“Mõõtühikud”
Raamat esitab üksikasjalikult NSV Liidus alates 1982. a. 1. jaanuarist kehtima hakanud standardiga GOST 8,417-81 kasutusele võetud füüsikaliste suuruste mõõtühikute süsteemi (SI). Käsitletakse ka meetermõõdustiku arengulugu, füüsikalise suuruse dimensiooni, valemite võrdetegureid, mõõtühikute nimetamist ja tähistamist ning CGS- ja teiste süsteemide seoseid SI-ga. Mõeldud laiale teadlaste, inseneride, tehnikaüliõpilaste ja õpilaste ringkonnale. (vihik, 63lk)
“Indreku lapsed”
Romaan. On peaaegu aasta sellest, kui tulime Arneriga siia kõrgendikule. Oleme nüüd kodunenud ümbruse kui ka inimestega, kes elavad all linnakeses. Kui läheme siit alla, siis ikka kolmekesi, kõige ees jookseb Peni, kareldes ja klähvides, ja meie ta järel. Koduks siin on meil onn, hall ja luitunud. Võimalik, et selle ehitas esimene valge mees – […]
“Kes oskab lugeda hieroglüüfe?”
Hanno Kaaret, kirjanik eksiilis, on ajahädas. Igapäevasest leivatööst vabanedes saab ta lõpuks ometigi pühenduda kirjutamisele. Aga kas lugejaid nüüd enam nimetamisväärselt leidubki? Isekirjastajast peategelase enese poolt läbiviidav omapärane uurimus näib seda küsimärki heidutavalt rõhutavat. – Ajahäda, küündimatus, väikese eluvale vajadus mõjutavad teistegi osaliste eneseteostusi romaani mitmepalgelises galeriis. Peamiselt Kanadas kulgeva, kuid puhuti ka mujale põikuva […]
“Tulin kodumaalt”
23. märtsil 1955 pääses Inglismaale Tallinnast tulnud N. Liidu laeval “Tartu” eesti noormees Manivald Rästas, kes end julge põgenemisega oli päästnud okupeeritud Eestist, tunnistajana meie rahva vaevapäevadest kommunismi all. Ta käis seal koolis, elas kaasa eestlaste vangistamised ja suurküüditamised, metsavendade meeleheitliku vastupanu, vangistati ise ja mõisteti 9 aastaks vangi relvade varjamise pärast, istus kolmes vanglas, […]
“Punane Frankenstein”
Mis ühendab kiimas isasahvide vägistamiskire ohvriks langenud neegrinaisi Kremli ülikkonnaga? Miks tahtis Ilja Ivanovitš Ivanov osta pügmeesid lihakarjana pidavatelt Gaboni bantudelt “emasloomi”? Mida tehti pärast Lenini surma tema ajuga? Kuidas katsetati Nõukogude Liidus sõjamürkainete mõju inimestele? Sellest ja paljust muust – näiteks massilise kunstliku seemendamise abil nõukogude üliinimese aretamise kommunistlikest plaanidest, punakomandör Mihhail Frunze surma […]
“Igaviku veskid”
Kui Aino Thoeni esikteos paelus realistlike kirjeldustega, siis “Igaviku veskid” läheb lahkama psühholoogilisi probleeme. Rangest kodust tulnud, aga võõriti kasvanud peategelane Reet Sarap on asetatud otsekui katsumuste veskikivide vahele, mis ka kõvad südamed aegamisi peeneks jahvatab. Teose tegelaskond on arvukas, tegevus sünnib saksa okupatsiooni lõpp-järgul julgeoleku politsei ja vastupanuliikumise ringkondades, milline asjaolu ka raamatu välise […]
“Orienditeekond”
Kummaline on, et teekond itta võib äkki muutuda teekonnaks läände. Teisisõnu, ida võib asuda ka läänes. Väitekirja kirjutamise ajal sorisin kord Orientalistikainstituudi raamatukogus kataloogi ja leidsin seni tundmatu (see tähendab, et ükski seni loetud uurimus polnud niisugusele autorile viidanud) autori René Guénoni teose “Introduction generale a l´etude des doctrines hindoues”. Lugesin seda ja äkki tajusin, […]
“Elada rahus ja sõpruses!”
NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe N. S. Hruštšovi viibimine Ameerika Ühendriikides. 15. – 27. septembril 1959 Seltsimees N. S. Hruštšovi vastus TASS-i korrespondendi küsimusele. Küsimus: Kas Te ei teataks oma seisukohta seoses Ameerika Ühendriikide presidendi hr. Eisenhoweri poolt 28. septembril pressikonverentsil tehtud avaldusega, milles öeldakse, et Teie ja hr. Eisenhoweri vahel toimunud arvamuste vahetamisel saavutati […]
“Urikivist ristimisastjani”
Juba mitmendat korda jookseb Tuurhalli väike võsu Siim Kotkaneeme kaldale, et seal seista ning üksisilmi mere poole sihtida. Tuuled puhuvad ja võimsalt laiub mere avar roheline pind. Taevas on tohutu ning vee kohal lai vaatepilt. Siit ei tõuse puid ega künkaid silma segama, siin on nii mõõtmatult avar, et hing tahaks sulada mere kohinaga ühte. […]
“Päikesele vastu”
Luuletusi. Sisukord: Kutse – kutse, mälestus, ärkamine, kohtumine, üks õhtu, suudlus, kuule!, lahkumine, hiline, igatsuslaul, lahus; Päikesele vastu – päikesele vastu, kojutulek, rännumees 1-3, lind, rikas päev, laantelaul, aasta, lootus, suvi, koidu eel; Kujur – kujur, paluja, kahevahel, vastandid, järelkõlad, öine, uni, põrgu väravas, hingepõhjast, lohutus koerale, skeptik, noorur; Hädaaeg – hädaaeg, sõduri ema, jõuluime, […]
“Inimene ja jumal 1962”
Dokumendikogumik V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri lavastusest. Koostanud ja kommenteerinud Lea Tormis. Teatrikunsti jäädvustamisraskuste üle on kõigil aegadel kurdetud. Põhimõtteliselt on lavastuse iga etendus milleski kordumatu ja sünnib koostöös seekordse saalitäie publiku vastuvõtuga. Viimasel ajal teeb televisioon videosalvestusi, ja kui need on hästi, asjatundmise ja kunstilise lähenemisega tehtud, jääb etendusest ja näitlejate mängust midagi tõesti […]
“Tangomängija”
See raamat on valus luigelaul 3. oktoobril 1990 olematuks muutunud Saksa Demokraatlikule Vabariigile ja ka süsteemile, kuhu see riik kuulus. Loomingu Raamatukogu 1992/6-8
“Montgomery”
Feldmarssal Bernard Law Montgomery – alustas noore jalaväeohvitserina Esimeses maailmasõjas; – kahe maailmasõja vahel teenis mitmetes väeosades Suurbritannia asumaadel; – tema tähelend algas 1942. aastal, kui ta Põhja-Aafrikas, Alameinis peatas Rommeli Aafrika-korpuse edasitungi ja lõpuks sakslased Aafrikast välja lõi; – juhtis 1943. aastal Lõuna-Itaalias maabunud Briti vägesid; 1944. aastal kavandas ja juhtis koos kindral D. […]
“Garricki aasta”
Inglise näitleja ja näitekirjanik David Garrick (1717-1779) on selle teose tegevustikuga mitmes mõttes seotud. Romaani minategelane, noor naine Emma Evans, kelle mees on näitleja, nimetab Garricki aastaks teatrihooaega väikelinnas Herefordis, kuhu on äsja ehitatud Garricki nimeline teater; teatri ehitamist on suure summaga toetanud Ameerikas elav daam, kes peab ennast selle mineviku suurkuju sugulaseks. Romaani tegevusaeg […]
“Teatriteed. Ants Lauter”
Samm ja samm. Raudjas astub. Samm ja samm. Rattad krigisevad, veerevad, veavad raskelt koormat. Samm ja samm. Maantee on pikk. Kõrgel, otse pea kohal on kuu. Mustavate kuuskede varjud kukuvad teele. Samm ja samm. Poisike pole veel kümmet täis. Kuklasse torgatud mütsi alt valendab juusteriba. Temast eespool on kaks ja selja taga kolm hobust. Hommikuks […]
“Poltaava”
Ühe armee häving. Peter Englund on Rootsi ajaloolane, Rootsi Akadeemia liige ja Dramatiska Instituteti professor. Ta on avaldanud seni kaheksa raamatut ja pälvinud rea auhindu. Maailmakuulus ja mitmesse keelde tõlgitud “Poltaava: Ühe armee häving” oli tema debüüt ja ilmus esmatrükis 1988. aasta lõpus. Nüüd on see lõpuks olemas ka eesti keeles. Põhjasõda oli kestnud juba […]
“Kogutud teosed” 2. osa
Jutustused (1907-1910) Sisukord: 1907-Uurimisel, 1908-Pikad sammud, 1909-Noored hinged, 1910-Üle piiri.
“Taevatalu”
Romaan novellides pakub sissevaate fašistliku okupatsiooni aegsesse vanglasse. Siin on koos erinevate elukogemuste ja veendumustega mehed. Siin segunevad ülev ja madal, groteskne ja traagiline, juhuslik ja paratamatu. Vanglamüüride vahele surutud elu on autor jälginud eeskätt oma noore peategelase silmade kaudu.
“Juudi sõda”
Esimene osa tuntud saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolisest triloogiast, mille peategelaseks on juudi soost rooma ajaloolane Josephus Flavius. Romaani tegevustik keskendub 1. sajandil Palestiinas puhkenud Rooma ülemvõimu vastase ülestõusu ümber.
