“Minu elu muusikaradadel”
Endiste kolleegide memuaaride ja monograafiate lugemisel tekkis mul soov “Estonia” muuskalist külge ka omalt poolt jõudumööda valgustada. Julguse nüüd juba igavikku vajunud aastate taastamiseks ammutasin üle poole sajandi kestnud tihedaist sidemeist Tallinna teatri- ja kontserditegevusega. Kui minu tagasihoidlikud püüdlused kauge mineviku elustamisel suudavad tänapäeval mingil määral huvi pakkuda, oleksin ülimalt õnnelik. Kas see mul korda […]
“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
“Põline partituur. Eesti teadlased horisondil”
Lugupeetud lugeja! Käesolevaga jõuab teie ette üks väike kogumik, mis seotud läbi 40 aasta minu toimetajategevusega ajakirjas Horisont. Et kõik siia valitud enda kirjutatud või intervjuude ja jutuajamistena üles tähendatud lood Eesti teadusest ja teadlastest on selle aja jooksul laiali pillutatud mööda Horisondi aastakäike, siis tekkis mõte osa oma kahesajst Horisondis ilmunud artiklist kokku koondada. […]
“Uneliivamees. Tõotus.”
Saksa kirjaniku, helilooja ja maalikunstniku E.T.A. Hoffmanni “Ööjuttude” tsüklisse kuuluvad lood “Uneliivamees” ja “Tõotus”, mis mõlemad kirjeldavad inimloomuse tumedama, “öise” poole võimutsemist oma helgema venna mõistuse valguse üle. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Läänemere mereröövlid”
Piraadilugusid põhjalast. Piraatidega on enamasti ikka lõunamaiseid meresid seostatud ja oma kodust Läänemerd peame rahulikuks kalurite ja kaubalaevade pärusmaaks. Ometi on ka Eesti rannavetes keskajast saadik mereröövlid möllanud ja viimased neist tegutsesid veel 19. sajandist alguseski. Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb Juha Ruusuvuori köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmsatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste […]
“Sündmused, mis vapustasid maailma”
Kuni 1963. aastani panid tuumarelva omavad riigid toime 526 tuumaplahvatust atmosfääris. Terve põlvkond kasvas üles kõrgendatud radiatsiooni tingimustes. USA-s ja N. Liidus kasutati kümneid tuhandeid sõdureid katsejänestena, et uurida radioaktiivse kiirguse mõju inimese organismile. Maapealsete katseplahvatuse ajal pidid sõdurid viibima plahvatuse keskmest kaugusel, mis seadis ohtu nende elu ja tervise, pärast aga sunniti marssima plahvatuse […]
“Olümpiamängude ajalugu 1968-1980. Suvemängud”
Neljas raamat Suvemängud Aastail 1968-1980 peetud suveolümpiamängud olid ülimalt politiseeritud. Mexico OMi segasid siserahutused ja N. Liidu vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse, Münchenis vapustas maailma araabia terroristide verine rünnak olümpiakülla, ning Montreali ja Moskva mängude tulemustele avaldas tohutut mõju paljude boikoteerinud riikide eemalejäämine. Olümpiamängud olid muutunud tähtsaks ülemaailmseks suursündmuseks ja seda taipasid hästi ka poliitikud, kes oma […]
“Iga päev on kui kingitus”
1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole. Tegemist on autobiograafiaga, kust leiame meie ajastu suuri vapustusi läbi kahe maailmasõja, alates […]
“Varia historica I”
Töid ajaloo alalt 6 Sisukord: Mati Mandel – Metallidetektori kasutamisest Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogilistel välitöödel Ivar Leimus – Mõningaid lisandusi Eesti viikingiaegsete aardeleidude corpusele Krista Sarv – Keskaegsetest jalatsitest Tallinna arheoloogilise materjali põhjal Tiiu Leimus – Talurahva omavalitsus- ja kohtuorganite ametirahad Tõnis Liibek – Tartu päevapiltniku Georg Friedrich Schlateri fotod Eesti Ajaloomuuseumis Merilis Sähka – Eesti […]
“Sappho”
Alphonse Daudet (1840-1907) on küll prantsuse kirjanduse viimseid suuri naturaliste, ent tema looming on juba väga kaugel Zola, selle naturalismi apostli, õõnsast paatoslikkusest ja inetusefanatismist. Daudet´ jutustised pole vaid illustratsioonid mõnele teesile, nagu Zola omad, vaid käsitlevad episoode ja tüüpe tõelisest elust, kus inetuse kõrval leidub ka ilu ja pahed ei suuda alati lämmatada voorust. […]
“Mäe hääl”
Tuntud jaapani kirjaniku (1899-1972), Nobeli preemia laureaadi (1968) psühholoogiline romaan (1953), mille peategelane on ametnikust perekonnaisa, kes vaeb elu loojangupäevil mõttes minevikku ja selle seoseid olevikuga. Varamu sari
“Konservatiivne revolutsioon”
Kas saame parata? Või lõbutseb meis juhus? Nii küsib vaim, kes uitab ahermail. Soo taha vajub päev. Veel veidi tuuli puhub ja ümber sosistab ning laulab rabakail. Nüüd pimeduski ülalt alla sajab ja koidulootusi kui saatust kaasa toob. On nõder see, kes juhust taga ajab, sest jaksaja ju juhusedki loob. (taskuformaat)
“Valerahategijad”
“Härra Profitendieu läks vaarudes tugitooli juurde. Ta oleks tahtnud järele mõelda, kuid mõtted tiirlesid ta peas läbisegi. Siis tundis ta pistet paremas küljes, ribide all. Polnud pääsu: see oli maksaatakk. Oleks ometi kodu Vichy vett! Oleks vähemalt nainegi koju jõudnud! Kuidas teatab ta abikaasale Bernard´i lahkumisest? Kas tuleks talle kirja näidata? Kiri on ülekohtune, kohutavalt […]
“Kiiresti valmivad õmblustööd”
50 üksikasjalikku lihtsat kavandit nädalalõppudeks 50 inspireerivat ideed, mida saab lihtsalt teostada Stiilne kujundus väheste kuludega Ideaalne käsitööhuvilistele, kel palju ideid, kuid vähe aega Rikkalikult illustreeritud, paljude fotode ja hõlpsasti järgitavate juhenditega Poest ostetud sisustustekstiil võib olla kallis ja isikupäratu. Kuid müügil on ju nii palju kauneid riideid, mis pakuvad suurepärast võimalust ise kätt proovida. […]
“Willem Reiman”
Mis salata, Villem Reimani elulugu tunneme pealiskaudselt või koguni vähe. Tema auks 1932. a. Tartu Toomemäele püstitatud ja punaste poolt hävitatud ausamba kohtki püsis aastakümneid tühi. Alles 2004. aasta suvel ausammas taastati. Kolga-Jaani rahvas on oma õpetaja mälestuse eest oma ümbruses küll kõige elavamalt hoolitsenud. Reimani teadusliku pärandi uurimise jätkamiseks loodi Kolga-Jaanis koguni Villem Reimani […]
“Ma kõnnin Komandorisaartel”
Komandorisaartest on kuulnud igaüks. Vähesed aga võivad kiidelda sealse elu tundmisega, kas või piisava raamatutarkuse piires. Udune, vihmane maa. Kotikud. Seal vist purunes Vitus Beringi laev … Rohkem ei teadnud minagi, kui sinnakanti esmakordselt teele asusin. Lihtsalt piinlik oli ära käia Kamtšatkal ja jätta põgusatki pilku heitmata kõnealustele Komandorisaartele, kui sinna oli kauba-reisilaevaga poolteisepäevane teekond. […]
“Armulugu”
Kõik vana, halb ja raske on möödas, ees ootab ainult hea – nii mõtleb Frankie Grant, Ohiost pärit tüdruk, kes on tulnud uue aasta esimesel päeval oma unistuste linna New Yorki “Waldorf-Astoria” hotelli vestibüüli vaatama. Kahekümne ühe aastane Frankie on hiljuti kaotanud vanemad ja noorema venna ning arvab, et rohkem tal enam kaotada ei ole. […]
“Teekaaslased”
Saateks Teekaaslased käesolevas raamatukeses on Eesti teenekamad ühistegelased, kes oma kauaaegse kohusetundliku tööga ühiskaubanduses on jätnud aegumatud jäljed tarbijate ühistegevuse ajalukku. Juubelite puhul on neid meeles peetud au- ja tänukirjadega, kuni tekkis uus austamise tava – juubilari elu ja töö võeti kokku temale pühendatud värssides, milles kunstilises kujunduses sai nn. bulla. Pikapeale muutus juubelivärsside sepistamine […]
