“Otsekui hirv kisendab”
Mälestusi ja tõekspidamisi “Tantsin selleks, et Ilu kaudu otsida Tõde ja Jumalust” – seisab motona ühel Ella Ilbaku tantsuprogrammil. Sama juhtlause sobiks ka ta mälestuste ja tõekspidamiste raamatule. See on teos täis vaheldusrikkaid ja hingestatud muljeid alates lapsepõlvega, teravalt nähtud pilte laiast maailmast ja igiotsivat väsimatut mõtet. Kuigi raamat viib meid koos meie suurima tantsijanna […]
“Luigemaja”
“Luigemaja” on jutustus majandusprotsessist, mille ohvriks langeb midagi imekaunist ja ajaloolist, sest majandusseadused otsustavad kõik. Kontrastiks sellele väärtustab romaani kangelane Gottlieb Zürn peaaegu kõike, mida tänapäeva ühiskond argielus taunib: võimet armastada tundelisust, lapsemeelsust.
“Jõulu- ja piduroad kogu maailmast”
Millal algab Teie jaoks jõuluaeg? Kas detsembrikuu saabumise või esimesel advendil? Ka äratab teis jõulutunde esimene lumi või on ajendiks kõikjal kõlav pidulik muusika? Või on jõulumeeleolu tekkimisel põhjuseks mingi, näiteks ahjuõunte, kuuseokaste või mesilasvaha lõhn? Või on äkki põhjuseks jõulukaubad poeriiulitel, kõik need väikesed šokolaadist jõuluvanad ja jõulusaiad, mis iga aastaga üha varem lettidele […]
“Airman. Taevas sündinud poiss”
Ülipõnev seiklusromaan noortele. “Airman. Taevas sündinud poiss” on põnev seiklusjutt, mis viib lugeja sada aastat ajas tagasi Euroopasse, kus kohtume Conori-nimelise poisiga. Conor on igati tavaline teismeline poiss, kui välja arvata üks tõsiasi: tema suurimaks unistuseks on avastada lendamise saladused. Iirimaa ranniku lähedal asuvas rahumeelses Saltee kuningriigis üles kasvades ei oska poiss aimatagi, kuidas tema […]
“Juhan Smuul. Teosed. V osa”
Proosa 3 Sisukord: “Surmalaul”, Jaapani meri, detsember, Muhu monoloogid – Mardi Riste, Ärni monoloogid, Mihkli monoloogid, Mõrv Rannu teemajas.
“Kuivvalge aeg”
Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjaniku Andre Brinki (sünd.1935) romaan, milles peategelase, sotsiaalselt passiivse, kuid ausameelse kooliõpetaja katse ühel üksikjuhul õiglus jalule seada muudab tema enese elu luupainajalikuks unenäoks; reaalsena tundunud korravalvurid ning instantsid muutuvad salakavalateks fantoomideks, kelle totaalse võimu vastu pole võimalik ausate vahenditega võidelda.
“Tšapajev”
Jaamas on tunglemine. Rahvast musttuhat. Punaarmeelaste ahelik perroonil suudab kihavat, sumisevat rahvamurdu vaevalt tagasi hoida. Täna keskööl sõidab Koltšaki vastu Frunze formeeritud töölis-väesalk. Kõigist Ivanovo-Voznessenski vabrikutest ja tehastest on töölised kogunenud saatma seltsimehi, vendi, isasid, poegi… Need vastsed “soldatid” on oma kohmakuse ja naiivsusega kuidagi naljakad. Paljudel on sõdurisinel alles esimest korda seljas; see ei […]
“Perekondlikud mängud”
Sisukord. – Külaskäik koju – Jättes armastuse kõrvale – Ringmäng – “Reis ümber maailma” Ööl enne seda, kui Valter Sarapuu sõitis linna, kus elasid tema vanemad, nägi ta unes, et oli väikene poiss ja mängis päikesest heledal verandal pikkade valgete paberiribadega, põimides neist ahelikke. Korraga tundis ta tugevat pissihäda, avas ukse, et minna WC-sse, kuid […]
“Roosi nimi”
Umberto Eco romaani “Roosi nimi” tegevus toimub 1327. aastal, mil Itaalia Alpides asuvas benediktiini kloostris toimub rida salapäraseid mõrvu. Seal elavad mungad surevad salapärastel asjaoludel. Salajase ülesandega kloostrisse saabunud frantsiskaani munk Baskerville´i William hakkab müsteeriumi lahendama ja kloostri saladusi avastama. Teravapilguline ja läbinägelik William tegutseb koos oma abilise, noviitsi Melki Adsoga maailmas, mis on täis […]
“Merel, kõrves ja dzhunglis. Laevakoer, eesel ja krokodill”
Olgu merel, maal või kaugetel randadel, inimesed rändavad oma eluteel. Rändavad läbi elu rõõmude ja murede, teenivad palgehigis oma igapäevast leiba, kummardavad jumalate ees ja toovad neile ohvreid. Koos inimesega rändab ta neljajalgne abiline. Ta on sageli usaldatavam ja truum kui paljudki inimesed, kes küll vannuvad truudust ja nimetavad endid su sõbraks, ent kes samal […]
“Koidust keskpäevani”
Minul ei ole enam nime, nii nagu mul seda enne sündigi polnud. Ristimisel saadud nime sundisin peale ühe langenud sakslase laibale kuski Tšehhis. Ma olin hingetu jooksust, kui ma, põgenedes kuulirahe all, komistasin ja ühte pommiauku tema laiba otsa varisesin. Ta oli veel soe ja nõtke ning ta läbilastud ajud loksusid kolbas, kui ma temale […]
“Balsameeritud elu”
Üks mõte on kangekaelselt söövitanud enese Hans Kumari teadvusse. See on seisnud seal kogu öö vahti pidades, väsimatult ta teadvusele koputades, et nüüd silmi lahti lüües rünnata teda sääse tüdimatu visadusega. Aeg on varajane, tuba on alles täis varahommiku lahjat valgust. Südaöö unine vaikus on murtud; suur maja on alustamas oma igapäevast rutiinipärast elu. Koridoris […]
“Vaba riigi tulek”
1991. Kuus otsustavat kuud. Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Lennart Meri, Marju Lauristin, Tunne Kelam, George Bush, Mihhail Gorbatšov, Boriss Jeltsin ja teised… – Mida räägiti Eesti valitsuse istungitel? – Milliseid salakõnelusi peeti Tallinnas, Moskvas, Washingtonis, Berliinis ja mujal? – Eriteenistuse ja Kaitsepolitsei võitlus Interrindega. – Mida arvati Eesti Komitee valitsusest ja Rahvarindest? – Milline oli […]
“August Torma – sõdur, saadik, salaagent”
“August Torma – sõdur, saadik, salaagent” jutustab sõjaeelse Eesti Vabariigi viimasest suursaadikust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigis. Rikkalikule arhiivimaterjalile toetuv raamat võtab kokku Torma eluloo ning selle kaudu terve meie riigi tekkimise ja kadumise loo. Keerulise saatusega August Torma elutööks sai hoida alal Eesti iseseisvuse ja juriidilise järjepidevuse ideed läbi kolme raske aastakümne. Seisund Eesti […]
“Toselli serenaad”
10-ne aastase vaikimise järele astub autor uuesti lugejate ette ilukirjandusliku teosega. Selles leidub jutustusi, novelle ja dialooge, mis on korraldatud kolme tsüklisse: Meie aja muinasjutte, Kahekõned ja Lugusid paradoksaalsest olendist. Sümmeetriliselt üles ehitatud teose üldpealkiri pärineb raamatu pikimast novellist. Teose keskseiks motiivideks on aeg ja inimene. Autori sõrm on pingsalt ajatuiksoonel jälgides inimest ja tema […]
“Tee muusikasse”
Raamat räägib mitmete tänast nimekate heliloojate, interpreetide, pedagoogide, dirigentide ning koorijuhtide muusikuks saamise teest. Autor vestab muusikute enda abiga nende kodudest ja kooliteest, ka kõigist neist, kelle innustus on aidanud kujundada meie praegust muusikute põlvkonda. Raamatus on pühendus.
“Lippude vahetus”
Autor kujutab Karvikute kroonika viimases osas sadulsepp Peetri ja tema järeltulijate saatust rahvuslikust ärkamisajast kuni tänapäeva lävele. Teos meenutab vaadeldava aja läheduse ja laiema vaatlusnurga tõttu enam perekonnaromaani kui kroonika eelnevad köited. Karvikute suhtumises ärkamisaega, venestusse, revolutsioonidesse, sõdadesse, Eesti Vabariiki ja okupatsioonidesse peegeldub eesti rahva ajaloo viimane sajand. Tartu on endiselt perekonna elupaigaks. Teose lõpul […]
“Päevad ja ööd”
“Kas sa tahad mulle öelda, et tulevikku on võimalik näha?” “Tulevikku ja minevikku.” “Me teame oma minevikku. Mis kasu on selle nägemisest?” “Minevik, millest mina räägin, eelneb minevikule ja kõigile teistele minevikkudele. Oled sa tõesti nii naiivne, et sinu arvates elatakse vaid üks kord? Et sünnitakse ja surrakse ja ongi kõik? Ei, amigo. Me elame, […]
“Uppunud laevu otsimas”
Käesolev raamat on kirjutatud eesmärgiga äratada huvi allveearheoloogia vastu. Sukeldumine akvalangiga Läänemere meresõidu- ja Eesti muinasajaloo uurimiseks on vajalik ja äärmiselt köitev tegevus. Nii viikingite kui ka keskaegsete laevavrakkide kõrval ootab avastajaid ka eestlaste muinaslaev. Raamat allveearheoloogilistest uuringutest Läänemere külmades vetes, sealhulgas Eesti NSV vetes, on mõeldud arvukale lugejaskonnale, eriti aga ajaloohuvilistele, meresõpradele, kaluritele ja […]
“Mõtisklusi Eestimaast”
Artiklite kogumik, kus ühtede kaante vahele on koondatud mitmete autorite erinevad mõtted meie ajaloost, praegustest ja tuleviku probleemidest. Sisukord: K. Haav – Uutmisest ja uuest mõtlemisest. K. Arjakas – Ajalooteaduse ärkamine. A. Sirendi – Meie aeg ja ruum. A. Aarma – Mõtteid rahvussuhetest. V. Lind – Edu tuleb tööga. J. Leetsaar – Stalinismilt sotsialismile. E.-M. […]
