“Märgitud”
Viirlaiu uus romaan on faktidele rajatud pildistik ühe grupi inimeste saatusest Soomes 1947 lõpukuudel. Seda aega – Riigipolitsei jahiga vennasrahva maale jäänud eesti vabatahtlikele, viimaste vangistamise ja deporteerimisega N. Liitu – võiks nimetada nõukogude hirmuvalitsuseks vabas Soomes. Teose peategelasteks on praegu Torontos elunev tuntud eesti kunstnik ja tema soomlannast abikaasa. Mobiliseerituna varem Venemaal viibinud Eigo […]
“Jaan Koorti päevaraamat”
See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi […]
“Saskiaad “
.. Kindlasti pole hall laik Saskiaad, lugu ühest aastast isemeelse, terase, ent hämmastavalt süütu meelega tütarlapse elus, mille alguses ta on kaheteistaastane plika, lõpus aga kolmeteistaastane naine. Autoril on asendamatut materjali pakkunud ta enda abikaasa, kirjanik Pamela Moss, kelle tüdrukupõlves peetud päevikutest on pärit inspiratsioon ja küllap rohkemgi selle meesterahva jaoks üsnagi võõra teema läbikirjutamiseks. […]
“Porsche – Ferdinand Porsche ja tema dünastia”
Geniaalse autoinseneri Ferdinand Porsche järeltulijate Porschede ja Piechide vedada on maailma kõige kasumlikum autotehas Porsche AG ning Euroopa suurim automüügifirma Porsche Holding, mille käive on kokku ligi kakskümmend miljardit eurot. Samale dünastiale kuulub ka Volkswagen AG suurim aktsiapakk. See raamat jutustab Porschede ja Piechide perefirma tekke- ja eduloo, põhinedes nii varem kirjutatul kui vestlustel pereliikmetega. […]
“Suupill ja 500 tuubat”
Ilmar Külvet, tuntud näitekirjanikuna ja aktuaalsete pagulasprobleemide käsitlejana, on kirjutanud romaani noorest poisist, kes satub sõja keerisesse ja on sunnitud viibima pagulasena mitmes riigis. Autor kirjutab oma kangelase eluprobleemidest ja situatsioonidest, kuhu ta satub, ja vormib tema üldisest eluhoiakust saatuse, mis väga mitmeti erineb traditsiooniline “andeka, idealistliku noormehe” omast. Autor on võimeline looma atmosfääri üksikute […]
“Esto-Atlantis”
Novelle. Aarand Roosi üle on põhjust tõsist rõõmu tunda kõigil, kes veel on huvitatud vaba eesti kirjanduse püsimisest ja arengust. Ta on paguluses üles kasvanud ja võõrsil hariduse saanud. Ta on eesti keele uurimisele ja kirjandusele pühendunud. Üksmeelne kriitika on tunnistanud Aarand Roosi meie kirjanikkonna lootustandvaks järelkasvuks. Käesolev on autori neljas kirjanduslik teos. Kuid ei […]
“Vaba riigi tulek”
1991. Kuus otsustavat kuud. Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Lennart Meri, Marju Lauristin, Tunne Kelam, George Bush, Mihhail Gorbatšov, Boriss Jeltsin ja teised… – Mida räägiti Eesti valitsuse istungitel? – Milliseid salakõnelusi peeti Tallinnas, Moskvas, Washingtonis, Berliinis ja mujal? – Eriteenistuse ja Kaitsepolitsei võitlus Interrindega. – Mida arvati Eesti Komitee valitsusest ja Rahvarindest? – Milline oli […]
“August Torma – sõdur, saadik, salaagent”
“August Torma – sõdur, saadik, salaagent” jutustab sõjaeelse Eesti Vabariigi viimasest suursaadikust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigis. Rikkalikule arhiivimaterjalile toetuv raamat võtab kokku Torma eluloo ning selle kaudu terve meie riigi tekkimise ja kadumise loo. Keerulise saatusega August Torma elutööks sai hoida alal Eesti iseseisvuse ja juriidilise järjepidevuse ideed läbi kolme raske aastakümne. Seisund Eesti […]
“Toselli serenaad”
10-ne aastase vaikimise järele astub autor uuesti lugejate ette ilukirjandusliku teosega. Selles leidub jutustusi, novelle ja dialooge, mis on korraldatud kolme tsüklisse: Meie aja muinasjutte, Kahekõned ja Lugusid paradoksaalsest olendist. Sümmeetriliselt üles ehitatud teose üldpealkiri pärineb raamatu pikimast novellist. Teose keskseiks motiivideks on aeg ja inimene. Autori sõrm on pingsalt ajatuiksoonel jälgides inimest ja tema […]
“Kaarel Ird. Per aspera ehk Olnust ja tänasest”
Lavastaja ja publitsisti, NSVL rahvakunstniku (1970) neljas artiklitekogumik. Enne seda on ilmunud “Ceterum censeo…” (1965), “Semper idem…” (1970), “Cogito, ergo sum…” (1970). Sisaldab artikleid, sõnavõtte ja intervjuusid, mis on ilmunud eesti- ja venekeelses ajakirjanduses, peamiselt aastail 1979-83. Materjal jaguneb temaatikalt nelja tsüklisse: I – mälestused ja meenutused minevikust; II – mõtteid teatrikunstist kaasajal; III – […]
“Lippude vahetus”
Autor kujutab Karvikute kroonika viimases osas sadulsepp Peetri ja tema järeltulijate saatust rahvuslikust ärkamisajast kuni tänapäeva lävele. Teos meenutab vaadeldava aja läheduse ja laiema vaatlusnurga tõttu enam perekonnaromaani kui kroonika eelnevad köited. Karvikute suhtumises ärkamisaega, venestusse, revolutsioonidesse, sõdadesse, Eesti Vabariiki ja okupatsioonidesse peegeldub eesti rahva ajaloo viimane sajand. Tartu on endiselt perekonna elupaigaks. Teose lõpul […]
“Päevad ja ööd”
“Kas sa tahad mulle öelda, et tulevikku on võimalik näha?” “Tulevikku ja minevikku.” “Me teame oma minevikku. Mis kasu on selle nägemisest?” “Minevik, millest mina räägin, eelneb minevikule ja kõigile teistele minevikkudele. Oled sa tõesti nii naiivne, et sinu arvates elatakse vaid üks kord? Et sünnitakse ja surrakse ja ongi kõik? Ei, amigo. Me elame, […]
“Memento mori”
Inglise kirjaniku kaks lühiromaani. Romaanis “Memento mori” on vaadeldud inimelu paratamatut hääbumist, vanaduspäevade nukrust ja väikseid rõõmegi. Romaani “Miss Jean Brodie oma parimas eas” peategelaseks on ekstsentriline õpetajanna miss Brodie, kes püüab oma klanni tüdrukutest “eliiti” kasvatada.
“John Barleycorn”
John Barleycorn (Juhan Kesvatera) on rahvaluulest pärineva nimega koondkuju, kes kirjaniku teaduvses esindab tema alter ego´t, Teist Mina, kelle on loonud elu koos alkoholiga. Selle kuju läbi, talle oma mõtteid ja visioone omistades suudab andekas ja läbinägelik looja meie silme ette tuua probleemi ehtsama olemuse ning avandada selle sisulisi, vahel vägagi üllatavaid tahke. On mõistetav, […]
“Kuraditosin näitlejat hiirelõksus”
Kolmteist intervjuud raadiosaatele “Hiirelõks” (2003-2005). Sisukord. – Proloog – Aarne Üksküla – Liina Olmaru – Indrek Sammul – Maria Klenskaja – Hannes Kaljujärv – Aivar Tommingas – Laine Mägi – Lembit Ulfsak – Ülle Kaljuste – Toomas Suuman – Marika Vaarik – Roman Baskin – Üllar Saaremäe – Epiloogi asemel. “Kuidas seda saadet nimetatakse? Hiirelõks. […]
“Полая игла”
Детективный роман известного французского писателя М.Леблана. Посвящен расследованиям очередного преступления джентльмена – взломщика Арсена Люпена.
“Hommikust keskpäevani”
Elupilte ja mälestusi Sisukord: Jõesõit; Talu; Küla; Rand ja meri; Sõja ajal; Tartust Peipsini; See Sõrvemaa; Kümme vilja-aastat; Kuressaares ja Vilsandil; Reisid lõunasse ja itta; Uue elujärgu algus. (paberkaaned puuduvad)
“Kuulsaid XVII-XVIII saj. matemaatikuid”
Sisukord – Isaac Newton (1643-1727) – Gottfried Wilhelm Liebniz (1646-1716) – Leibniz ja Venemaa – Bernoullide dünastia (17. ja 18. sajand) – Guillaume de L´Hospital (1661-1704) – Leonhard Euler (1707-1783) – Alexis Claude Clairaut (1713-1765) – Jean Le Rond d´Alembert (1717-1783) Juba koolipingis kuuleme küllaltki sageli teaduse suurmeeste, nagu näiteks Newtoni, Leibnizi, Euleri jt. nimesid. […]
“Tõsilood muinasrahvastest”
Selle kogumiku idee on sündinud mitmete lähedaste inimeste, mõttekaaslaste, sõprade ja kolleegide soovitustest. Pealegi olen juba ammuilma eestikeelsele lugejale võlgu, sest paraku nõuab õppejõuamet tänapäeva Eestis ennekõike pidevat enese olemasolu tõestamist rahvusvahelistes teaduslikes väljaannetes. Oli viimane aeg hakata seda lõivu tagasi maksma. Pärast kauaseid kõhklusi valisin kolmkümmend kaks artiklit, mis enamasti on juba ilmunud välismaistes […]
“Manon Lescaut”
Maailmakirjanduse ajalugu tunneb mitmeid mehi ja naisi, kes terve elu muud ei teinud kui kirjutasid, ometi tuntakse neid vaid ühe romaani, jutustuse või näidendi järgi. Kindlasti tuleb niisuguste kirglike kirjutajate hulka arvata ka preestrist sulemees Antoine Francois Prévost D´Exiles (loe: prevoo degzil) ehk lühidalt abee Prévost, surematu armastusromaani “Manon Lescaut” (loe: leskoo) autor. Abee Prévost […]
