“Mägedest mägedeni”
Tuttavad soovitasid mul minna Kuilüki turule, kus pidi müüdama “kõike ning palju peale selle”. Nad ütlesid veel, et parim turupäev on neljapäev. Nii ma siis tegingi: logistasin trammiga läbi poole Taškendi ja astusin keskhommikul – eeldatavasti hoogsaima äritsemise tunnil – turuväravast sisse. Kohe haaras mind pakkumise ja nõudmise lõputu mitmekesisus, repliikide teravmeelsus ja kavalus, nägude […]
“Nürnbergi epiloog”
Nürnbergi kohtuotsus on Damoklese mõõk, mis jääb alatiseks rippuma nende pea kohale, kes taas püüavad häirida rahvaste rahu ja tõugata inimkonda uude sõtta. Kui kohtuotsus oli välja kuulutatud ja kõik inimesed kohtusaalist lahkunud, pildistas üks prantsuse ajakirjanik tühja süüpinki. Järgmisel päeval tuli ta minu juurde ja kinkis mulle selle foto. Me mõlemad vaatasime seda. See […]
“Maaelaniku koduaed”
Raamatus jagatakse maaelanikele õpetusi koduaedade korrastamiseks ja maa otstarbekaks kasutamiseks. Antakse juhtnööre koduaia majandamiseks ja kujundamiseks. Ulatuslikult käsitletakse viljapuude, marjakultuuride ja köögivilja kasvatamist ning kirjeldatakse koduaedadesse sobivaid aiakultuuride sorte. Käsitletakse köögivilja kasvatamist avamaal ja katmikalal. Raamat on mõeldud kasutamiseks eelkõige maaelanikest ajapidajaile, aga ka teistele aiandushuvilistele.
“Ugala pildi lugu”
Et pildistamine on inimest õilistav tegevus, sai mulle lõplikult selgeks Linnateatris töötades, kui näitlejast esifotograafi Kaljo Orrot kõrvalt jälgida sain. Pühendumine, millega Kalju igavikukangale joonistavaid näitlejaid fotoaparaadiga üles maalis, muutus minu jaoks konstantseks suuruseks eo ipso. Kollektiiv, kes sõbrale sünnipäevaks korraliku aparaadi kinkis, sai athosliku suuremeelsuse mõõdupuuks. Ja kõik sai jäädvustatud nii Saunas kui Saksamaal. […]
“Paelamehed”
“Üle Kosepäälse pühkiv vinge tuul sasis vihaselt maanteeäärses kulus ja lennutas metsast raputatud lehti kaugele lagedale põllule. Üksikul künkal heledalt kolletav kõrge kaasik jagas paremale jääva tumeda kuusemetsa ühtlase joone nagu pooleks. Rööbastee suundus üle lageda põllu eespool paistva sügisevärvides metsasalu poole. Kui teejuhina ees astuja maanteelt ära pöördus, vaatasid talle järgnevad kol pikakasvulist sihvakat […]
“Kurbmäng Paabelis. Sürrealistlik barokkromaan”
“Kurbmäng Paabelis” jutustab võimu kurjusest, maailma tunnetamatusest ja alatuse võidukäigust väljamõeldud riigis, Paabeli torni 1042. Suurkorrusel, peategelaseks neurootilise psüühikaga ja anarhistliku meelsusega poeet ja ajaloolane Arthur Bannister. Autor on püüdnud kokku sulatada fantastilist ulmelisust ja lausa näpuga kombitavat realismi, sellest romaani küllaltki suur mahukus.
“Kirjad Trinidadi”
Mõned kriitikud on nimetanud autorit kirjanikuks, kes kirjutab tänase päeva inimese ahistusest, kuigi võiks kohe lisada, et samal ajal räägib ta samavõrd ja jätkuvalt inimese agressiivsusest. Tema tegelaste suhteid valitsevad pime kirg ja külm julmus. Annika Idströmi maailmas on inimesed üksteisele võõrad ja mida lähemates suhetes nad on, seda isekamalt ja julmemalt nad üksteise suhtes […]
“Kindral, kes ei soovinud sõda”
Makoto Onodera – Jaapani sõjaväeatašee Riias, Tallinnas ja Stockholmis. Yuriko Onodera (1906-98) saatis 1930.-40. aastatel oma abikaasat Makoto Onoderat (1897-1987) tolle töökohtadel Jaapani sõjväeatašeena Baltimaades ja Skandinaavias. Need aastad hõlmasid Jaapani triivimist sõtta, sõjaaegset diplomaatilist ja luuretegevust ning sõja lõppjärgus rahuotsinguid. Tegeldes justkui “assistendina” kodeerimistööga, oli tal sõjaväeatašee tööst täielik ülevaade. Eesti lugeja jaoks muudavad […]
“Ida Elisabeth”
Inimene peab oma teod lunastama, nende eest ei saa põgeneda. Noored, üksikud naised on täis igatsust, julged ja illusioonideta, erootikas rahuldamata. Nad peavad erootikat millekski, mis puudutab niisama palju hinge kui kehagi. Nad kannavad endas igatsust, et neid haaraks suur armastus, kud lootusetuses lepivad nad sageli selle vastuhelgiga.
“Jõulu- ja piduroad kogu maailmast”
Millal algab Teie jaoks jõuluaeg? Kas detsembrikuu saabumise või esimesel advendil? Ka äratab teis jõulutunde esimene lumi või on ajendiks kõikjal kõlav pidulik muusika? Või on jõulumeeleolu tekkimisel põhjuseks mingi, näiteks ahjuõunte, kuuseokaste või mesilasvaha lõhn? Või on äkki põhjuseks jõulukaubad poeriiulitel, kõik need väikesed šokolaadist jõuluvanad ja jõulusaiad, mis iga aastaga üha varem lettidele […]
“Hannibaali käsi on mängus”
Inglise progressiivne kirjanik Jack Lindsay (sünd. 1900), kes põhjalikult tunneb antiikmaailma ajalugu, on kaugel selle ühiskonna elu idealiseerivast kujutamisest. Tema peamiseks huviobjektiks on sotsiaal-majanduslikud probleemid. Nagu kõigis oma ajaloolistes romaanides, otsib ta ka käesoleva romaani minevikusündmustest vastust kaasaega erutavatele küsimustele. Sellega ongi seletatav, miks antiikmaailma käsitlevas teoses tarvitatakse niisuguseid kaasaegseid termineid, nagu “ülemaailmne kommunistlik vabariik”, […]
“Tõusuteel kohtuvad kõik”
Ameerika kirjanik O´Connori teoste tagapõhjaks on Georgia osariik, kus ta 1925. aastal Savannah´s sündis. Postuumselt ilmunud kogumikus “Tõusuteel kohtuvad kõik” kangelasteks on kurjategijad, silmakirjateenrid ja hüljatud lapsed, kelle hingelisi piinu muudavad veelgi hullemaks vaesus, mustus ja väiklus, mille keskel nad elavad. Loomingu Raamatukogu 3/1980
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Meie tee viib edasi. Artikleid ja esinemisi aastaist 1940-1965”
Friedebert Tuglase ilukirjanduslikud teosed, kirjandusteaduslikud ja -kriitilised tööd on paljude põlvkondade lugemislauale jõudnud arvukate raamatutena. Rahvakirjaniku pärand avaldatakse taas “Kogutud teoste” sarjas, mis alustab ilmumist tema 100. sünniaastal. Kirjandusteoste ja teaduslike uurimuste kõrval avaldas Tuglas artikleid, esines revolutsiooniaastal 1940/1941 “Loomingu” toimetajana, hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmena, pöördus nõuannetega õpilaste ja noorte poole jne. See […]
“Kodanik ja riik”
Kodaniku ja riigi suhete küsimus on vana probleem. Juba ligi 2500 aastat tagasi küsiti kuulsalt Hiina filosoofilt, keda praegu tuntakse Konfutsiuse nime all, mida tuleks ühes riigis järgmise ja kõige olulisema tööna ära teha. Vastuseks ütles filosoof, et kõik ametnikud tuleks ümber nimetada. Kui küsija selle peale imestas, kas siis riigis pole tõesti midagi tähtsamat […]
“Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu”
Saateks: Kaks tüüpi. Haridusminister A. Jaakson jutustas kord järgmise iseloomuliku loo. Prantsusmaalt oli jõudnud Tallinna üks kuulus maalikunstnik, kes ei tundnud meie olusid ja kellele meie riigitegelased olid täiesti võõrad. Ta viidud saali, mille seinal rippusid eesti riigimeeste pildid; talle näidatud seal Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi pilte ja küsitud, kas ta piltide järgi saab […]
“Kolme katku vahel”
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Selle peategelane on kroonik ja Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib teda Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kelle hingele […]
“Tee ja tõde”
Ester tuleb koolist. Ta tuleb täna pisut hiljemini tavalisest, sest koolis oli veel teha üks töö varstise näituse jaoks. Ester joonistab musta tushiga ja kirjutab shrifte värvilistele paberitele rondoo- ja muude sulgedega. Tähti ta kaunistab igasuguste joontega. Joonistmine annab talle teatud rahuldust, nagu nõiuks ta osakese maailmast paberile oma käe abil. Must tushs maalib valgele […]
“Tõotatud maa”
Minu esimesed mälestused selles maises elus algavad Raudna jõega, Päri Mäemetsaga, Heimtali mõisaga (kus ma muide esmakordselt päevavalgust nägin), Tobra vesiveskiga, Kihva ja Kamara paisuga ning kulgevad üle sinialliku järve ja moreenküngastikkude Loodi Põrguoru ja Paistu kalmistu (kus puhkavad mu esivanemate põrmud) kaudu minu päriskodusse Holstres. Üks põliselt vabade “Murressä” külaseppade järeltulijaist sai minu isaks. […]
