“Võitlustuhin – Kesk-Euroopa mõiste XX sajandil”
…Esseeraamat “Võitlustuhin, Kesk-Euroopa mõiste XX sajandil” kompab poleemilises, keskuslikku diskursust tõsiselt välja kutsuvas stiilis eelmise sajandi Euroopa ajaloo ja ideoloogia üht hämaraimat sõlme, mõlema maailmasõja vallandumises päästikurolli etendanud Kesk-Euroopat, selle ajas muutunud ja muutuvaid tähendusi. Škabrec paneb kahtluse alla pan-germaani võimu- ja vaimustruktuuride sepistatud Kesk-Euroopa mõiste, vastandab sellele kuni hiljutise ajani maha surutud ja alandatud […]
“2001 viisi mõnusa enesetunde tekitamiseks”
Mõnus enesetunde tekitamine tähendab hoolitsust, mõnulemist ja head tuju ning sul on selleks igal ajal õigus, olgu parasjagu öö või päev. “2001 viisi mõnusa enesetunde tekitamiseks” pakub tõsiseltvõetavaid ja ka humoorikaid näpunäiteid, kuidas ennast kuninglikult kohelda. Sa oled eriline inimene ja väärid head kohtlemist. Nii et lase käia – poputa ennast. – Mine küünlavalgel lõhnavasse […]
“Suvi pääbul ja kinnijooks Raplas”
Madis kõiv on üks erakordsemaid vaimuandeid eesti kultuuris, tegu on mõtleja ja mõtestaja, kellele jaoks ei kehti tavavõõristus “füüsikute” ja “lüürikute” vahel, mõlemad maailmad on talle omad. Kirjanduses on Kõiv kaasa teinud juba ligi pool sajandit, ilukirjandustekstide avaldamisega on ta tegelnud aga alles alates 1980. aastatest. Ja kõivu puhul tähendab ilukirjanduski filosofeerimist: tema jutustuses vahelduvad […]
“Aleksander Läte”
Nende hulgas, kellele on omistatud Eesti NSV rahvakunstniku austav nimetus, ulatub Aleksander Lätte (1860-1948) sünniaeg kõige kaugemasse minevikku. Tema noorus möödus rahvusliku liikumise tulises õhkkonnas, vanaduspäevad aga nõukogude võimu hoolitsevais tingimusis. Käesolevas monograafias käsitletakse A. Lätte pikaajalist tegevust eesti muusikaelu organiseerijana, koori- ja orkestrijuhina, muusikakriitikuna, heliloojana ja teadlasena. Erilist tähelepanu on osutatud Lättele kui eesti […]
“Luuletusi”
Poeedina on Schiller oma parima andnud ballaadides. Üldse kipub ta luuleloomingus domineerima eepiline element, varase noorusea vähene tundelüürika aga on elujulge ja hoogne, nagu ta tollased ühiskondlikelgi teemadel loodud värsid on maailmaparandavalt ründavad. Mõistuseinimesena pühendab ta enamiku oma luuleloomingust filosoofilistele aruteludele, mis kajastavad ta esteetika-alastes kirjades avaldatud seisukohti. Lühivormilistes votiivtahvlites ja kseeniates võtab ta kriitikaluubi […]
“Dwight Eisenhower”
Ameerika Ühendriikide tuntud väejuhi ja riigitegelase Dwight Eisenhoweri poliitiline biograafia, milles peatähelepanu on pööratud tema tegevusele lääneliitlaste ekspeditsioonijõudude kõrgema ülemjuhatajana Teise maailmasõja ajal ning USA presidendina aastatel 1953-1961.
“Eesti keeleõpetuse reegleid”
Keeleõpetuse alad. Grammatika. 1. Häälikuõpetus e. foneetika käsitleb häälikute laadi ning pikkust ja astmevaheldust; sellega seoses on hääldamisõpetus e. ortoeepia. 2. Vormiõpetus e. morfoloogia tutvustab sõnaliike ja sõnade muutumisviise. 3. Lauseõpetus e. süntaks sisaldab õpetuse lause koosseisust, sõnade seostest lauses ja lausete liikidest. 4. Tuletus- e. derivatsiooniõpetus käsitleb uute sõnade moodustamist tuletusliidete abil ja sõnade […]
“Minust sai ärinaine”
Hella Wuolijoe kolmas mälestusteraamat “Minust sai ärinaine ehk Valge vares” haarab aastaid 1908-1918, mida kirjanik peab oma elu kõige raskemateks – murranguaastateks. Tuli lõplik otsus jääda Soome, abiellumine, kodu rajamine, lapse sünd. Esimese töökoha leidis noor magister sotsiaaldemokraatide ajalehe “Työmies” toimetuses, selle kõrvalt tegi ta tõlketöid, pidas loenguid, koostas Jakob Hurda rahvaluulekogu registrit ja üritas […]
“Elu aseaine”
“Elu aseaine” autor Paul Viiding (1904-1962) kirjutab enda poolt hinnatud ja korduvalt ette loetud luuletuses: “Õhtuks olgu mul aegsasti selge / maailm ja mis seal sees.” Filosoofiline arutlemine maailma asjade üle oli nende värsside kirjutajale tõesti omane. See oli tema lemmiktegevus. Võimet mõtelda pidas Paul Viiding elu suurimaks hüveks. Kirjanduslike, sotsiaalsete ja filosoofiliste probleemidega oskas […]
“Ajamasinaga Türgimaal”
“Ajamasinaga Türgimaal” on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva muljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid. Seljalt kinni kleebitud
“Paul Keres. Photographs and GAMES”
Mälestusi, materjale, kirju Eestlane Paul Keres (1916-1975) kuulus neli aastakümmet malemaailma absoluutsesse tippu. Tõusnud iseõppijana väga noorelt suurimate kõrvale, sai ta 1938. AVRO turniiri võiduga õiguse maailmameistrimatšiks. Paraku lõikasid edasise läbi traagilised ajaloosündmused: esmalt kodumaa iseseisvuse kaotamine, seejärel alanud sõda ja lõpuks saatust määravalt koostöö Eesti rahvuslastega. Pääsenud küll otsesest arveteõiendamisest, kuid tõrjutud kõrvale maailmameistritiitli […]
“Üleminekuaastad”
Tervelt ja eneseteadlikult uude elufaasi Üleminekuiga märgib iga naise elus ilmselt pöördepunkti. Olles kehaliste ja psüühiliste muutuste sunnil astunud uude elujärku, satume, enamasti ettevalmistamatult, täiesti uude olukorda. Me peame õppima sellega toime tulema. Noorus, tervis ja elujõud, mida seni võtsime kui midagi enesestmõistetavat, hakkavad kaduma ja ühes sellega ka osa elurõõmust. Areng ei tähenda sugugi […]
“Hõbeuisud”
19. sajandi kirjaniku Mary M. Dodge´i (1831-1905) jutustus Hollandist. Brinkerite pere, nende laste Hansu ja Greteli murede ja rõõmude taustal saab noor lugeja teada palju huvitavat selle väikese maa ajaloost ja geograafiast, rahvast ja tema elust.
“Unikiri”
Pärtel Ekmani romaanis “Unikiri” arenevad kolmekümneaastaste – meie kaasaegsete – mehe ja naise tavalised töösuhted sügavaks kõikehaaravaks kiindumuseks. Toimub see aga tänu riskirohketele seikadele ja mitmetele katsumustele, millest nimikangelased tänu heale õnnele ja enda nutikusele võluva paarina välja tulevad. Lugejat paelub raamatus tänapäeva Eesti selgesti äratuntav eluolu – värvikad killud küll Tartust ja Tallinnast, küll […]
“Symposium. Filosoofiaõpik.”
Filosoofia peab mulle isiklikult midagi tähendama. Filosoofia peab vapustama, te peab innustama ja mõjuma. Filosoofia peab õhkama energiat. Ta peab lainetama ja hingama, ta peab särama. Sellepärast polegi kõige tähtsam, mida lugeja pärast selle raamatu lugemist filosoofiast teab või mäletab. Teadmised on küll olulised, kuid veel olulisem on olla vaimselt avatud uutele suundadele. Filosoofia on […]
“Nimed marmortahvlil”
Romaan “Nimed marmortahvlil” kujutab kooliõpilaste-vabatahtlike sõjameheteed Vabadussõja aastail. Teine, ümbertöötatud trükk. Kaane kirja joonistanud Günther Reindorff. Korrektuuri lugenud Eduard Roos. “Vaba Maa” trükikoda. (kaaned kulunud, seljalt ülalt ja alt katki. Sees on endise omaniku nimi)
“Pojad ja armastajad”
“Ta süles lebas õrn vastsündinu. Selle sügavad sinised silmad, mis ikka veel pilkumata üles emale vastu vaatasid, just nagu kiskusid tast välja ta kõige salajasemad mõtted. Ta ei armastanud enam oma meest; ta ei olnud seda last tahtnud, aga seal see nüüd lebas ta rüpes ja rebis ta südant. Emale tundus, nagu poleks nabanöör, mis […]
“Post Mortem. Katõn”
1939. aasta septembris okupeerisid Saksamaa ja Nõukogude Liit Poola ja sellele järgnes ligi 25 000 Poola ohvitseri vangistamine ja tapmine Nõukogude vägede poolt Katõni küla lähedastes metsades. Need mehed olid Poola vaimne ja sõjaväeline eliit. Katõni tähendus Poola ühiskonnale oli aga veelgi laiem. Kogu II maailmasõja järgse aja kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni oli Katõn teema, […]
“Briti salaluure teenistuses punasel Venemaal”
… Lugeja sukeldub käesolevate lehekülgedel sellise “punase” Venemaa rüppe, mis on tänapäeva Venemaast vägagi erinev. See on see punane Venemaa, mis lõppes 1921. aastal ühteaegu uue majanduspoliitika rakendamisega. Moskva valitsus säilitab veel praegugi formaalselt selliseid ametlikke silte nagu näiteks “kommunistide-bolševike parteri”, “punaarmee” ja “punalaevastik” või “punane” see, teine ja kolmas – isegi “punakomintern”. Kuid ehkki […]
“Teed ja ristteed”
Üks vanamoeline jutuahel. Sisukord: Väekargajad; Vanaisa; Mets; Kivi; Vabanemine; Viha; Meeletus; Juula; Mässaja; Komissar. Taskuformaat.
