“Kaasaegse disaini pioneerid William Morrisest Walter Gropiuseni”
Nikolaus Pevsneri (1902-83) “Kaasaegse disaini pioneerid William Morrisest Walter Gropiuseni” ilmus esmakordselt 1936. aastal. 1949. ja 1964. aastal autori täiendustega avaldatud raamat oli pikka aega üks kõige põhjapanevamaid uurimusi modernistliku arhitektuuri varasest ajaloost. Tänaseks on sellest saanud oluline osa arhitektuurikirjutuse varasalvest, mis annab ehituskunsti- ja disainiajaloo kõrval aimu ka 20. sajandi vältel valitsenud teoreetilistest tõekspidamistest. […]
“Kaugmatkaja käsiraamat”
… Käsiraamatus on üldistatud autorite, aga ka teiste matkajate ning matkagruppide kogemusi kaugmatkade teoreetilisel ja praktilisel ettevalmistamisel, matakataktika ja -tehnika õigel valikul ja kasutamisel. Et käsiraamatus on peatähelepanu pööratud kaugmatka ohutule läbiviimisele, siin käsitletakse põhjalikumalt matkagrupi meditsioonilise ettevalmistuse ja matkaja tervishoiu, matkagrupi toitlustamise ja toitumise küsimusi. Eraldi peatükid on pühendatud matkagruppide varustusele, päästetööde organiseerimisel õnnetuste […]
“Hälin ja raev”
…”Hälin ja raev” on Faulkneri neljas romaan. Ei ole teada selle raamatu inkubatsiooniperioodi pikkus, mis võis kesta mitmeid aastaid, küll aga on andmeid, et käsikiri valmis kuuekuulise pingelise töötamise järel 1928. aastal. See oli raske ajajärk noore kirjaniku elus: kaks esimest romaani olid talle väga vähe sisse toonud, kolmanda avaldamislepingu tühistas kirjastus. Laua taha istudes […]
“Sonetiraamat”
Valikkogu sisaldab ligi poolteistsada sonetti peamiselt ajavahemikust 1974-1984. Sonettide ainevald on lai, ulatudes mütoloogiast ja kultuuriloolisest eksistentsimõtiskluste ning sõnaliste vaikeludeni. Kogumikku iseloomustab viimistletus, üldtoon on jahedavõitu ja kergelt nostalgiline. (taskuformaat)
“Ingli saatus”
Pealelõuna päikese soojad kiired puistavad oma kulda puna-sinilillelisele vaibale meie elutoa põrandal. Kõrges, üliavaras ruumis on mugavalt kodune. Istun madalal laial diivanil kamina vastas. Kuigi kamin on pime, külm, on keegi meie diivani selliselt asetanud – võib-olla igatsusest tulesoojuse või leekide mängu järele. Imestan, et mul pole kunagi tulnud mõttesse selle istekoha asendit muuta, seda […]
“Mehed ja mered” I&II osa. 2 raamatut
Käesolev kirjapanek ei taotle erilist kõrgestiililist forsseeringut. See ei taha kuidagipidi ka kujuneda mustkaptenlikus piraadilooks. On pajatatud vaid eesti meeste heitlustest meredega, troopiliste tormidega, tuuletute kuumuseleitsakutega, väsimusega ning unega. On kirjutatud nende eesti kalurite-hännakupüüdjate vaheldusrikkast tööst, kes Mehhiko üliavaral lahel ja Kariibi mere rajoonides rühmavad üksikpaatides või sini-must-valgeid värve kandvasse eesti kalandusühingu “Estotexi” püügilaevastikku koondunult. […]
“Tõus ja mõõn” I osa
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Sinelitaskust seanahkse portfellini”
Turg: Siginal-saginal, trügides, loovides, kätega kombates, hambaga proovides – lettide ümber ja killavoorides kõmiseb kõride kõnekoorides arvutu rahvamurd. Taskuformaat.
“Spartacus”
Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist puhkes 70-ndate aastate lõpus Itaalia territooriumil Vana-Roomas ähvardav orjade ülestõus. See sai alguse mässust, mille tõstsid gladiaatorid, roomlaste kätte vangi sattunud võõramaa sõdurid, keda roomlased sundisid tsirkuste areenidel rahvahulga lõbustamiseks üksteisega võitlema. Gladiaatoritega hakkas kohe relvi haarates liituma orjade masse, samuti kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Ülestõusu etteotsa asus gladiaator Spartacus, […]
“Maaelaniku koduaed”
Raamatus jagatakse maaelanikele õpetusi koduaedade korrastamiseks ja maa otstarbekaks kasutamiseks. Antakse juhtnööre koduaia majandamiseks ja kujundamiseks. Ulatuslikult käsitletakse viljapuude, marjakultuuride ja köögivilja kasvatamist ning kirjeldatakse koduaedadesse sobivaid aiakultuuride sorte. Käsitletakse köögivilja kasvatamist avamaal ja katmikalal. Raamat on mõeldud kasutamiseks eelkõige maaelanikest ajapidajaile, aga ka teistele aiandushuvilistele.
“Ugala pildi lugu”
Et pildistamine on inimest õilistav tegevus, sai mulle lõplikult selgeks Linnateatris töötades, kui näitlejast esifotograafi Kaljo Orrot kõrvalt jälgida sain. Pühendumine, millega Kalju igavikukangale joonistavaid näitlejaid fotoaparaadiga üles maalis, muutus minu jaoks konstantseks suuruseks eo ipso. Kollektiiv, kes sõbrale sünnipäevaks korraliku aparaadi kinkis, sai athosliku suuremeelsuse mõõdupuuks. Ja kõik sai jäädvustatud nii Saunas kui Saksamaal. […]
“Armulõõm tormakail neljakümnendail”
Sisukord: Kutid ja näitsikud ehk Preili Sarah Browni idüll Vererõhk Üksildane hing Pirukatükk Butch hoiab last Kihlveo-Bobi vangipõlv Armulõõm tormakail neljakümnendail Madame La Lombard Lillian Saateks Loomingu Raamatukogu 2001/15-17.
“Tunglaid ja teri”
Kui kirjastus teatas, et neil on kavatsus mulle klassiku tempel otsa ette lüüa, siis tundsin, et sellest saab jagu ainult huumoriga. Mõtlesin, et olen esimene noorsõdur, kes kohe kindraliks ülendatakse. Pole iial saanud veltveebel olla ega endast nooremaid utsitada. Kas minu värsikestel on aegumatut väärtust või mitte, ei ole mina suuteline otsustama. Kuid kindlasti on […]
“Kolm Tartu balli”
Eesti- ja Liivimaa sakslaste lemmikraamatu “Baltische Skizzen” autor Georg Julius von Schultz oli arst, kes pidas oma tõeliseks kutsumuseks kirjanduslikku loometööd ja folklooriga tegelemist. Literaadipseudonüümiks valis ta nime Dr Bertram. Sisukord: Autorist ja autorilt Ball aastal 1854 Ball aastal 1804 Ball aastal 1754 Loomingu Raamatukogu 1990/26
“Sõna 9”
Lähimineviku luulele mõtlev mõte jääb vist paraku ikka põlvkondlikuks ja kümnendiliseks. “Sõnagi” on teataval määral olnud põlvkondlik nähtus: tema autorite põhiring on sündinud aastate 1959-1964 paiku. Küllap on “Sõna” pakkunud võimaluste piires esinduslikku avaldamiskohta. Vähemalt on enamik viimaseil aastail raamatuni jõudnuist kas või korra siit läbi käinud. Aga: usume, et eesti luule julgeb vaadata näkku […]
“Matthias Merenuse neli abielu”
Humoorika ja hoogsa armastusromaani lehekülgedel elavad selle kangelased läbi mitmeid põnevaid seiklusi, mis viivad lugeja tuledesäras suurlinnadest väikesesse mägikülakesse, Müncheni õllesalvatorilt Ungari pustasse, metsikuist Balkani mägedest nooblitesse rannakuurortidesse kuni Argentiina rohtlateni välja. Üle kõige hõljub aga armastuse kustumatu ülemlaul.
“Ristleja “Aurora” ülev saatus”
Oli kätte jõudnud XIX sajandi viimane aasta. Puhkemas oli kevadpäev – 11. mai, mis rüütas puud kohevasse eredasse rohelusse ja avardas sinist taevalaotust. Näis, et maitaeva sina oli valgunud Neevasse, andnud uue värvi jõe terashallidele voogudele, mis alles hiljuti olid valendanud tombulistest hilinenud jääpankadest. Vassili saare kaldapealset palistasid tuhanded Peterburi elanikud. Kõik muidugi teadsid, mispärast […]
“Tubakaraamat”
kes olid esimesed tubakasuitsetajad kuidas tubakas Euroopasse jõudis ja seejärel kogu maailma vallutas mida on vaja teada piibust ja piibusuitsetamisest kuidas nautida sigarit sigaretid tubakas ja tubakatööstus Eestis
“Ja oli kunagi keegi…”
Valimik novelle. Sisukord: Karl Augusr Hindrey, Isa, Neero, Haiged hinged, Maksuinspektor, Üks pühapäev, Kahevõitlus, Viinapisarad, Ristteel, Ja oli kunagi keegi …, Linnuteelind. Loomingu Raamatukogu 1968, 35-38
“Sa tead ainult küsimärki”
Teos on arupidamine kodumaa ja kodu saatuse, kahe erineva maailma sarnaste ja ühendamatute probleemide üle, mis teravnevad peategelase jaoks seoses külaskäiguga emigrandist isa juurde.
