“Opus nigrum”
Prantsuse nüüdiskirjaniku ajalooline romaan meedikust ja alkeemikust Zenonist, kellesse on koondatud mitmete renessansiajastu suurvaimude – Leonardo da Vinci, Campanella, Erasmuse jt. eluseiku ja ideid. Sari: Varamu
“Francis Macomberi üürike õnn. Valitud jutud”
Kui Esimeses maailmasõjas raskesti haavata saanud Hemingway 1920. aastal Ameerika ajalehtede korrespondendina Pariisi asus, alustas ta rööbiti ajakirjanikutööga ka kirjanduslikke katsetusi, taotledes “lihtsaist asjust kirjutada lihtsalt”, nagu teda ajalehetoimetuses oli õpetatud. Ta püüdis kirjutada head proosat, mida luua on raskem kui poeesiat, nagu ta hiljem väitis (“Aafrika haljad künkad”). Esimese õnnestunuma jutu “Meil Michiganis” kirjutas […]
“Võõra kutse”
Kui Agu Vahur astus selgest ja soojast sügissuve päikesest Roodevälja kirikumõisa raamatukogu madalasse ja hämarasse ruumi, oli tal nagu veidi kõhe. Noormees hingas korra hästi pikalt ja sügavalt – peagu ohkas – asetas piibli ja lauluraamatu kirjutuslauale ning seisis üsna tüki aega keset tuba, otsekui mõtleks millegi üle põhjalikumalt järele. Kitsa – kõik siin oli […]
“Otsi Moskva sfinksi”
Ajalooline romaan “Otsi Moskva sfinksi” räägib keerulisest ajajärgust Leedu ajaloos – aastaist 1938-1940, mil riik sai järjest kolm ultimaatumit: Poolalt, Saksamaalt ja Nõukogude Liidult. Autor on kasutanud erinevaid ajaloolisi dokumente, mälestusi, stenogramme jm. Murranguliste aegade sündmusi vaadeldakse luureohvitseri Vytautas Kundrotase saatuse läbi, kuid suur osa romaani tegelastest on tuntud ajaloolised isikud. Kujutatud on läbirääkimisi Berliinis […]
“Neli inspiratsiooni”
Hommik – Aurora Päev – Giorno Õhtu – Crepuscolo Öö – Notte Romaan «Neli inspiratsiooni» on iseseisvaks järjeks varem ilmunud romaanile «Aegadesse raiutud näod», kus käsitleti väheses ulatuses Michelangelo elu, olles rohkem seotud renessansiajastuga. «Neli inspiratsiooni» on kirjutatud peaaegu täielikult Ludwig Goldscheideri raamatu «Michelangelo» abil ja sellele on lisatud vähesel määral Firenze ajalugu. Varem kirjutatud […]
“Globaalne Eesti”
Olev Olesk, Eesti ekiilvalitsuse portfellita minister ja välisminister (1986-1992), sündis 1921. aastal Võrumaal Peri vallas Sookülas. Ta lõpetas Tartu õpetajate seminari ning õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja Stockholmi ülikoolis sotsioloogiat. 1945-1951 oli Stockhomi eesti algkooli õpetaja, seejärel pangaametnik New Yorgis, viimased 15 aastat enne pensionileminekut ABNARMO Bank´i asepresident. Olesk on ka ajakirjanik ja publitsist, New […]
“100 kosmoseaparaati”
“100 …” -sarja kuuluv album annab pildis ja sõnas ülevaate kosmonautika ajaloost selle alguspäevist tänaseni. Tutvustatakse eri liikide huvitavamaid kosmoselennuaparaate, esitatakse nende tehnilised andmed ning otstarbe ja ehituse kirjeldus. Mõeldud eelkõige noortele, kes on huvitatud kosmonautika ajaloost.
“Proua Teil Tallinnas”
“Proua Teil Tallinnas” on eeskätt autori ema, proua Agnes Ingeborg Johanseni lugu, kelle traagika on kõige otsesemas seoses Baltimaid tabanud Hitleri-Stalini vandenõuga. Romaani tegevus algab 1939. aasta augustis, kui proa Teil on ligi 80 aastat ja sunnitud oma kauasest kodust lahkuma. Otsekui ühiskonna erinevate ajalooliste vaatekohtade läbilõikena esinevad romaanis kolm venda Johanseni: Erik – tegelikus […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. IV köide. 1. vihik”
IV köide. 1. vihik o – peaaegu Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Sinilindu püüdmas”
Teatrimälestusi. 75 aastat viljakat elu, 50 aastat pingerikast tööd eesti kutseliste teatrite laval, siin on millest jutustada. Lugeja silmade eest liiguvad mööda sooja südamega nähtud-kirjeldatud lapsepõlv ja kooliaastad, nooruki esimesed unistused ja okkalised katsed näitlejateel, hiljem aga aastakümme aastakümne järel tihedat tööd kultuuritemplites, nagu seda on suuremad kunstiteatrid. “Vanemuine”, Draamateater, “Estonia”, Draamasstuudio, “Endla” jm. on […]
“Dissonantse ja konsonantse”
19. saj. I poole muusikaajaloolisi kontraste. Käesolev “Kultuuriülikooli” sarjas väljaantud raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas. Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolud uue ja vana vahel nii teravad kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. […]
“Islam”
Enam kui 500 miljoni järgijaga islam on peamiseks usundiks avaral geograafilis-kultuurilisel asualal, mis laiub Aafrika läänerannikust üle Lähis-Ida ja Aasia Indoneesia saarestikuni. Raamat selgitab islami põhilisi tõekspidamisi ning annab ülevaate usundi pikast ja kaasakiskuvast ajaloost, alates islami rajamisest prohvet Muhamedi poolt kuni viimase aja poliitiliste suundumusteni. Raamatu autor Matthev S. Gordon on doktoreerunud Golumbia Ülikoolis […]
“Homo aquaticus”
Võimalik, et kümne aasta pärast rajatakse suured veealused asulad, pidevalt tegutsevad veealused jaamad, kus hakkavad töötama kõigi teadusharude esindajad. Mandrilava asustavad tuhanded rahuarmastavad kolonistid. Veealuseid mineraalide varusid kasutatakse mõistlikult, näidisfarmides areneb põllumajandus, millega võib asendada osa kalapüügist. Inimeste poolt kasutatavad maa-alad suurenevad veerandi võrra… …Inimene alles hakkab tungima sellesse keskkonda ja sellel on tohutu mõju […]
“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
“Sredni Vashtar”
Saki on veinikallaja Omar Hajjami rubaiides, Saki on Hector Hugh Munro pseudonüüm. H.H. Munro sündis 18. detsembril 1870. aastal Birmas šotlasest sõjaväelase perekonnas. Kasvas ja hariduse sai Inglismaal. Reisinud Euroopas, astub ta Birmas politseiteenistusse, peab sellest ametist aga aasta möödudes tervislikel põhjustel loobuma ja hakkab Londoni Morning Post´i väliskorrespondeniks. 1900 ilmub tema esimene raamat “Vene […]
“Tagasi tulevikku”
Aforismivalimik pakub lugejale harutamiseks mõttesõlmi, äratundmiseks parafraseeritud tõeteri ja vanasõnu, väikesi sõnamänguüllatusi jne. Taskuformaat
“Alla orgu ja üle jõe”
“Hallo, hallo!” kuuleb ta veel hüüdu kusagilt kaugelt läbi uduseinte, üle mandrijää. Siis ei ole ta enam Hardo, ta pole korraga enam mitte keegi, ainult silmitu pime, keeleta tumm ja kõrvutu kurt, kätetu ja jalutu tomp telefoniputka räpasel põrandal. Tohutud tuldpilduvad rattad veerevad tõkestamatult üle maailma, rutjudes puruks linnu, külasid ja metsi, lömastades, lõhki kiskudes, […]
“Armuteraapia”
Autorist. Kathleen Keating Schloessinger, M. A. on armastatud rahvusvaheliste menukite “Kaisuteraapia” ja “Kaisuteraapia 2” autor. Vaimse tervise nõustajana ja koolitajana peab ta üle maailma seminare ja õpitubasid teemal “Armastuse ja läheduse olemus”, “Puudutuste vägi”, “Tõlkides südant: loov eneseanalüüs” ja “Haavatud ravitseja”. Tema ja abikaasa psühhoterapeut Fred Schloessinger elavad, armastavad ja töötavad koos Kanadas, Ontarios. Autor […]
“Eesti kool aegade voolus” I ja II osa. 2 raamatut
Koolinõuniku mälestusi. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, on käesolevas teoses kirja pannud eesti rahvahariduse ligemale kolmesaja aastase arenguloo. See on dramaatiline jutustus, kuidas talupojarahvast sai kultuurrahvas, nii et juba möödunud sajandi lõpus kirjaoskamatus eestlaste hulgas oli kõrvaldatud. Kuid autori peatähelepanu on pööratud eesti rahvakooli arengule iseseisva Eesti päevil selle raskustes, muredes ja saavutusrõõmus. Märt […]
