikuks diskussiooniks vaja on? Kõigepealt on vaja asjatundlikke ja motiveerituid eestkõnelejaid ehk – kodanikuühiskonna tarkvara. Kodanikuühiskonna […]
“Saaksin ma saksa sundijaks”
Uurimusi Eesti regivärsi ja rahvajutu alalt. I osa XIII sajandil katkes eestlaste normaalne elu. Vallutanud maa, rakendasid Skandinaavia ja Saksa anastajad rahva oma adra ette, tõkestades koos ihulise orjusega ka vaimse arenemise. Uus olukord tekitas uusi kajastusi ka vaimses elus. On oletatud, et suulises kunstilises loomingus lakkasid kõlamast kangelaslaulud, nagu vähenes lüroeepika osa üldse, sest […]
“Juhan Sütiste elukäik ja looming”
Juhan Sütiste (1899-1945) tuli Tähtvere saunatarest ülikoolilinna Tartusse, kus teda köitsid sport, teater ja kirjandus. Ta sai esikoha odaviskes 1927.a. Roomas üliõpilaste olümpiaadil, kujunes viljakaks teatrikriitikuks ning kirjutas näidendeid, kuid kustumatu kuulsuse tõi talle luule, mille eest ta on pidanud isuma vangiski. Ta on laulnud kodumaast ja selle töötavatest inimestest, ergutanud ühiskonda edasi arenema, poeemitsüklis […]
“Wolandi partii”
Selle raamatu esimene osa kujutab endast Eesti spordi, ja osalt enamgi kui spordi, paari aastakümne pikkust taaselustumise ning arengulugu läbi ühe inimese kirjutatud ja kõneldu. Teine osa, essee “Patroklose memoriaal”, pakub üht võimalikku nägemust spordi tekkest, muutumisest läbi aegade ning tema rollist üksikisiku ja ühiskonna elus. Paavo Kivine
